← Eesti

4-17-473/20

Obsah (9)§ 223§ 236§ 201§ 90§ 91§ 2§ 33§ 169§ 242

4-17-473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-473 (2302,16,005915; 2316,17,001395; 2303,17,000241) Kohtunik

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. Aleksei Kuusk süüdi tunnistada

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 3. Aleksei Kuusk süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 9 (üheksa) päeva.

  1. Aleksei Kuusk süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
  2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud arest, kokku 22 (kakskümmend kaks) päeva kandmisele ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
  3. Mõistetud arest kokku 22 (kakskümmend kaks) päeva tuleb osadena ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti osa ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab täies ulatuses olema ära kantud hiljemalt 25.06.
  4. Juhul, kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti osa täies ulatuses ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 25.04.
  5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1513446 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 23.04.2016 kell 21.30 Punane 31 juures Tallinnas Aleksei Kuusk juhtis mootorsõidukit, enne paigalt liikumise hakkamist ei veendunud selle ohutuses tagurdades sõitis otsa taga pargitud sõiduautole Jaguar. Osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XxxxOÜle. Olles tarvitanud narkootilist ainet klonasepaami metaboliit ilma arsti ettekirjutuseta. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5§ 169 lg 5, NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1; NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod.

18.02.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 20170218213101 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.02.2017 kell 15.42 Puhangu 4 juures Tallinnas suunaga Pelguranna poole Aleksei Kuusk juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud, millise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

26.02.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1523491 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 26.02.2017 kell 00.55 Madara 2 juures Tallinnas suunaga Tulika tänava poolt Aleksei Kuusk juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 08.02.2017 kuni 07.04.2017. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt

§ 91

lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 keeldu ja pani toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et töötab ehitusel ja objektid on üle Eesti, on tihti komandeeringutes, mistõttu ei pruugi teda alati kätte saada. Töötab mitteametlikult. Tabletid kirjutas välja perearst, rääkis sellest politseis. Öeldi, et toogu retseptid. Võttis tõendi ja viis politseisse. See on perearsti viga kui sellist ravimit ei ole tõendis. Võib-olla ütles perearst sekretärile ja see lasi vea läbi. Avarii osas selgitas, et tagaklaas on toonitud, kiirus oli 1-2 km/h. Oli väga kitsas tee. Vaatas pilte, seal isegi mõlki ei olnud, väike kriimustus. Ei tundnud seda hetke, sõitis ära. Madala tänaval tuli politsei ja pildistas, tema autol ei olnud vähimatki kriimustust. 18.02.2017 juhtimisõiguseta juhtimise kohta selgitas, et ei teadnud, et juhtimisõigus oli ära võetud, kirja saadetud ei olnud, politseiametniku mõtteid lugeda ei oska. Kui töötab saarel, kas peaks ütlema ülemusele, et peab minema otsuse järgi. Ei ole süüdi. 26.02.2017 paigtutas autot ümber. Oli suur üllatus, et juhtimisõigust ei ole. Karistuse osas palub asendada taotletud arest üldkasuliku tööga, valmistub võistlusteks, ei saa niisama lihtsalt arestimajas istuda. Tunnistaja Xxxxselgitas 01.03.2017 kohtuistungil, et 23.04.2016 kell 21.30 seisis üks auto ees ja ta ei saanud sisse sõita. Keeras paremale ja parkis. Siis tuli veel üks auto ja tahtis ka sinna sisse sõita. Andis signaali ja juht tuli Volvost välja, vehkis kätega, siis sõitis tagasi natuke, et saaks sisse sõita. Hakkas ümber keerama ja sõitis tagaosaga külge. Helistasid kohe politseisse. Sündmus toimus Punane

  1. Juht ei teinud midagi, keeras ümber ja läks hoovist ära. Mis keeles juht rääkis, ei tea, karjus. Olid lähedal, vaatasid kui Volvo Jaguarile sisse sõitis. Vist oli natuke metalli häält kuulda. Oli autos koos naisega ja vaatasid. Üks mees oli veel, kirjutas üles auto 2 numbri. Kui Volvo Jaguarile otsa sõitis, siis Jaguar tugevalt ei liikunud. Volvo oli hall universaal. Vanem mudel, number oli meeles, andis politseile. Politseisse helistas naine. Tunnistaja Xxxxselgitas 01.03.2017 kohtuistungil, et koju sõites plaanisid edasi minna ja tahtsid hoovi sõita. Ei saanud, sest auto seisis ees. Parkisid auto ja mees pidi koju minema ja tema autos ootama. Kui parkisid, siis tuli veel üks auto nende taha ja tahtis sisse sõita. Andis signaali, et sõidaks eest ära. Juht tuli autost välja, tema arvates oli ta purjus, agressiivne. Auto oli halli värvi, hakkas tagasi sõitma, sõitis kiiresti vastu Jaguari, mis on nende maja elaniku auto. Ei olnud väga tugevalt, oli avarii ja sai aru, sõitis jälle teise lõppu ja sõitis ära. Helistas politseisse. Auto oli hall, vist Volvo, praegu ei mäleta. Juht oli autos üksinda. Toimus Punane
  2. Jaguaril oli vigastatud vasakpoolne tagaosa, nurk, tuli oli rikutud, kriimustused. Volvo juht vaatama ei läinud. Üks pealtnägija esimesest trepikojast oli veel. Autosid pargitakse vana elektrijaama juurde, parkisid sinna, Jaguari ja nende auto vahel oli veel üks auto, nad ei olnud Jaguari kõrval. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Aleksei Kuusele inkrimineeritud rikkumised on leidnud tõendamist. Liiklusõnnetus on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, kirjalike materjalidega. Ka narkootilise aine tarvitamise tunnused on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik esitas tõendi, millest nähtub, et välja on kirjutatud alprazolaam, mitte klonasepaam. Isikul on endal kohustus otsusele järgi minna. Riigikohus on korduvalt märkinud, et asjaolu mitteteadmine ei vabasta vastutusest. Aleksei Kuusk rikkus ka 18.02.2017 liiklusseaduse nõudeid. Mis puudutab 26.02.2017, siis isik oli igal juhul teavitatud. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud, tal on 34 kehtivat karistust. Enamus rahatrahve maksmata või asendatud. Rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Kahel korral asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid see ei ole mõjunud. Ei jäägi muud üle kui karistada arestiga. Määrata

§ 223

lg 1 järgi arest 5 päeva, § 236 lg 1 järgi arest 5 päeva,

§ 201

lg 2 järgi 18.02.2017 episoodi eest arest 7 päeva, 26.02.2017 episoodi eest arest 7 päeva, NPALS § 151 lg 1 järgi 3 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et tema 23.04.2016 juhtis Punane 31 juures Tallinnas mootorsõidukit, enne paigalt liikumise hakkamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdades sõitis otsa taga pargitud sõiduautole Jaguar, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XxxxOÜle. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Punane 31 juures olevat teelõiku, kus asub sõiduauto Jaguar S-Type registreerimismärgiga 469APA esiosaga muruplatsi poole hoone kõrval. Sõiduki vasakpoolse tagumise nurga juures maas asuvad purunenud gabariiditule tükid ning sõiduautol Jaguar on tuvastatud vasakpoolse taganurga kahjustus. Kahjustatud on tagastange vasakul nurgal asuv gabariidituli ning stange on kraapejälgedega, samuti on mõlk vasaku tagatiiva nurgas. Lisaks sellele on fotografeeritud Madara 18 juurde pargitud sõiduautot Volvo V70 registreerimismärgiga 005TJG, millisel sõidukil on näha vigastused paremal tagastange vasakul nurgal, millel on kraapejäljed. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, so sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Jaguar S-Type registreerimismärgiga 469APA kui ka Volvo V70 registreerimismärgiga 005TJG. Fikseeritud vigastused eeldavad ilmselgelt sõidukite taastamisremonti, kusjuures sõiduki Volvo V70 vigastused on tühised võrreldes sõiduki Jaguar S-Type vigastustega. Menetlusaluse isiku 3 ütluste kohaselt tema ei tundnud, et oleks otsa sõitnud. Arvestades sõidukile Jaguar S-Type põhjustatud kahjustusi on ilmselge, et sõiduk vajab taastamisremonti ning selle maksumus ei saa olla väike. Sellest teeb kohus järelduse, et sõiduki Jaguar S-Type omanikule XxxxOÜle on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki Jaguar S-Type omanikule. Kuigi kahjustatud on ka sõiduk Volvo V70, ei ole väärteoprotokollis selle sõiduki omanikule Xxxxvaralise kahju tekitamist ette heidetud. Kuna kohus ei saa väärteoprotokolli piiridest väljuda, ei hakka kohus ka Xxxxvaralise kahju tekitamist analüüsima. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule 23.04.2016 kell 21.30 toime pandud väärteos ette heitnud

§ 33lg 2 p 8 sätestatud kohustuse eiramist.

Nimetatud sätte kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohtuväline menetleja on inkrimineerinud menetlusalusele isikule ühe eelmärgitud sätte alternatiivi rikkumist, so enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud selle ohutuses, mistõttu tagurdades sõitis otsa taga pargitud sõiduautole Jaguar. Väärteoasja materjalidest võib tulla järeldusele, et sõiduk Jaguar oli pargitud Punane 31 hoone juurde ega takistanud liiklust, mida kinnitavad nii sündmuskohast tehtud fotod kui ka ka tunnistajate ütlused. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tagurdas menetlusalune isik oma juhitud sõidukiga vastu seisvat Jaguari, sai aru, et ümber pöörata ei õnnestu ning sõitis seejärel edasi, et kaugemal ümber pöörata ning sõitis minema. Kohtu arvates viitavad Jaguari vigastused sellele, et Jaguarile on otsa sõidetud tagaossa, mis jäi sõidutee poole, mis ühtib ka tunnistajate V.Burtsevi ja Xxxxütlustega. Nendest ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning ei veenudnud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis Jaguarile otsa. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud ka

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud kohustust enne paigalt liikuma hakkamist veenduda et see on ohutu, mistõttu sõitis pargitud Jaguarile otsa. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt Jaguar, millele otsa sõideti liikus otsasõidu tagajärjel ja Volvo juht sai aru, et on teisele sõidukile otsa sõitnud ning sõitis kaugemale, et uuesti üritada sõiduki ümber pööramist. Seega pidi menetlusalune isik tundma lööki ja saama aru, et ta ei mahu seal ümber pöörama. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku objektiivne käitumine pärast otsasõitu näitas, et ta sai aru manöövri võimatusest selles kohas ja sõitis teise kohta, kus auto ümber pööras. Seega sai menetlusalune isik aru sellest, et on põhjustanud liiklusõnnetuse, kuivõrd tagurdades vastu teist autot tekkis takistus, mis takistas kaugemale tagurdamist. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud

§ 33

lg 2 p 8 kohustuse rikkumine ning menetlusaluse isiku käitumises on

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõude rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ta ei tundnud otsasõitu ja lisaks sellele on Jaguari vigastused tühised, mistõttu on liiklusõnnetusena selle käsitlemine naljanumber. Tema sõidukil ei ole mingeid vigastusi ning need asjaolud on toimikus olevatel fotodel näha. Tunnistajate V.Burtsevi ja Xxxxütluste kohaselt sõitis menetlusalune isik pargitud Jaguarile tagurdades tagant otsa ning seejärel sõitis sündmuskohalt minema. Seega ei pidanud menetlusalune isik vajalikuks isegi peatuda, kuigi pidi aru saama, et ta on teisele sõidukile otsa sõitnud. Ka sündmuskoha vaatluse ajal oli sündmuskohal vaid liiklusõnnetusele viitavate kahjustustega Jaguar ja natuke kaugemal teine sõiduk, mis oli samuti pargitud, kuid vigastusteta. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki menetlusalusest isikust juht lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata. Sellele viitab ka 4 menetlusaluse isiku edasine käitumine. Politseisse helistanud isikutelt saadud informatsiooni alusel leiti menetlusaluse isiku juhitud sõiduk tükk aega hiljem teisest linnaosast pargituna. Seejuures vastupidiselt menetlusaluse isiku väidetule, et sõidukitel puudusid vigastused, näitavad menetlusaluse isiku viidatud fotod toimikus hoopis vigastuste esinemist. Kui menetlusaluse isiku juhitud Volvo tagastangel on vaid kriimustused, siis Jaguaril esinevad vigastused eeldavad kulukat taastamisremonti ning fotodelt on üheselt sedastatav, et purunenud on tagastange vasakus nurgas olev tuli ning vasak tagumine poritiiva nurk on mõlkis. Seega on tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju teise sõiduki omanikule.

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, so sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Seejuures lasub juhil kannatanu haiglasse transportimise järgselt kohustus naasta viivitamatult sündmuskohale. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Küll teatas liiklusõnnetusest politseisse tunnistaja Xxxx, kes liiklusõnnetust pealt nägi, kuid ise liiklusõnnetuses ei osalenud.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Sündmuskohale jäi vaid teine pargitud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduk.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaline isik. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetusest teatamise kohustusele viitab

§ 169

lg 5 sõnastus koosmõjus lõike 6 sõnastusega, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kohaselt lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja aga sündmuskohalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku edasi sõitmine pärast liiklusõnnetust toimus seadusliku aluseta, kuivõrd tal ei olnud transportida kannatanut haiglasse ja sündmuskoha säilimine ei oleks sündmuskohal takistanud teiste sõidukite liiklust. Seega peab liiklusõnnetusest politseile igal juhul teatama, millest saab järeldusi teha nii

§ 169lg 1, 2, 3, 5 kui ka 6 sätetest.

Kohus leiab, et politseile võib 5 liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, so seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 3-1-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, so liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169

lg 5 nõuete rikkumine ja tema käitumine on kvalifitseeritav

§ 236lg 1 ettenähtud väärteona.

Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet klonasepaami metaboliit ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seisukoha, mille kohaselt on selles süüdi perearst või tema sekretär, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, uuringu akti, eksperdi hinnangut isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, Laagna Perearstikeskuse perearsti tõendit ja kirjavahetust kohtueksperdiga, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Saatekirjast joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks nähtub, et 24.04.2016 on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 00.43 võetud uriiniproov. 25.04.2016 tehtud uuringu 864T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud klonasepaami metaboliidi sisaldus. Klonasepaam kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 IV nimekirja. Hinnagust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et uuritaval Aleksei Kuusk esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta tarvitab ravimeid ning kohtuvälisele menetlejale esitatud perearsti tõendist nähtuvalt on menetlusalusele isikule tehtud ettekirjutus alprazolaami ja tianeptinumi tarvitamiseks vajadusel. Samas nähtub eksperdi teatisest, et klonasepaam ei ole perearsti ettekirjutusel tarvitatavate ravimite koostisosaks. Seega on menetlusalune isik tarvitanud klonasepaami sisaldavat ravimit arsti ettekirjutuseta. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt klonasepaami tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Kuivõrd menetlusaluse isiku organismist tuvastati mitte klonasepaam, vaid klonasepaami metaboliit, on tegemist aine jääkidega, mistõttu ei saanud selle aine tarvitamine toimuda enne liiklusõnnetuse põhjustamist, vaid seda ainet oli tarvitatud varem. Kuigi ekspert on asunud seisukohale, et Aleksei Kuusel esines joove, ei ole Aleksei Kuuske liiklusõnnetuse põhjustamise järgselt koheselt kinni peetud, mistõttu lõpetati kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnustel ning uuendati väärteomenetlus ja menetlusalust isikut süüdistatakse seetõttu NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Lisaks eelmärgitud tõenditele nähtub väärteoasjas leiduvatest telefonikõnedest, et politseisse on teatatud joobes juhist, kes käitub liikluses ebaadekvaatselt, sama märkisid ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad. Lisaks sellele on menetlusaluse isiku joobe tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendite kasutamise protokollides fikseeritud joobele viitavaid tunnuseid. Seega kui juba väliselt oli menetlusaluse isiku seisund tajutav, pidi sellest seisundist aru saama ka menetlusalune isik ise. Seejuures on talle ravimid välja kirjutatud selleks, et ta saaks rahulikult uinuda, mitte selleks, et sõidukit juhtida. Isegi juhul, kui menetlusalune isik oleks tarvitanud temale artsi ettekirjutusel ette nähtud ravimeid, ei oleks ta tohtinud ravimite tarvitamise järgselt sõidukit juhtima asuda. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. 6 Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 201

lg 2 kohaselt selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 18.02.2017 ja 26.02.2017 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Väärteoasjas leiduvast otsusest nr 2302,16,007747 nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 12.01.2017

§ 242lg 1 ja lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 242lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Nimetatud otsus jõustus 08.02.

  1. Seega juhtides mootorsõidukit 18.02.2017 ja 26.02.2017, juhtis menetlusalune isik sõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Menetlusalune isik on väitnud, et ta ei teadnud temale määratud karistusest midagi, kuivõrd talle ei ole otsust koju saadetud. Kohus leiab, et taoline väide on asjakohatu. Menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokollidest nähtuvalt on menetlusalune isik 18.02.2017 ja 26.02.2017 koostatud väärteoprotokollidega tutvunud. Seejuures on 18.02.2017 koostatud protokolli menetlusalune isik märkinud, et on protokolliga tutvunud ja see on temale tõlgitud ning menetlusalune isik on väärteoprotokollile ka alla kirjutanud. 26.02.2017 koostatud väärteoprotokollile on menetlusalune isik samuti alla kirjutanud ja märkinud, et vabandab, et on aru saanud ja ei teadnud, et juhtimisõigus oli ära võetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et 18.02.2017 koostatud väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 20.03.
  2. Samas protokollis on rõhutatult välja toodud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ja lahendile tuleb ise järele tulla. Seega oma allkirjaga kinnitades, et isik on väärteoprotokolliga tutvunud ja see on talle ka tõlgitud, on menetlusalune isik teadlik sellest, et lahendit talle ei saadeta kui ta ei ole esitanud taotlust selle saatmiseks tema e-posti aadressile. Ka 26.02.2017 koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.03.
  3. Samasugusel protokolli plangil on koostatud ka 22.12.2017 väärteoprotokoll ning ka kõik eelmised. Seega on menetlusalune isik üheselt teadlik sellest, et lahendit temale ei saadeta ja ta peab ise lahendile järgi minema, sh ka 12.01.2017 koostatud otsusele. Karistusregistri andmetest saab järeldada, et isik on sellest asjaolust aastate jooksul väga hästi teadlik olnud. Jättes kohtuvälise menetleja juurde otsuse järgi minemata riskib menetlusalune isik sellega, et ta ei pruugi teada saada kohtuvälise menetleja lahendist enne kui kas kohtutäitur saadab talle kirja või politsei teda järgmisel korral peatab. Seda, et menetlusalune isik ei pea vajalikuks lahendile järgi minna, ei saa ette heita kohtuvälisele menetlejale. Seetõttu juhul, kui menetlusalune isik ei tunne huvi tema süüteo osas tehtud lahendi vastu, ei ole tegemist järgneva teo eest vastutust välistava asjaoluga. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks asjaolu, et kui 18.02.2017 menetlusalune isik väidetavalt ei teadnud tema karistamisest juhtimisõiguse äravõtmisega, siis 8 päeva hiljem samalaadset väärtegu toime pannes pidanuks ta seda juba teadma, kuid ka 26.02.2017 on menetlusalune isik väitnud, et ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest ja väitis kohtuistungil, et see oli tema jaoks üllatuslik. Kohus ei pea võimalikuks, et menetlusalune isik ei suuda meenutada 8 päeva varem toimunud sündmust, kus ta juhtimiselt kõrvaldati juhtimisõiguse puudumise tõttu ja ta ei tunne ka siis huvi miks ja kui kauaks temalt juhtimisõigus ära võeti. Pigem näitab selline käitumine, et menetlusalune isik oli siiski teadlik tema karistamisest juhtimisõiguse äravõtmisega ja ignoreeris seda. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumine oli teadlik õigusvastane käitumine, mis tulenevalt karistusregistri andmetest, on menetlusalusele isikule omane ja tavapärane. Kohtu arvates puuduvad väärteoasjas nii

§ 223

lg 1, § 236 lg 1, 201 lg 2 kui ka NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude osas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud ning need väärteod on toime pannud menetlusalune isik. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 30 alusel. 7 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on

§ 223

lg 1 ning

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud eraldi teoga, kuivõrd

§ 236

lg 1 ettenähtud väärtegu ei ole toime pandud sama teoga, so seoses sõiduki juhtimisega ning kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tuvastatud hiljem, mitte vahetult sündmuskohal kinnipidamise järgselt, siis ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega. Seetõttu tuleb ka selle väärteo toimepanemine lugeda toime panduks eraldi teoga. Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut ka kahe

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, mis on toime pandud erineval ajal, kuid mitte samaaegselt

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegudega.

Sellest tulenevalt tuleb iga väärteo toimepanemise eest mõista eraldi karistus, kuid kahe ühesuguse kvalifikatsiooniga väärteo eest tuleb mõista üks karistus.

§ 223

lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 236

lg 1 järgi karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. NPALS § 151 lg 1 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 201

lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani 23.04.2016 toime lühikese aja jooksul kolm väärtegu, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü 23.04.2016 toime pandud väärtegudes on üle keskmise ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu ning see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul mõista rangema karistuse kui asjaoludest ja süütegudest ning süüdlase isikust tulenevalt tuleb keelunormi kehtivust kinnitada karistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas ei saa kohus mööda minna menetlusaluse isiku kahetsusest kohtuvälisel menetlusel. Vaatamata kohtuvälisel menetlusel avaldatud kahetsusele asus menetlusalune isik kohtumenetluses ennast õigustama, leides, et sõidukite vigastused on naeruväärselt tühised, mistõttu on selle nimetamine liiklusõnnetuseks kohatu ning klonasepaami osas on süüdi perearst, mitte tema. Samas on ajal, mil väärteoasi oli kohtu menetluses ja kohus püüdis korduvalt menetlusalust isikut kohtuistungile kutsuda, menetlusalune isik toime pannud veel kaks väärtegu, millede eest tuleb menetlusalusele mõista eraldi karistus. Taolisest menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime kaks väärtegu, siis saab tema süüd lugeda keskmiseks. 8 Samas peab kohus vajalikuks karistuse mõistmisel arvestada menetlusaluse isiku karistusandmetega, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut valdavalt karistatud

§de 207, 221 ja 227 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole menetlusalust isikut karistatud käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud samalaadsete väärtegude eest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib temale inkrimineeritud iga väärteo eest mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd karistuste kogumis on lõplikult ära kantav karistus niigi oluliselt suurem keskmisest määrast. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime 23.04.2016 ning sellele järgnevalt on teda neljal korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega on ta jätkanud liikluse ohustamist. Seejuures on teda viimase kahe aasta jooksul karistatud seitsmel korral rahatrahvidega, millised on kõik jäetud tasumata ning nendele karistustele eelnevad rahatrahvid on valdavas osas asendatud üldkasuliku tööga. Menetlusaluse isiku isikuandmetest ei nähtu ka seda, et tal oleks püsivat sissetulekut ning menetlusaluse isiku ütluste kohaselt töötab ta mitteametlikult. Seega ei ole tema sissetulek kontrollitav. Arvestades aga rahatrahvide järjekindlat tasumata jätmist saab tulla järeldusele, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahatrahve tasuda või ei ole tema sissetulek rahatrahvide tasumiseks piisav. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Lisaks sellele suurendaks uue rahatrahvi mõistmine niigi menetlusalusel isikul lasuvate tasumata rahatrahvide tasumata jätmisest tulenevate suurte rahaliste kohustuste suurust ning võib põhjustada menetlusaluse isiku maksejõuetust, mis viib selleni, et ta ei olegi võimeline enam temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on korduvalt asendatud üldkasuliku tööga ning ka selline asendamine ja tehtud üldkasulik töö ei ole menetlusalust isikut kuidagi mõjutanud ja ta on jätkanud õigusvastast käitumist, leiab kohus, et puudub ka igasugune alus ja põhjendus mõistetava aresti üldkasuliku tööga kui tulemuseta jäänud mõjutusvahendiga asendamiseks. Seetõttu jääb menetlusaluse isiku esitatud taotlus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga tagajärjetuks. Menetlusalune isik taotles ka seda, et juhul, kui kohus jätab aresti üldkasuliku tööga asendamata, siis kohus määraks aresti kandmise ositi, mis võimaldaks tal jätkata töötamist ja võistlusteks valmistumist. Kuigi menetlusalune isik ei esitanud kohtule ühtegi tõendit ei töötamise ega ka spordiga tegelemise kohta, leiab kohus, et igasuguse sissetulekuta menetlusalune isik olla ei saa. Vastasel juhul oleks tal toimetulekuraskused, milliste olemasolu kohta menetlusalune isik mingeid andmeid ei avaldanud. Seetõttu peab kohus võimalikuks, et menetlusalusel isikul on registreerimata ja deklareerimata töine sissetulek. Seega välistamaks menetlusaluse isiku töö kaotust leiab kohus, et mõistetava aresti võib määrata kandmisele ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.