Obsah (7)
§ 252§ 55§ 204§ 104§ 110§ 206§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-627 Haldusasi AN esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatu
§ 252lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AN esitas Tallinna Vanglale 13.02.2017 taotluse kartserisse voodi ja voodivarustuse andmiseks seoses tugeva selja- ja jalavaluga. Tallinna Vangla märkis 15.03.2017 vastuses nr 5-8/17/3564-2, et AN-l puudub kartserikambris lamamisrežiimi määramiseks nõutav meditsiiniline näidustus. AN esitas vangla keeldumise peale 16.03.2017 vaide.
- AN esitas 17.03.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus selja- ja põlvevalude tõttu kartserikambrisse elastiksidet või ortoosi ning päevaseks ajaks voodit ja voodivarustust. Kirurg kirjutas AN-le 14.03.2017 välja ortoosi, kuid taotleja peab laskma selle kodust saata, mitte ei võimalda seda talle vangla. Kartseris päevasel ajal 3-17-627 voodi kasutamiseks tõendi väljastamise taotlusele vastas kirurg, et tema pole selleks pädev ja seda teeb perearst või närviarst.
- Tallinna Vangla selgitas 23.03.2017 kirjalikus vastuses, et Tallinna Vangla kirurg pidas 14.03.2017 näidustatuks lubada AN-le väljastpoolt vanglat saata ortoos, kuid arsti hinnangul ei vaja kinnipeetav kartseris lamamisrežiimi. Samuti ei ole kirurg näinud kinnipeetaval vajadust elastiksideme kasutamiseks. AN on esitanud osaliselt samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse ka haldusasjas nr 3-17-404 ning see on jäetud rahuldamata. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel ei esine AN-l selliseid terviseprobleeme, mis ei võimaldaks tal kartserikaristust kanda või mis tingiksid tema puhul kartserikaristuse kandmisel eritingimuste kohaldamise. Vangla ei ole vaiet veel lahendanud.
- Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2017 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse
§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.
Tallinna Halduskohus on 01.03.2017 määrusega nr 3-17-404 ja 21.03.2017 määrusega nr 3-17-550 lahendanud AN esialgse õiguskaitse taotlusi muu hulgas kartseris päevasel ajal voodi ja voodivarustuse saamiseks ning elastiksideme võimaldamiseks. Seejuures on kaebajale selgitatud, et seda, kas isikul esineb näidustus elastiksideme saamiseks, saab hinnata üksnes arst ning kui kinnipeetav ei ole rahul arsti otsusega või ravi kvaliteediga, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Õiguslik ega faktiline olukord ei ole pärast haldusasjades nr 3-17-404 ja nr 3-17-550 samasisuliste esialgse õiguskaitse taotluste lahendamist muutunud. Kuigi arst on lubanud AN-le vanglas ortoosi, ei ole selle kandmist peetud kinnipeetavale vajalikuks ega kohustatud vanglat kinnipeetavale ortoosi võimaldama. Vanglaarsti poolt kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-4-1-11; nr 3-3-4-1-12; nr 3-3-1-53-10 ja nr 3-3-1-69-10) ning sellest tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. 5. AN palub 05.04.2017 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse eesmärk on saada tema poolt soovitu. AN ravilukku on tehtud uued sissekanded ning näidustatud talle elastikside ja jalutamine 30 minutit. Tartu Vanglas katkestati isiku haiguse tõttu isegi ajutiselt kartseris viibimine. Haldusasjas nr 3-17550 on vaidlus kaebaja puude osas (selja- ja põlvevalud). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 252
lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (
§ 204lg 2).
Määruskaebuse esitamisel tuleb
§ 104
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda määruskaebuse esitaja maksejõuetuses, mille kohtud on varasemalt tuvastanud paljudes teistes asjades. Seetõttu vabastab ringkonnakohus AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest
§ 110
lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel ning võtab määruskaebuse
§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.
7. Kuigi AN 17.03.2017 esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevad asjaolud ei erine sisuliselt haldusasjades nr 3-17-404 ja nr 3-17-550 esitatud esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaoludest, ei nõustu ringkonnakohus siiski halduskohtu järeldusega, et praegusel juhul on tegemist korduva esialgse õiguskaitse taotlusega
§ 55lg 3 tähenduses.
Eelkõige tuleb arvestada, et haldusasjas nr 3-17-440 vaidlustas AN tema pika aja jooksul järjestikku kartseris pidamise õiguspärasust, mitte kartseri tingimusi. Haldusasjas nr 2
(4)3-17-627 3-17-550 oli AN küll Tallinna Vanglale esitatud vaides samuti taotlenud kartserikambris päevasel ajal voodi ja voodivarustuse saamist, kuid tegemist on siiski erinevate menetlustega. Haldusasjaga nr 3-17-550 seondub AN 09.03.2017 vaie nr 5-17-17/96-1, mis oli esitatud tema distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise käskkirjade peale (vaide kohta tehtud Tallinna Vangla 06.04.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/96-2 on AN vaidlustanud haldusasjas nr 3-17800). Haldusasjas nr 3-17-550 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses seostas AN ka kartseris päevaseks ajaks voodi ja voodivarustuse saamise vajadust esmajoones kartseris pikka aega järjest viibimisega, mitte konkreetselt meditsiinilise vajadusega. Viimatinimetatu tõi AN välja alles 05.04.2017 määruskaebuses, viidates, et tema tervisekaardile 22.03.2017 tehtud uuest sissekandest nähtuvalt on tal nüüd olemas näidustused kartserikambris lamamisrežiimi võimaldamiseks. Seevastu praeguse haldusasjaga nr 3-17-627 seondub AN 16.03.2017 vaie nr 5-15/17/108-1, mis on esitatud Tallinna Vangla 15.03.2017 vastusele nr 5-8/17/3564-2, millega jäeti rahuldamata tema 13.02.2017 taotlus kartserikambris lamamisrežiimi võimaldamiseks.
- Kuigi halduskohus jättis AN esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamatult läbi vaatamata, on vaidlustatud määruses sellele vaatamata õigesti selgitatud, et AN soovitud erandite tegemise (s.o kõrvalekalded üldisest kartserirežiimist ja kartseris lubatud esemete loetelust) põhjendatus sõltub otseselt meditsiinilistest otsustest, mille vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik. Ringkonnakohus jääb 05.04.2017 määruses haldusasjas nr 3-17550 (p 7) toodud seisukoha juurde, et kinnipeetava tervislikust seisundist tulenevat vajadust päevasel ajal voodi ja voodivarustuse ning elastiksideme järele saab hinnata üksnes vangla arst ning AN poolt taotletu lubamine (st tavapärasest kartserirežiimist kõrvalekaldumine) oleks põhjendatud vaid siis, kui see ei tee kinnipeetava olemist lihtsalt mugavamaks, vaid on tema terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik. AN on vaidlustanud Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tegevuse tsiviilasjas nr 2-16-17138, milles talle on antud ka riigi õigusabi ja Harju Maakohus on võtnud 24.04.2017 määrusega tema hagi menetlusse. Vajaduse korral on kaebajal selles menetluses võimalik esitada kahju hüvitamise nõudele lisaks ka täiendavaid nõudeid seoses temale tervishoiuteenuse osutamisega.
- AN-le väljastatud 14.03.2017 tõendi kohaselt (tl 8) on isikule lubatud väljastpoolt vanglat saadetav ortoos vasakule põlveliigesele, kuid raviloo väljavõtte kohaselt (tl 7) ei ole AN-l selgelt diagnoositud ortoosi vajadust, vaid seda on anamneesi kohaselt pidanud vajalikuks patsient ise. Tallinn Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitustest (tl 10) nähtub, et kirurgi hinnangul ei ole AN-l vajadust muu hulgas elastiksideme ega kartseris lamamisrežiimi järele ning Tallinna Vangla ortoose ei soeta. Seega ei ole tuvastatud meditsiinilist vajadust ortoosi määramiseks, kuid kinnipeetavale on tema soovil antud 14.03.2017 tõendiga luba ortoosi saamiseks väljastpoolt vanglat. Isegi juhul, kui arstid on AN-le hiljem määranud kartseris lamamisrežiimi, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, sest puudub igasugune alus arvata, et Tallinna Vangla ei täidaks arsti ettekirjutust ega võimaldaks temale meditsiinilise vajaduse korral kartseris voodit, voodivarustust, elastiksidet või ortoosi. Kõigi vangla keeldumiste aluseks on olnud üksnes asjaolu, et arstid pole AN-le seni kartseris erirežiimi näidustanud. Ka haldusasjas nr 3-17-876 on Tallinna Vangla võtnud 24.04.2017 vastuses õigeks AN kaebuse temale 07.–10.02.2017 kartseris päevasel ajal lavatsi kasutamise võimaldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, mööndes, et vanglal jäi meditsiiniosakonna 07.02.2017 väljastatud tõend õigeaegselt tähelepanuta. Kuna arsti ettekirjutuse (s.o tegeliku meditsiinilise vajaduse) olemasolu korral oleks AN-le kartseris lamamisrežiim tagatud, puudub oht kaebaja õiguste pöördumatuks kahjustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust (
§ 249lg 1). 3
(4)3-17-627 10. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 24.03.2017 määrust siiski osas, millega jäeti AN esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ning jätab AN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas (st menetlusabi taotluste läbi vaatamata jätmise osas) jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets Kohtunik 4
(4)