KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50437 Haldusasi K. K (K), J. K (K

§ 21

lg-le 2 on kaebajad seisukohal, et kuna ehitis on igapäevaselt kasutusel eluhoonena, ning ehitusprojektiga nähakse ette ehitise oluliste osade lammutamist täiendavate ohustusnõuete kasutuselevõtmise kohustuseta, siis on täidetud suurõnnetuse toimumise eeldus, mis omakorda kohustab vastustajat nõudma ehitusprojekti ekspertiisi koostamist. Ehitise ohutuse kontrollikohustusele ehitusloa menetluses on tähelepanu juhtinud ka valitsev Riigikohtu praktika: "Ehitamise ohutuses veendumist kui ehitusloa andmisel teostatavat järelevalvefunktsiooni (

§ 22lg 1) ei või pädev asutus delegeerida omanikule, projekteerijale ega ehitajale.

Ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, tuleb enne nende rakendamist kajastada projektis ning järelevalveasutus peab need ehitusloaga heaks kiitma." (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsember 2013 otsus nr 3-3-146-13, p 20). Olukorras, kus vastustaja on Ehitise osa lammutamist lubava Ehitusloa välja andnud (järgmisel päeval peale taotluse esitamist) paljalt eskiisjooniste alusel, on vastustaja ilmselgelt jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse veenduda, et Ehitusloa aluseks olev projekt on kooskõlas hea ehitustava, ehitusprojekti käsitlevate õigusaktidega, ning see ei kujuta ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kaebajad on jäetud ilma õigusest esitada ehitusloa väljastamisel oma arvamus ja vastuväited, mille tulemuseks on nende tahtele mittevastava Ehitusloa väljastamine. Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lg 1 ja § 40 lg 1 sätetele märgivad kaebajad, et olukorras, kus kaebajate näol on tegu Ehitise kaasomanikega ning Ehitusloale lisatud eskiisjooniselt nähtub, et ehitusloaga muudetakse ja lammutatakse kaasomandi osasid, oli vastustaja kohustatud kaebajad kaasama ehitusloa menetlusse. Juhul, kui vastustaja oleks HMS § 11 lg 1 ja § 40 lg 1 kooskõlas andnud kaebajatele võimaluse ehitusloaga seotud arvamuse väljendamiseks, siis ei oleks kaebajad sellega kindlasti nõustunud, kuna Ehitusloa realiseerimisega lõhutakse ehitist ning seatakse ohtu selle püsivus. Samuti puudub kaebajatel kindlus, et Kortereid kasutatakse ka peale Ehitusloa realiseerimist vastavalt korteriomanike poolt kokkulepitud sihtotstarbele, so eluruumina. Aluse kahtlustuseks, et Korterite liitmiseks algatatud ehitusloa menetlus on vaid kattevari ning tegelikult soovib OÜ Kuressaare 4 Kommunaalprojekt seni eluruumidena kasutuses olnud korterite kasutuselevõtmist äripindadena, annab asjaolu, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt pöördus kaebajate poole 31.01.2014 kirjaga /II kd tl 17/, milles avaldas soovi muuta Korterite kasutusotstarve äripinnaks ning fakt, et ilma ühegi sellekohase märkuseta Ehitusloas soovitakse Korteritele rajada eraldi sissepääs tänavalt (eskiisjoonisel on sissepääs märgistatud tähisega U-1). Isikul, kellele vastustaja Ehitusloa väljastas, puudus

§ 23lg 1¹ sätestatud korteriomanike volitus ehitusloa taotlemiseks.

KOS § 17 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi eset puudutavates küsimustes otsuseid üldkoosolekutel. Vaidlustatud Ehitusluba puudutavates küsimustes ei ole korteriomanike üldkoosolekut toimunud. Ehitise osa lammutamiseks ei ole korteriomanikud ühisavaldust esitanud. Viitega

§ 22

lg 1 p 4 ja § 23 lg 4 sätetele leiavad kaebajad, et kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Kaebuse esitaja M. I 01.05.2014 kaebuse täiendus /II kd tl 69-70/ Vastustaja ja kolmanda isiku poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise osas antud selgituste /I kd tl 27-28, 36-38/ andmise järel pidas kaebaja vajalikuks tellida Ehitusloa aluseks olevale projektile T-010-14 (edaspidi Projekt) ekspertarvamus, mille valmimise järgselt täiendab oma kaebust alljärgnevate seisukohtadega: Ehitusluba tuleb tühistada, kuna selle taotlemisel on kolmas isik esitanud vastustajale teadlikult ebaõigeid andmeid, mille esitamata jätmisel oleks korraldus nr 211 ja Ehitusluba jäänud välja andmata. Vastustaja selgituste kohaselt lähtus ta Ehitusloa andmisel teadmisest, et kolmandal isikul oli 28.03.2014 toimunud KÜ Tolli-Tiigi (edaspidi KÜ) üldkoosolekul saavutatud Tiigi tn 2 korteriomanike enamuse nõusolek ehitises rekonstrueerimistööde teostamiseks. Selle väite kinnituseks esitas vastustaja väljavõtte üldkoosoleku protokollist /I kd tl 29-31/, millest siiski ei nähtu, et sellel koosolekul oleks korteriomanike poolt kolmandale isikule nõusolek ehitusloa taotlemiseks antud. Lisaks oli 28.03.2014 toimunud KÜ üldkoosoleku protokoll Ehitusloa väljastamise hetkel veel ka allkirjastamata (vt KÜ üldkoosoleku juhataja E. A e-kiri 15. aprillist 2014, III kd tl 72), mis viitab sellele, et kolmas isik andis vastustajale teadlikult valeinfot (KÜ üldkoosolekul vastu võetud tegelikest otsustest oli teadlik samal koosolekul osalenud kolmanda isiku juhatuse liige V. M), eesmärgiga saavutada mistahes tingimustel ehitusloa väljastamine. Kuna vastustaja ei oleks Ehitusluba välja andnud, kui ta oleks omanud infot 28.03.2014 toimunud KÜ üldkoosoleku otsuste tegelikust sisust, siis kuulub Ehitusluba tühistamisele

§ 28lg 1 p 3 sätestatud alustel.

Ehitusloa aluseks olev Projekt ei vasta eluruumidele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Kaebuses on kaebaja esitanud väite, et Ehitusloa aluseks olevale Projektile tuli teostada

§ 21

kohaselt ekspertiis, samuti, et ehitusloa taotlemise tegelikuks eesmärgiks on kehtivast detailplaneeringust mööda hiilides korteriomandite bürooruumina kasutuselevõtmine. Soovist muuta eluruumid äriruumideks annab kinnitust kolmanda isiku poolt kaebajale 31.01.2014 saadetud kiri. Kaebaja palus teostada RPN Projekt OÜ-l Projekti ülevaatuse. Eelnimetatud Projektiga tutvumise järel asus RPN Projekt OÜ seisukohale, et (

1. a)rekonstrueeritavad korteriomandid ei ole kavandatud kasutamiseks eluruumide vaid bürooruumidena, (
2. b)Projekt ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, (
3. c)Projekt ei vasta sõltumata ruumide sihtotstarbest ehitusprojektile esitatavatele nõuetele /III kd tl 73-76/. Eeltoodust tuleneb omakorda väljastatud Ehitusloa õigusvastasus, mistõttu tuleb see tühistada. Vastustaja Kuressaare linn märgib, et Ehitusloa andmise õigusliku eeldusena lähtus vastustaja

§ 23

lg-st 11, mille kohaselt ehitusloa taotlejal kolmandal isikul oli saavutatud ehitise Tiigi tn 2 korteriomanike enamuse nõusolek ehitises rekonstrueerimistööde teostamiseks (vt KÜ 28.03.2014 koosoleku protokoll ja väljavõtted projektlahendusest ühes sellele kantud Tiigi 2 korteriomanike nõusoleku allkirjadega, I kd tl 29-33). Ehitusloa taotluse 5 alusena on kolmas isik esitanud vastustajale ka jaanuaris 2014 Tiigi 2/Tolli 12 korteriomanike allkirjadega dokumendi “Korteriomandi sihtotstarbe muutmine”, mille kohaselt on Tiigi 2 hoone 6-st kaasomanikust 5 andnud nõusoleku rekonstrueerimistöödeks ja sellele lisanduvalt ka Tiigi 2 korteriomandite 2 ja 3 kasutusotstarbe muutmiseks /I kd tl 75/. Väär on kaebajate väide vastustaja poolt HMS § 40 lg 1 nõuete eiramise kohta, selles osas, et kaebajatele väidetavalt ei antud täiendavat võimalust kirjalikult esitada oma arvamust ja vastuväited Ehitusloa väljastamise menetluses, kuigi kaebaja ei ole nõustunud kavandatavate ehitustöödega.

§ 23

lg 11 ei sea kohalikule omavalitsusele kohustust, et kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ehituslubade väljastamisel tuleb siiski alustada haldusmenetlust kõigi (100%) kaasomanike arvamuste väljaselgitamiseks. Väljastatud ehitusloa alusel ehitustegevuse kooskõlastamine on kaasomanike kokkuleppe küsimus vastavalt

§ 12

lg 2, mille kohaselt ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Ehitusloa taotlemise aluseks on OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koostatud Projekt (mitte kaebuses märgitud eskiis), mis oli kooskõlastatud 31.03.2014 Kuressaare LV projektide läbivaatamise komisjoni poolt, mis vastustaja hinnangul tagab kõigi kavandatavate ehitustööde ehitustehnilistele nõuetele vastavuse. Väär on kaebajate väide, et korterite 2 ja 3 ühendamine ja välisseinas aknaava ümberehitamine ukseavaks kujutab endast ehitise lammutamist

2 lg 6 p 5 mõistes, millega seatakse ohtu ehitise ohutus. Vastustaja hinnangul on põhjendamatu

§ 21lg 2 kohaselt ekspertiisi nõue.

Linnavalitsusel on vastavate ametnike-spetsialistide (arhitektid, ehitusnõunik, ehitusjärelevalve insener, linnainsener jt spetsialistid) näol olemas vajalik pädevus, et tagada Ehitise puhul ehitamise aluseks oleva rekonstrueerimisprojekti nõuetele vastavuse hindamine ja ehitise ohutus. Ehitusloa realiseerimine ei sea ohtu Ehitise püsivust ega kujuta endast ohtu inimeste elule, tervisele. 01.05.2014 kohtule esitatud kaebuse täienduses (p 1) on täiendava põhjusena toodud selgitus, et KÜ 28.03.2014 koosoleku protokolli esitamisega linnavalitsusele on esitatud vastustajale teadlikult valeandmeid. Vastustaja on seisukohal, et

§ 23

lg 11 kohaselt nõutava kaasomanike enamuse (vähemalt 51%) nõusoleku vormistamiseks piisab kui esitatakse vabas vormis selgelt väljendatud kaasomanike seisukohtad (nt mida kooskõlastati, krt nr, nimi ja allkiri). Korteriomanike valikul võib nõusolek olla väljendatud ka KÜ protokollis koos allkirjadega. Vastustaja hinnangul on kõik Ehitusloa väljastamise aluseks olnud kaasomanike kooskõlastustega dokumendid üheselt tõlgendatavad ja selged. Kaebuse täienduses (p 2) on väidetud, et Ehitusloa aluseks olev Projekt ei vasta eluruumidele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Selle tõenduseks on esitatud RPN Projekt OÜ poolt teostatud Tiigi 2 ehitusprojekti ülevaatuse, mille kohaselt on antud arvamusi projekti kohaselt kasutatavate materjalide, ruumilahenduste jm suhtes.

§ 2

lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kui nimetatud tegevusi ei soovita teostada, siis ei ole see

järgi ehitusluba nõudev ehitamine ja selleks ehitusluba ei ole vaja taotleda. Tiigi 2 rekonstrueerimisprojektis on ette nähtud ukseava kahe korteri vahele ja välisseinas oleva aknaava ümberehitamine ukseavaks, mis on antud juhul ehitusluba nõudvad projektlahendused. Ülejäänud tööd ehitusluba ei nõua ja on korteriomanike endi otsustamise küsimus. Vastustaja hinnangul on Projekti kohaselt Korterites jätkuvalt täidetud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 39 “Eluruumidele esitatavad nõuded” sätestatud nõuded eluruumidele. Kaebajate kahtlustele vastuseks peab vastustaja vajalikuks märkida, et Ehitises korteriomandite senise kasutusotstarbe muutmiseks (nt eluruumi bürooruumideks) puudub omavalitsusel õiguslik võimalus, kuna kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Tiigi 2/Tolli 12 krundi ainukeseks sihtotstarbeks 100% elamumaa. 6

§-s 12 lg 2 sätestatu kohaselt peavad ehitise kaasomanikud jõudma omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa alusel lubatud ehitustegevuse osas ühisele kokkuleppele ehitise kaasomandiosa suhtes tehtavate ehitustööde teostamise osas. Kolmanda isiku esindaja S. J on saatnud 20.05.2014 e-kirjaga linnavalitsuse ehitusjärelevalve insenerile A. Kle, tema puhkusel viibimise ajal V. M allkirjastatud ehitamise alustamise teatise ja Muinsuskaitse tööde tegemise loa. 02.06.2014 tööle tulles vastas ehituse järelevalve insener A. K kolmandale isikule e-posti teel, et ehitamist võib alustada kõigi korteriomanike nõusolekul /I kd tl 76-79/. Seni ei ole kolmas isik vastustajat korteriomanike sellekohasest kokkuleppest teavitanud, mistõttu ei ole ka senini Ehitise alustamise teatist registreeritud ehitusregistris. Vastustaja on seisukohal, et korraldus nr 211 ja selle kohaselt väljastatud Ehitusluba Ehitise rekonstrueerimiseks on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust. Korteriomanikud peavad jõudma ühisele kokkuleppele ehitise kaasomandiosa suhtes tehtavate ehitustööde teostamise osas (mis on välisseina ukseava tegemine akna asemel). Tekkinud vaidluse lahendamiseks korralduse nr 211 ja Ehitusloa tühistamise nõuded ei ole seetõttu asjakohased nõuded. Tegemist on korteriomanike vahelise tsiviilvaidlusega ehitusloa realiseerimise osas. Kolmas isik Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ palub jätta kaebused rahuldamata. Tolli12/Tiigi 2 kinnistul (katastritunnus 34901:006:0044) asub kaks korterelamut, mille omanikud on 05.07.2013 notariaalses vormis sõlmitud kaasomanike kokkuleppe p 5.9 kohaselt andnud nõusoleku korteriomanikel teha ilma teiste nõusolekuta ruumide ümberehitus- ja/või remondi- ja/või parendustöid /I kd tl 49-59/. Tiigi 2 korteriomandite nr 2 ja 3 omanik on OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt, kes soovis teha korterites ümberehitustöid ning tutvustas hea tava kohaselt 2014. a jaanuaris korterite ühendamise ehitusprojekti teistele kaasomanikele ja küsis veelkord nõusoleku korteriomandite liitmiseks. Nõusoleku andsid kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest /I kd tl 75/. Kolmas isik saatis 01.02.2014 pöördumise Ehitise kaasomanikele ning andis teada kasutusotstarbe muutmise vajadusest ning pakkus korteriomandi omanikele maamaksu tasumise kohustuse ja teiste negatiivsete mõjude vältimiseks reaalkoormatise ja hoidumisservituudi seadmise /II kd tl 17/. 28.03.2014 toimunud KÜ üldkoosolekul tutvustas OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt esindaja veelkord Korterite ümberehitamise plaane ning esitas ka ehitusprojekti põhiplaani ning vaated koos korteriomanike nõusoleku tabeliga, mis kohapeal allkirjastati 8 korteriomandi omaniku poolt. Kolmas isik on koostanud Korterite liitmiseks Projekti, mida tutvustati kaebajate esindajale vastustaja juures 08.03.2014 toimunud kohtumisel. Kaebaja esindaja esitas kohtumisel seisukohad ja vastuväited. Vastustaja andis kolmanda isiku taotlusel korralduse nr 211, millega anti nõusolek Korterite ümberehitamiseks, ning väljastati Ehitusluba Ehitise rekonstrueerimiseks. Kolmas isik vaidleb kaebajate kõigile väidetele vastu ja esitab omapoolsed seisukohad ja põhjendused, jättes menetlusökonoomia eesmärgil kordamata seisukohad, mida on ta väljendanud esialgse õiguskaitse taotluste juures /I kd tl 36-38/. Kolmas isik jääb varem esitatud seisukohtade juurde ning esitab täiendavad seisukohad. Kaebajad on kaebuse täienduses välja toonud, et kolmandal isikul puudus

§ 23lg-s 11 sätestatud volitus.

Samuti on kaebajatel etteheited sellele, et kolmas isik on esitanud vastustajale teadlikult valeandmeid. Lisaks sellele ei vasta Ehitusloa aluseks olev Projekt eluruumide ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Kolmas isik esitas ehitusloa taotluse juhindudes 05.07.2013 notariaalses vormis sõlmitud kaasomanike kokkuleppe p-st 5.9, mille kohaselt on kaasomanikel õigus teha ümberehitustöid ilma et oleks vaja võtta teiselt omanikelt lubasid, kooskõlastusi, nõusolekuid või muid heakskiite. Seega tuleb antud vaidluse korral lähtuda asjaolust, et nõusoleku Korterite ümberehitamiseks on andnud kõik korteriomanikud, sh kaebajad. 7 Juhul kui kohus leiab, et 05.07.2013 notariaalses vormis sõlmitud kaasomanike kokkuleppe p 5.9 ei kohaldu ümberehitamisele, siis tuleb juhinduda

§ 23lg-s 11 sätestatud häälteenamuse nõudest.

Kolmas isik on häälteenamuse saanud kahel korral: 2014. a jaanuaris ja 28.03.2014 toimunud KÜ üldkoosolekul. Seega oli kolmandal isikul õigus esitada ehitusloa taotlus. Kolmandale isikule jääb selgusetuks väide vastustajale valeandmete esitamise kohta. Kolmas isik esitas vastustajale ehitusloa taotluse juurde Projekti kooskõlastustabeli, milles on selgelt näha, et nõusoleku on andnud kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest, ning sellega on tagatud

§ 23lg-s 11 sätestatud korteriomanike häälteenamus.

Projekti kooskõlastustabelile allkirjade kogumine on tavaline praktika ja sellisel alusel toimub ehituslubade alane haldusmenetlus enamuses Eesti kohalikes omavalitsustes. Haldusmenetluse seisukohast ei oma mingit tähendust asjaolu, kuidas vormistati KÜ protokoll, sest see ei ole korteriomanike häälteenamuse tõendamise aluseks. Seega oli vastustajal olemas teave selle kohta, et ehitusloa taotlemiseks on olemas korteriomanike häälteenamus. Kolmas isik on ehitusloa taotluse aluseks esitanud Projekti, mis on koostatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekt vastab ehitusseaduse ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ toodud nõuetele. Kolmas isik on selgitanud kõigile korteriomanikele, et ta soovib kasutada korteriomandeid äriruumidena ning soovib teha ka vastavad ümberehitused. Vastavalt sellele on koostatud ka Projekt. Vastustaja on Projekti hinnanud ning leidnud, et see vastab nõuetele. Täiesti arusaamatuks jääb kaebaja tellitud Projekti ülevaatus ja selle eesmärk. Ülevaatuse on koostanud R. P (RPN Projekt OÜ), kellel ei ole ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks vastutava isiku pädevust ning isegi kui seda käsitleda ülevaatena, siis jääb selgusetuks, mida soovitakse sellega saavutada. Kolmas isik on seisukohal, et antud tõend tuleb jätta käsitlemata kui asjasse mittepuutuv. Kaebuse esitajate 15.01.2015 kaebuse täiendus 16.12.2014 võttis Kuressaare LV vastu korralduse nr 877, millega andis Kasutusloa Tiigi tn 2 asuvale eluruumile nr 2. Arvestades, et Kasutusloa väljaandmisel tugines Kuressaare LV Tallinna halduskohtu menetluses olevale, 02.04.2014 väljastatud Ehitusloale, siis lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest, soovivad kaebajad täiendada oma kaebust palvega tunnistada kehtetuks ka korraldus nr 877. Kaebajad on seisukohal, et Kasutusloa õigusvastasus tuleneb järgmistest asjaoludest: Ehitusloa õigusvastasusest, millega seotud argumendid on kaebajad esitanud halduskohtule varasemalt;

§ 12

lg 2 viimasest lausest, mille kohaselt ei anna ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Kuna vaidlustatud ehitus- ja kasutusluba puudutab kaasomandi eseme muutmist, siis KOS § 16 lg 1 tulenevalt võrdub ehitise omaniku luba korteriomanike kokkuleppega, mida aga käesoleval juhul sõlmitud ei ole. Kuressaare LV kohustus eelnimetatud kokkuleppe olemasolu kontrollida tuleneb omakorda PS §-st 14,

§ 33lg 2 p-st 5 ja § 33 lg-st 3.

Tähelepanuväärne on sealjuures asjaolu, et EÕK menetluses on Kuressaare LV asunud kaebajatega samale seisukohale, leides, et EÕK kohaldamiseks puudub põhjus, kuna

§ 12lg 2 tagab kaebajate õiguste kaitse.

Kuressaare LV ei ole Kasutusloale lisatud mahukas seletuskirjas selgitanud, miks ta oma varasemat seisukohta muudab, ning kaebajate suhtes sõnamurdlikult käitub. Kaebajad on menetluses varasemalt väitnud, et Ehitusloa õigusvastasus tuleneb muuhulgas valeandmete esitamisest, ning samuti seda, et Ehitusloa tegelikuks eesmärgiks on Tiigi 2 asuvate eluruumide bürooruumideks ehitamine. Seoses eeltoodud väitega esitavad kaebajad kohtule tõendi, päevalehe Saarte Hääl 25.10.2014 artikli "Linn ähvardab ettevõtjat 64 000 eurose sunnirahaga", näol. Artiklist nähtub kolmanda isiku soov võtta Ehitusloa alusel ümber ehitatud ruumid kasutusele büroo-, mitte aga eluruumina. Sama ajalehe 11.12.2014 artiklist 8 "Linnavalitsus ähvardab 3000-eurose sunnirahaga" nähtub aga, et kolmas isik on ümberehitatud ruumid bürooruumidena juba kasutusele võtnud /I kd tl 141-142/. Kolmas isik on oma 13.06.2014 vastuses kaebusele väitnud, et esitas ehitusloa taotluse juhindudes 05.07.2013 notariaalses vormis sõlmitud kaasomanike kokkuleppe p-st 5.

1. Kuna eelnimetatud kokkuleppe punkt reguleerib korterisiseseid ehitustöid, siis esitavad kaebajad kohtule tõendina foto hoone fassaadist peale ümberehitustööde lõppu. Fotolt nähtub, et Tiigi 2 välisseina on rajatud ukseava, millega seotud otsesed- (välisfassaadi muutus) ja kaudsed (näiteks turvalisus) mõjud väljuvad korteriomandi ja seega ka kolmanda isiku poolt viidatud kokkuleppe p-s 5.
2. sätestatud piiridest /I kd tl 143-144/. 02.02.2015 kaebuse täiendus 16.12.2014 väljastas Kuressaare LV korralduse nr 877, millega anti Kommunaalprojekt OÜ-le Kasutusluba Tiigi tn 2 rekonstrueeritud eluruumi korter 2 kasutamiseks; 15.01.2015 täiendas kaebaja kaebust, paludes korraldus nr 877 tühistada; 20.01.2015 tegi kohus kaebuse käiguta jätmise määruse, kohustades kaebajaid oma nõudeid täpsustada. Kaebajad paluvad tuvastada Kuressaare LV 01.04.2014 korralduse nr 211 ja 02.04.2014 välja antud Ehitusloa õigusvastasus; mõista kaebajate menetluskulud välja vastustajalt. Palve muutmine on tingutud kaebajatest mitte sõltunud asjaolude muutumisest, mistõttu on muutmine põhjendatud HKMS § 49 lg 3 p 3 tulenevalt. Samuti on kaebajad kandnud kaebuse esitamisel menetluskulusid riigilõivude ja õigusabiteenuse näol. Kaebajad soovivad menetluskulude hüvitamist, mis omakorda eeldab HKMS § 108 lg 1 kohaselt kohtuotsuse langetamist. Kaebajad on kaebuse esemes nimetatud õigusaktide õigusvastasuse tuvastamisest huvitatud seetõttu, et vastustaja on nende alusel 16.12.2014 väljastanud kasutusloa nr 877, mille kehtetuks tunnistamist on kaebajad oma 23.01.2015 vastustajale esitatud vaides palunud. Juhul, kui vastustaja kaebajate taotlust ei rahulda, ning Kasutusluba kehtetuks ei tunnista, siis on kaebajad sunnitud pöörduma samasisulise kaebusega halduskohtu poole või esitama ehitustööde teostaja vastu kahjunõude vara väärtuse vähenemise eest, milliste nõuete esitamisel omab käesolevas haldusasja tehtav kohtulahend olulist tähtsust. Vastustaja 02.03.2015 seisukoht 02.02.2015 esitatud kaebuse täienduse osas Kaebuse täienduse kohaselt on tuvastamiskaebus esitatud põhjusel, et korralduse nr 877 kohaselt on OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt väljastatud nende poolt haldusasjas nr 3-1450437 vaidlustatud Ehitusloa alusel teostatud ehitisele Kasutusluba, mida soovitakse vaidlustada või kavandatakse esitada ehitustööde teostaja vastu kahjunõue vara väärtuse vähenemise eest. Viitega halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 45 lg-s 2 sätestatule vastustaja hinnangul tuleb esitatud kaebus tagastada, kuna hilisema kahjunõude esitamise kavatsuse realiseerimiseks ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja väitel soovitakse esitada kahjunõue ehitustööde teostaja vastu, seega kaebaja ei kavanda esitada hüvitamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes, vaid tsiviilõiguslikku kahju hüvitamise nõuet ehitustööde teostaja vastu. Kaebaja viitab nn tõhusama õiguskaitse vahendi kasutamise kavatsusele tsiviilvaidluses. Kaebajate ajendiks käsitlevas vaidlusasjas 04.04.2014 kohtusse pöördumisel oli tegelikult asjaolu, et Tiigi 2/Tolli 12 kinnistu korteriomanikud ei saavutanud

§-s 12 lg 2 (teise lause) kohast ühist (100%) kokkulepet ehitise kaasomandiosa suhtes Ehitusloa järgi tehtavate ehitustööde alustamise ja teostamise osas (so välisseina ukseava tegemine akna asemel). Riigikohtu 18.12.2014 kohtulahendis nr 3-3-1-57-14 on analoogses vaidlusasjas, tulenevalt kaasomanikele

§-st 12 lg 2 tulenevatest õigustest-kohustusest, väljendatud seisukoht, et ehitusluba ei reguleeri

§-st 12 lg 2 tulenevaid kaasomanikevahelisi eraõiguslikke suhteid. Kaasomandi osa suhtes tehtud ehitustööde tegemisel võib olla tegemist sisult eraõiguslike 9 suhete rikkumisega korteriomandiseaduse järgi juhul kui on tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega. Kaebajatele väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist on õigus nõuda eraõiguslike kahju hüvitamise sätete alusel. Samuti võib ka etteulatuvalt märkida, et juhul kui ka kavandataks hüvitamiskaebuse esitamist, siis see nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Nimelt on haldusasja menetluse käigus kaebajate EÕK taotluste lahendamisel halduskohus põhjalikult oma 09.04.2014 ja 10.06.2014 kohtumäärustes hinnanud Ehitusloa väljastamise õiguspärasust. Kohtumenetluses on tuvastanud, et ei ole leidunud tõendeid selle kohta, et Ehitusloa väljastamise aluseks olev Projekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega oleks pädevalt koostatud. Ehitusprojekti kohaselt rajati korteritesse 2 ja 3 sissepääsuks välisseina täiendav sissepääs tänavalt (tegemist akna asendamisega uksega). Kohtu arvates jääb arusaamatuks, kuidas lisasissepääsu loomine takistab kaebajatel oma korteriomandi kasutamist. Kohus leidis, et samuti ei kaasne Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ-le kuuluvate kahe korteriomandi ühendamise ja maja välisilme muutumisega (akna asendamine uksega) kaebajatele kahjulikke tagajärgi. Seega ka võimaliku hüvitamiskaebuse esitamine oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kolmanda isiku 02.03.2015 seisukoht 02.02.2015 esitatud kaebuse täienduse osas Kaebajad 02.02.2015 kaebuse täiendusega palusid tuvastada korralduse nr 211 ja Ehitusloa õigusvastasus ning põhjendasid seda sellega, et soovitakse menetluskulude hüvitamist tühistamiskaebuse esitamise seniste menetluskulude eest. Teiseks põhjenduseks tõid kaebajad, et neil võib tulevikus tekkida soov vastava kasutusloa tühistamiskaebuse esitamiseks või ehitustööde teostaja vastu kahjunõude esitamiseks vara väärtuse vähenemise eest. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebajal olema põhjendatud huvi. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peab kaebuse esitajal olema põhjendatud huvi, mis eeldab isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga. Haldusakti, toimingu või halduslepingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema talle kasulik ehk aitama koheselt või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda (Riigikohtu 29.01.2009 lahend haldusasjas nr 3-3-1-78-08). Kolmas isik leiab, et tuvastamiskaebuses ei ole toodud välja põhjuseid, mis annaksid tunnistust sellest, et kaebajate olukord paraneks sellise kaebuse rahuldamisel või, et kaebajate välja toodud eesmärgid oleksid saavutatavad tuvastamiskaebuse rahuldamisel. Ainuüksi tühistamiskaebuse raames tehtud menetluskulude hüvitamiseks ei saa esitada tuvastuskaebust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui menetluskulude sissenõudmine on ainus põhjus, miks kaebaja soovib jätkata kohtuvaidlust, siis on sellisel juhul tegemist menetlusõiguse kuritarvitamisega. Põhjendused, miks kaebajad on esitanud Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisnõude, ei ole eesmärgipärased. Kaebajad on esitanud vaide Ehitusloa alusel väljastatud Kasutusloa tühistamiseks. Kuressaare LV on jätnud vaide rahuldamata. Kolmandale isikule ei ole teada, kas vaide rahuldamata jätmise otsuse peale on esitatud tühistamiskaebus või mitte. Kaebajad on vaidemenetluses vaidlustanud Kasutusloa põhjusel, et kasutusloa väljastamiseks puudus nende nõusolek; et Kasutusloa väljastamisega kaotab kehtivuse Ehitusluba, mistõttu kaotavad vaide esitajad oma võimaluse käesolevas haldusasjas oma õigusi kaitsta; et kaebuse esitajad on ilma jäetud põhiseaduse (edaspidi PS) § 14 kohasest kohaliku omavalitsuse poolsest õiguste kaitsest; ning et Kasutusloa saajal puudub õigustatud ootus saada kasutusluba enne Ehitusloa vaidluse lõppu. Kolmanda isiku hinnangul on kaebajate vaie Kasutusloale ja käesolev tuvastamiskaebus käsitletav kui vaidlemine vaidlemise eesmärgil. Ühtegi reaalset eesmärki, mida kaebajad selle 10 vaidlustamisringiga soovivad saavutada, kumbki vaidlustus ei sisalda. Kasutusloa tühistamisega soovitakse saavutada vaidlemisõigus Ehitusloa õigusvastaseks tuvastamise nõudes ja Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisega soovitakse kindlustada Kasutusloa tühistamise võimalikkus. Mõlema vaidluse põhjenduseks on asjaolu, et kaebajad ei olnud ehituse teostamisega nõus. Selline mõttekäik ei sisalda mingit mõistlikku eesmärki ega vii kaebajaid nende soovidele lähemale. Kaebuse esitajad on andnud notariaalse nõusoleku kaasomandi kasutamise ja valdamise korra sõlmimisega vastavateks ehitustöödeks (p 5.9.) /I kd tl 168-177/. Samuti on vastav kokkuleppe ka 28.05.2010 sõlmitud notariaalses lepingus (p 7.8.) /I kd tl 179-191/. Kaebajad on teostanud sarnaseid ühisomandis oleva pinna ümberehitustöid, ilma täiendavaid nõusolekuid teistelt kaasomanikelt küsimata. Tolli 12/Tiigi 2 kaasomandi valdamise ja kasutamise korda on hinnanud ka Saare maavanem järelevalvemenetluses, kus 28.07.2014 korraldusega nr 1-1/2014/253 leiti, et: „taotlejad on tegelikult andnud nõusoleku ruumide ümberehitustöödeks“ (vt lk 3 esimene lõige) /I kd tl 9092, 192-193/. Kaasomanike vahelise nõusoleku olemasolu või selle tagasi võtmine ei oma aga käesolevas halduskohtumenetluses mingit tähtsust, kuna haldusmenetluses on vastustaja kohustuseks olnud eelkõige kõigi puudutatud isikute kaasamise tagamine ning loamenetlus vastavalt

reeglitele. Sealjuures ei ole ehitusloa ega kasutusloa taotlemiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut (

§ 23lg 11, § 33 lg 8).

Kõik vastavad otsused on Tolli 12/Tiigi 2 kaasomanike poolt enne taotluste esitamise tehtud ning haldusorganile esitatud (kohtule on vastavad korteriomanike otsused esitatud varasemates menetlustes). Kaebajate väited, et Ehitusloa alusel on teostatud lammutamine, on eksitavad ja valed. Lammutamine on tegevus, mille tagajärjel ehitis või selle osa lakkab olemast. Tiigi tn 2 hoone tänavapoolne välissein ei ole lakanud olemast, muudeti vaid piirdekonstruktsiooni lahendust akna asemele paigaldati uks. Tegemist on avatäite (s.t. uksed, aknad) asendamisega, mis üldjuhul ei kvalifitseeru isegi ehitamisena (vt

§ lg 2 p 9). Kui kaebajad esitavad Kasutusloa tühistamise kohta tehtud vaideotsuse peale tühistamiskaebuse ning kohus selle rahuldab, ei taastu ometigi Ehitusloa kehtivus. Kasutusluba on oma olemuselt seisukoht, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloa väljastamisega loetakse ehitusluba ammendunuks. Kolmanda isiku arvates Kasutusloa tühistamine ei taasta Ehitusloa kehtivust, kuivõrd asjaolu, et ehitis on valminud, on tuvastatud, Kasutusloa tühistamisel ehitusloa alusel uuesti ehitustegevust alustada või jätkata ei ole võimalik. Samuti ei taastu seetõttu kaebajate tühistamiskaebuse menetlus ning Ehitusloa tühistamist ei ole kaebajatel võimalik nõuda. Eeltoodu põhjal leiab kolmas isik, et kaebajate tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad tõid esile asjaolu, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine aitab neil esitada tsiviilnõuet ehitustöid teostanud isiku vastu. Juhul kui kaebajad soovivad esitada ehitust teostanud ehitusettevõtte vastu kahjunõuet (kolmas isik kahtleb sügavalt vastava nõude aluse olemasolus), siis sellise nõude esitamine ei sõltu Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisest, sest kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja ehitusloa vahel puudub põhjuslik seos. Samuti oleks tegemist tsiviilvaidlusega, millel puudub seos haldusmenetluses tuvastatud asjaoludega. Tuginedes eeltoodud arvamusele ja asjaoludele, mis on kirjeldatud 09.04.2014, 06.06.2014 ja 13.06.2014 menetlusdokumendis, leiab kolmas isik, et Ehitusloa menetlus on toimunud õiguspäraselt. Kaebajad on olnud kaasatud igakülgselt haldusmenetlusse ning kaebajate õigusi ei ole Ehitusloa väljastamisega rikutud. Kaebajate tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aitaks saavutada kaebajate eesmärke, eriti neid eesmärke, mida kaebajad 02.02.2015 palvekirjas on välja toonud. Seega tuleks kohtul kaebus läbi vaatamata tagastada põhjendatud huvi puudumise tõttu. 11 Kaebajate 14.07.2015 seisukohad Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt kaasneb Ehitusloa realiseerimise tulemusena kaebaja omandiõiguse rikkumine, sest selle alusel muudetakse kaebaja nõusolekuta kaasomandis oleva ehitise osade otstA, (

1. a)rajatakse ehitisse täiendav sissekäik, (
2. b)lammutatakse korterit 2 ja 3 lahutav seinaosa, ning (
3. c)lähtutakse äriruumidele esitatavatest ehitusnormidest, mis toovad (minimaalselt müranormide puhul) võrreldes eluruumidele esitatavate normidega naaberkorteritele kaasa suuremate negatiivsete mõjutuste lubamise. PS § 13 lg 1 ja 14 sätestavad, et avalikul võimul lasub kohustus tagada ja kaitsta igaühe põhiõigusi. Osundatud sätetes väljendub idee, et põhiõigustest tulenevad ka kaitseõigused. Need kaitseõigused kohustavad avalikku võimu kaitsma isikut selle eest, et teine isik ei rikuks tema õigusi. Avalik võim pole mitte ainult kohustatud ise vältima isikute õiguste rikkumist, vaid teatud juhtudel on ta kohustatud piirama ühe isiku õigusi eesmärgiga kaitsta teist isikut. Eelnimetatud kohustust ei ole vastustaja täitnud, mis on sundinud kaebajat pöörduma kohtu poole käesoleva kaebusega, mille eesmärgiks on kaebaja omandiõiguse rikkumise lõpetamine. Kolmas isik 13.06.2014 esitatud seisukohta p-s 2.4. võtab omaks kaebaja väite, et Ehitusloa tegelikuks eesmärgiks on eluruumidest äriruumide ehitamine ning et lähtudes sellest soovist on koostatud ka Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt T-010-14. Võttes arvesse, et Ehitusloa väljastamise ajal kehtinud detailplaneering nägi Tolli 12/Tiigi 2 Kuressaare asuvale krundile ette elamumaa sihtotstarve, ning seda, et kuni 31.06.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg 3 kohaselt peab ehitusprojekt olema kooskõlas detailplaneeringuga, siis saab asuda järeldusele, et Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on koostatud tahtlikult kehtivate normidega vastuolus olevana. Seega esineb alus Ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks

§ 28

lg 1 p 3 ja 5 alusel ning Kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks

§ 38lg 1 p 3 alusel.

Kolmanda isiku 12.10.2015 seisukohad Kolmas isik esitab täiendava tõendina Pärnu Maakohtu kohtunik Kristel Pedassaare lõpplahendi hagita menetluses tsiviilasjas nr 2-14-53324 /IV kd tl 56-72/, mis omab käesolevas halduskohtumenetluses olulist tähendust, kuivõrd käsitleb põhimõtteliselt sama vaidlust. Kaebajad - tsiviilasjas nr 2-14-53324 avaldajad - esitasid tsiviilkohtusse nõude kohustamaks OÜ-d Kuressaare Kommunaalprojekt taastama Tiigi tn 2 asuva hoone välisseina, korterite 2 ja 3 vahelist seina ning korterit 2 ja Tiigi 2 hoone trepikoda ühendavat ukseava. Samuti sooviti, et kohus tuvastaks kaebajate õiguse keelata Tiigi 2 korterite 2 ja 3 kasutuse sihtotstarbe muutmine ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamine. Pärnu Maakohus jättis kaebajate avaldused rahuldamata ja leidis: „Seega menetluses avaldatud puudutatud isikute seisukohtadest ja avaldajate varasematest remondija ümberehitustegevusest ja tuvastatud asjaoludest nähtub, et 05.07.2013 a seatud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe punkti 5.9 „Omaniku poolt tema valduses ja kasutuses oleval maatükil paiknevate ruumide ümberehitus- ja/või remondi- ja/või parendustöödeks pole omanikul vaja võtta teiselt omanikelt lubasid, kooskõlastusi, nõusolekuid või muid heakskiite nimetatud tööde tegemiseks. Ehitustööd tuleb vajadusel kooskõlastada vastavate ametiasutustega ja ehitustööde tegemine ei tohi häirida või takistada teiste omanike kaaskasutust“ tuleb tõlgendada selliselt, et kaasomanikel on lubatud ümberehitus- ja/või remondi- ja/või parendustööd, mis väljuvad reaalosa piirest ja hõlmavad ka reaalosaga ühendatud kaasomandit, st ehitise osi. Varasemast praktikast lähtuvalt võib see hõlmata seintesse avade rajamist, akende asendamist ustega, küttekollete rajamist, terrasside rajamist vms.„ (vt kohtumääruse p 42). Käesolevas haldusasjas on vaidluse all küsimus – kas Ehitusloa realiseerimine toimus kaebajate nõusolekuta või mitte. Tsiviilasjas nr 2-14-53324 on kohus jõudnud seisukohale, et kaebajate nõusolek ehitustegevuseks oli antud notariaalselt sõlmitud kaasomanike kokkuleppega kasutuse 12 ja valdamise korra kohta. Vastavad lepingud sõlmiti 28.05.2010 ning 05.07.2013 ning on esitatud halduskohtule 02.03.2015 kolmanda isiku menetlusdokumendiga. Kaebajate 14.07.2015 seisukohtade osas leiab kolmas isik, et kaebajad eksivad, väites, et Ehitusluba on antud vastuolus detailplaneeringuga ning eluruumi ümberehitamisega äriruumiks. Ehitusluba on antud ehitustöödeks eluruumides ning kasutusotstarbe muutmist ei käsitle. Seega oli Ehitusluba vastavuses selle väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja hea ehitustavaga, sh heliisolatsiooni standardiga. Teostatud ehitustööde järgselt on olnud võimalik Tiigi tn 2 korter 2 kasutusele võtta ka eluruumina, mida kinnitab asjaolu, et Tiigi tn 2 korterile 2 on väljastatud 16.12.2014 Kasutusluba eluruumina kasutamiseks ning selle kehtivust ei ole tänaseni kolmandale isikule teadaolevalt kohtus vaidlustatud. Samuti vastab ehitis nii eluruumidele kui ka äriruumidele esitatavatele nõuetele. Kaebajate poolt esitatud dokument – Ehitusprojekti ülevaatus Tiigi tn 2, koostaja RPN Projekt OÜ, ei viita ühelegi Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete“ sättele, mille vastu Ehitusloa aluseks olevas projektis eksitud oleks. Välja toodud „puudused“, nagu näiteks asjaolud, et korterisse on planeeritud ohutusmärgis, hädavalgustus, automaatne tulekahjusignalisatsioon, klaasuksed, üleliigse helipidavusega vaheseinad, on otsitud. Mitte ükski standard ega õigusakt ei keela vastavaid lahendusi ka eluruumides. Kõik viited sellele, et teatud lahendusi praktikas eluruumides ei kasutada, on ebapädevad. Kolmanda isiku eluruumides on olemas nii kööginurk kui ka magamisruum ning korter on olnud tänaseni kasutusel eluruum-ateljeena. Kolmas isik jääb seisukoha juurde, et RPN Projekt OÜ koostatud dokument on ebapädev ning asjakohatu. Kolmas isik ei ole kunagi varjanud oma eesmärki ka oma korteri kasutusotstarvet muuta ning on selleks esitanud 07.10.2015 Kuressaare LV-le kasutusteatise kasutusotstarbe muutmiseks /IV kd tl 73-78/. Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja lahendab küsimuse kasutusotstarbe muutmise kohta oma kaalutlusotsusega vastavalt kehtivale ehitusseadustikule ja selle tähtaegu järgides ning kaebajaid ja puudutatud isikuid menetlusse kaasates ning alles selle otsuse tegemisel saab hakata kaaluma kaebajate huve ja õigusi, mille võimalikule riivele nad on käesolevas menetluses viidanud. Kolmas isik palub jätta kõik käesolevas kohtuasjas menetletavad kaebused kõikide täiendustega rahuldamata, sest vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebajate õigusi, on õiguspärased ning kaebajad on andnud notariaalse nõusoleku vastavaks ehitustegevuseks. Vastustaja 13.10.2015 seisukohad Vastustaja nõustub ja ühineb OÜ Kuressaare Kommunaalprojekti poolt esitatud selgitustega, mis on esitatud ka vastusena kaebajate 14.07.2015 kokkuvõtvatele seisukohtadele. Täiendava tõendina kohtule edastatud Pärnu Maakohtu 05.10.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1453324 on haldusasjas väga oluline tõend, mis kinnitab täiendavalt vaidlustatud Ehitusloa õiguspärasust. Vastustaja jääb haldusasjas 3-14-50437 esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ja palub jätta kõik kaebused ühes täiendustega rahuldamata. Kaebajate 04.04.2016 seisukohad Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium määrusega asjas 2-14-53324 /IV kd tl 164-168/ tühistas maakohtu lahendi, millele vastustaja ja kolmas isik oma 13.10.2015 ja 12.10.2015 seisukohtades tuginesid. Lisaks maakohtu lahendi tühistamisele omab ringkonnakohtu määrus suurt tähtsust asja lahendamisel seeläbi, et ringkonnakohus andis selles tõlgenduse korteriomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe p-le 5.9., märkides määruse p-s 37 järgmist: „Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et avaldajate nõude lahendamiseks oli vaja välja selgitada, kas kasutuskorra kokkuleppe punktiga 5.9 oli puudutatud isiku 1 antud etteulatuvalt nõusolek vaidlusalusteks ümberehitustöödeks. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et viidatud kokkuleppega olid kaasomanikud andnud oma nõusoleku ükskõik millisteks ümberehitustöödeks. Kui arvestada maakohtu kokkuleppe tõlgendusega, siis 13 võiks iga kaasomanik teha elamu ükskõik millisesse kaasomandisse kuuluvasse seina (kandvad seinad) avausi, kuivõrd kõik sellised ehitise seinad on korteriomanike kaasomandis Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et nõude rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et varasemalt on samalaadseid ehitustöid tehtud selleks täiendavalt kõigi nõusolekuid saamata.“ Kaebajad peavad eeltoodud seisukoha kõrval oluliseks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et juba eelnevalt oli Riigikohtu 07.12.2015 määrusega jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi lahend 2-14-51980, kus ringkonnakohus tühistas KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 otsuse, mis on eelmise lahendiga koosmõjus seeläbi, et ringkonnakohus ütles siin välja, et ehitusloajärgsete ehitustööde näol oli tegu töödega, mille teostamiseks tuli sõlmida korteriomanike kokkulepe (vt 5 lõik). Asjaolu, et kaebajad on vastustajat ja kolmandat isikut informeerinud enda tsiviilkohtumenetluses tunnistanud õigustest enne korteriomandite omandamist kolmanda isiku poolt, enne ehitusloa väljastamist, enne ehitustöödega alustamist ja enne kasutusloa väljastamist, samuti arvestades kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 23

lg 4 regulatsiooniga, mis lubas vaidlusaluse Ehitusloa väljastada vaid korteriomanike ühise taotluse alusel, siis puuduvad vastustaja ja kolmanda isiku tegevuses asjaolud, mis lubaks säilitada nende poolt õigusvastaselt loodud olukorral. Kolmanda isiku 15.04.2016 seisukohad Vaidlusaluse kasutusloa väljastamise ajal kehtinud

määratles kasutusluba kui kohaliku omavalitsuse nõusolekut, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sealjuures tuli otstarbekohast kasutamisvalmidust mõista kui ehitise tehnilist valmidust ja nõuetele vastavust kavandatud otstarbele. Seega ei ole kasutusluba tähendanud kohaliku omavalitsuse kinnitust tsiviilõiguslike kokkulepete olemasolule. Eeltoodut kinnitasid ka

§ 33

lg 3 ja

§ 33

lg 4.

-s ei olnud sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alusena kõigi kinnisasja omanike nõusoleku puudumist. Seda kinnitab ka kohtupraktika. Nt 18.12.2014 riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-3-1-57-14, kus riigikohus leiab, et „olukorras, kus

§ 29

lg 1 p-le 11 oli ehitise omanik kohustatud tagama kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav. Kasutusloa nõutavus tulenes

§ 32lg-st 2 .

14 Kasutusluba Tiigi 2-2 korterile väljastati seetõttu, et ehitis oli valminud. Kolmas isik ei ole ei vaidlustatud ehitusloamenetluses ega kasutusloamenetluses esitanud valeandmeid. Samuti ei ole kolmas isik nõus kaebajate tõendamata väitega, et Tiigi 2-2 teostatud ehitustööd on vähendanud kaebajate korteriomandite väärtust. Seoses asjaoluga, et kolmas isik soovis muuta Tiigi 2-2 korteri kasutusotstarvet bürooruumiks, esitas kolmas isik 07.10.2015 kasutusteatise nüüd juba uue ehitusseadustiku alusel. 03.11.2015 korraldusega nr 713 on vastustaja teinud kasutusteatise osas kaalutlusotsuse ning muutnud kaebuse esitajale kuuluva korteri kasutusotstarbe eluruumist bürooruumiks /IV kd tl 181-183/. Kaalutlusotsuseni jõudmisel on vastustaja vastavalt ehitusseadustiku § 48 lg-le 5 kontrollinud ehitise nõuetega vastavust ning kaasanud kinnisasja omanikud kasutusotstarbe muutmise menetlusse. Vastustaja on tuvastanud, et Tiigi 2 korter 2 vastab bürooruumile esitatavatele nõuetele (korralduse p-d 1.2 ja 1.10). Vastustaja on kaalunud kõigi kinnistu kaasomanike arvamusi ning vastavalt kaebuse esitaja vaidele lisanud 01.12.2015 oma korraldusega 782 /IV kd tl 184/ kasutusotstarbe muutmise otsusele oma hinnangu selle kohta, kas kasutusotstarbe muutmisest tekkiv toime ületab teistele korteriomanikele tulevaid tavapäraseid mõjutusi. Vastustaja on 01.12.2015 korralduse 782 p-ga 1.

1. täiendanud korralduse nr 713 preambula p 1.10 järgmises sõnastuses: ,,Linnavalitsus, olles Tiigi 2-2 kasutusotstarbe muutmise otsustamisel võimalike negatiivsete mõjude hindamisel kaalunud Tiigi 2 // Tolli 12 kaasomanike poolt ka varasemalt Tiigi 2 - 2 ehitusloa ja kasutusloa väljastamisel ning detailplaneeringu menetlemisel esitatud seisukohti ning vastuväiteid (slh asjas tehtud kohtulahendeid), leiab Linnavalitsus, et Tiigi 2 korteri 2 bürooruumina kasutamisega ei kaasne mõjusid, mis KOS §11 lg 1 p 1 mõtte järgi ületavad tavakasutusest tekkivaid mõjusid, kuna ei kaasne märkimisväärset püsivat negatiivset mõju kinnistu kaasomanikele, mida kaasomanikud KOS § 11 lg 1 p. 2 kohaselt ei peaks taluma ja mida ei oleks vajadusel võimalik leevendada (nt vajaduse tekkimisel rakendada müraleevendusmeetmeid, v6tta meetmeid parkimiskorralduse osas vm). Linnavalitsus leiab, et Tiigi 2//Tolli 12 kaasomanike vahelised vaidlused Tiigi 2-2 bürooruumina kasutamisest tekkivate mõjude kaalukuse hindamisel on eraõiguslikud, mis ehitusseadustiku alusel tehtava otsuse tegemisel ei ole antud lahenda haldusorganile. Tiigi 2// Tolli 12 kaasomanikud peavad vaidluste olemasolul lahendama eraõiguslikest suhetest tulenevad erimeelsused tsiviilmenetluses." Kuivõrd 03.11.2015 korraldus nr 713 sisaldas ka kõrvaltingimusi, mille kohaselt peatati kasutusotstarbe muutmine kuni kohtumenetluste lõppemiseni, pidas kolmas isik oluliseks kõrvaltingimused vaidlustada ja esialgse õiguskaitse korras kõrvaltingimuste peatamist taotleda. 11.02.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega peatati Kuressaare LV 03.11.2015 korralduse nr 713 kõrvaltingimuste ehk p-de 2 ja 3 kehtivus ning sellest päevast sai lugeda Tiigi 2-2 korteri kasutusotstarbeks bürooruumi /IV kd tl 186-189/. Viitega HMS § 61 lg-le 2 märgib kolmas isik, et seoses 03.11.2015 korralduse nr 713 jõustumisega 11.02.2016 muutus 16.12.2014 korraldusega nr 877 väljastatud kasutusluba kehtetuks ning pärast kasutusteatise menetluses kaalutlusotsuse jõustumist ei kehti enam 16.12.2014 väljastatud kasutusluba. Haldusasjas 3-15-1646
2. 07.2015 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruses selgitati: „Ehitise kasutusotstarbe muutmine on

lisa 2 § 47 lg 4 kohaselt võimalik praegusel juhul kasutusteatisega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 20 lg-st 3 ei saa järeldada, et vajalik on kasutusloa muutmine.“. Hinnates kaebajate taotlust keelata mistahes Tiigi tn 2//Tolli tn 12 puudutavate kannete tegemine ja muutmine ehitisregistris ning maakatastris leidis kohus ka seda, et: „peab OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt huve kaebajate kaitstavate õigustega võrreldes kaalukamaks, sest kaebajad saavad oma eluruume sihipäraselt kasutada ning kahju – mis ei saa olla väga suur – tekkimise korral on võimalik nõuda selle hüvitamist, kui teiste omanike tegevuse tulemusel on asja 15 väärtus vähenenud (tsiviilõiguslik vastutus korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 rikkumise korral).“ /IV kd tl 190-192/. Ehitusloa õigusvastaseks tunnistamise kaebuse osas jääb kolmas isik oma eelnevates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde ning esitab paar märkust kaebajate viimases, 04.04.2016 esitatud seisukohas toodud väidetele. Kaebajate viidatud

§ 23

lg 4 regulatsioon ei ole antud ehitusloamenetluses asjakohane norm, kuivõrd tegemist ei ole olnud lammutamisega. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et akna asendamine uksega on lammutamine, milleks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek

§ 23lg 4 järgi.

Kolmas isik leiab, et tegemist on äärmiselt ebapädeva väitega. Esiteks on kolmas isik seisukohal, et avatäite vahetamisel oli tegemist kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 2

lg-s 9 nimetatud tegevusega, mille jaoks oleks piisanud

§ 16lg 1 p 4 ja 5 kohaselt kirjalikust nõusolekust.

„Lammutamise“ ja „rekonstrueerimise“ mõistete erinevust on avanud korduvalt ka Riigikohus, nt 14.01.2008 otsuse p 8, väärteoasjas nr 3-1-1-90-07, või 29.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06. Kehtivas ehitusseadustikus on lammutamise mõiste määratlus juba välja toodud ning tegemist ei ole „lammutamisele“ uue tähenduse andmisega vaid seni tekkinud kohaldamispraktika ja kohtupraktika pinnalt sisustatud mõistega. Ehitusseadustiku seletuskirjas on välja toodud: „Kui täieliku lammutamise puhul saab rääkida selle eemaldamisest aluspinnasest, siis osaline lammutamine võib tähendada ehitise mahu või muude parameetrite vähendamist, ehitise osa eemaldamist jms. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente, on tegemist ehitise ümberehitamisega. See definitsioon võimaldab hõlmata ka ajalist aspekti. Teisisõnu, lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.“ Kaebajate poolt on äärmiselt ebapädev väita, et akna asemele ukse panemine ja kahe korteri vahelisse vaheseina 1 meetri 20 cm laiuse ukseava tegemine on ehitise osaline lammutamine. Kaebajad viitavad tsiviilkohtumenetluses samas küsimuses peetavale vaidlusele ning on esitanud tõendina Tallinna Ringkonnakohtu määruse 2-14-53324 asjas. Tsiviilkolleegium on saatnud asja tsiviilkohtusse tagasi täiendavaks uurimiseks, kuid sellest määrusest ei ole võimalik välja lugeda, et tsiviilkolleegium oleks võtnud lõpliku seisukoha, et ehitustegevus Tiigi 2-2 korteris vajas eelnevat kõigi kaasomanike kokkulepet. Kaebajad viitavad ka tsiviilasjale 2-14-51980, kus menetlusosaliseks ei olnud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ega vastustaja. Seega, selles asjas tehtud lahendi resolutsioon ei saa olla kuidagi siduv teistes kaebajate, vastustaja ja kolmanda isiku vahel käivates kohtuasjades. Samuti on 2-14-51980 asjas olnud keskseks küsimuseks KÜ pädevus ja kohus on leidnud, et korteriühistu pädevuses ei ole ehitustegevuse osas otsuste vastuvõtmine. Antud juhul andsid korteriomanikud oma nõusoleku ehitusloale nii oma allkirjadega Projektil kui ka notariaalses lepingus. Seega asjaolu kas ja kuidas KÜ koosolekul täiendavalt Tiigi 2-2 ehitusküsimust arutati, ei oma pooleli olevates kohtuvaidlustes mingit tähtsust. Ehitusluba ei väljastatud mitte KÜ otsuse alusel vaid Projekti koosseisus esitatud kooskõlastuste lehe alusel, mille oli allkirjastanud korteriomanike häälteenamus (

§ 23lg 11 ).

Vastustaja 15.04.2016 seisukohad Kaebajad on käsitletavas haldusasjas, mille vaidlusesemeks on olnud korraldus nr 211 ja selle alusel väljastatud Ehitusluba, esitanud peale Tiigi tn 2-2 ehitustööde valmimist ning korraldusega nr 877 Kasutusloa väljastamist halduskohtule 15.01.2015 kaebuse täienduse, millega vaidlustatakse ka Tiigi tn 2-2 Kasutusluba. Kaebuse põhiline põhjendus on, et kuna Ehitusluba on nende hinnangul õigusvastane, siis sellest tulenevalt ka Kasutusluba. Kaebuses ei ole sisuliselt vaidlustatud korraldust nr

1. 16 Vastustaja leiab, et korralduse nr 877 seletuskirjas on esitatud piisavad kaalutlused põhjendamaks Tiigi 2-2 korterile Kasutusloa väljastamise õiguspärasust. Seletuskirjas on vastustaja muuhulgas välja toonud ka Tallinna Halduskohtu kohtunik Annika Vendiku esialgse õiguskaitse korras 09.04.2014 /I kd tl 62-65, II kd tl 61-64, III kd tl 63-66/ ja 10.06.2014 /III kd tl 104-109/ tehtud kohtumäärustes Ehitusloa õiguspärasusele antud hinnangu, kus kohus leidis, et ei ole tõendeid selle kohta, et ehitusprojekt nr T-010-14 ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning ei oleks pädevalt koostatud. Kohus, hinnanud projekti, märkis kohtumääruses, et ehitusprojektist ning selle seletuskirjast nähtub, et korterite ühendamiseks tekitatakse ava laiusega 1200 mm, mis on sillatud metalltaladega ning materjalide kasutus ja teostus on valitud volitatud ehitusinseneri poolt. Lisaks sellele on ehitusprojektis toodud lae toestiku plaan enne ava sisselõikamist. Ehitusprojektist nähtuvalt rajatakse korteritesse 2 ja 3 sissepääsuks välisseina täiendav sissepääs tänavalt. Kohtu arvates jääb arusaamatuks, kuidas lisasissepääsu loomine takistab kaebajatel oma korteriomandi kasutamist. Tegemist on üksnes akna asendamisega uksega. Kohtu järelduse kohaselt korterite 2 ja 3 vaheline sein kuulub nimetatud korterite korteriomandi eseme juurde ning seetõttu ei saa korterite vaheline sein olla kaebaja kaasomandis. Kohus on hinnanud kaebaja poolt esitatud väited projekti puudulikkuse osas paljasõnaliseks. Kohus leidis, et samuti ei kaasne Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ-le kuuluvate kahe korteriomandi ühendamise ja maja välisilme muutumisega (akna asendamine uksega) kaebajatele pöördumatuid tagajärgi. Kohtu hinnangul on võimalik vajadusel endise olukorra taastamine. Vastustaja on kaebajatele ka väljendanud, et kindlasti olnuks Kasutusloa väljastamine õiguslikult enam tagatud, kui kohus oleks jõudnud lahendada enne seda Ehitusloa vaidluse. Kuna see nõnda ei ole läinud, siis ometi on vastustaja saanud Kasutusloa väljastamisel tugineda muude tõendite hulgas ka käesoleva haldusasja raames kohtu poolt kujundatud seisukohtadele. Vastustaja nõustub kaebajatega, et Kasutusloa väljastamise õiguspärasus sõltub Ehitusloa õiguspärasusest, mistõttu ei pea vastustaja vajalikuks haldusasjas juba esitatud selgitusi korrata, kuna Kuressaare LV 16.12.2014 korralduse vaidlustamiseks ei ole kaebajad 15.01.2015 kaebuse täienduses esitanud põhjendusi, mis viitaksid et vastustaja ei oleks õiguspäraselt kaalutlenud või toonud esile muid rikkumisi haldusakti andmisel. Vastustaja leiab, et nii Ehitusloa väljastamise korraldus nr 211, kui ka Kasutusloa väljastamise korraldus nr 877 on põhjendatud ja õiguspärased haldusaktid. Nende haldusaktidega ei saa riivatud kuidagi kaebajate kui Tiigi 2//Tolli 12 kaasomanike seadusega kaitstavad õigused. Vastustaja ühineb kolmanda isiku OÜ Kuressaare Kommunaalprojekti esindaja poolt 15.04.2016 kohtule esitatud seisukohtadega vaidlustatud haldusaktide osas. Vastustaja peab vajalikuks ja palub lisada tõenditena käesoleva haldusasja vaidlusesemega, s.o. Tiigi tn 2 korteriga 2 seonduvalt vastu võetud hilisemad Kuressaare Linnavolikogu ja LV haldusaktid ja nende vaidlustamisel tehtud kohtulahendid järgmiselt: 1) Kuressaare Linnavolikogu 28.05.2015 otsus nr 34 “Kuressaare Linnavolikogu
2. märtsi 2006 otsusega nr 22 „Tolli tn 12 detailplaneeringu muudatuse kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Tiigi tn 2//Tolli tn 12 kinnistu osas” . Nimetatud otsuse alusel kadus Tiigi tn 2 hoone (sealhulgas krt 2) osas kehtiv kasutusotstarbe piirang, mis oli üksnes eluruum. Kinnistu osas kehtivad nüüdsest Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu tingimused, mille järgi on tegemist vanalinna segahoonestusalaga, kus on lubatud katastriüksuste sihtotstarbed elamumaa, ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa. Peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist lähtutakse hoone edaspidiste ümberehituste kavandamisel kehtivas üldplaneeringus lubatud juhtotstarbest ja sihtotstarvetest. 2) Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 lahend asjas nr 3-15-1646, mis hindas Kuressaare Linnavolikogu otsuse õiguspäraseks. 17 3) Kuressaare LV 03.11.2015 korraldus nr 713 „Tiigi tn 2 korteri nr 2 kasutusotstarbe muutmine“ ja Kuressaare LV 01.12.2015 korraldus nr 782 „Kuressaare Linnavalitsuse 03.11.2015 korralduse nr 713 „Tiigi tn 2 korteri nr 2 kasutusotstarbe muutmine“ muutmine. 03.11.2015 korralduse p 1 kohaselt otsustati muuta OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt korteri Tiigi tn 2 – 2 kasutusotstarve eluruumist bürooks pindalaga 141 m2, kasutusotstarbe kood 12201 - büroo. Korralduse p-de 2 ja 3 tingimuste kohaselt peatati seoses pooleliolevate kohtuvaidlustega korralduse nr 713 p 1 kehtivus. 4) Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-3232, millega esialgse õiguskaitse korras tühistati 03.11.2015 korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kehtivus kuni haldusasjas 3-15-3232 kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus on andnud sellega ka kaaluka positiivse õigusliku hinnangu käesolevas asjas vaidlustatud korraldusele nr 211 ja selle alusel väljastatud Ehitusloa õiguspärasusele ning korraldusele nr 877, millega väljastati Tiigi tn 2-2 korterile Kasutusluba. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas asjas on kaebuse esitajad vaidlustanud Kuressaare LV 01.04.2014 korralduse nr 211, millega anti ehitusluba OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt korterite nr 2 ja 3 liitmiseks aadressil Tiigi tn 2, 02.04.2014 väljastatud ehitusluba nr 7305 ja 16.12.2014 korralduse nr 877, millega anti OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt sama Tiigi tn 2 korteri 2, rekonstrueeritud eluruumi, kasutamiseks kasutusluba. Vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud

§ 38

lg 1 kohaselt ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Tulenevalt

§ 50

lg-st 1 kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. HMS § 61 lg 2 järgi haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Viidatud sätetest ilmneb, et olukorras, kus vastustaja on väljastanud kolmandale isikule juba Kasutusloa, eelnevalt antud Ehitusluba enam ei kehti ning Korralduse ja Ehitusloa tühistamine kohtumenetluses ei ole enam võimalik. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Seega saavad kaebajad taotleda vaid korralduse nr 211 ja Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist, kui neil on selleks põhjendatud huvi (st milleks see on vajalik nende õiguste kaitseks). 2. Samas on kohtu hinnangul käesolevaks ajaks kaotanud kehtivuse ka Kasutusluba, mis väljastati korraldusega nr 877, mille tühistamist kaebajad on samuti taotlenud. Nimelt

§ 32

lg 1 kohaselt ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seetõttu vastavalt

§ 37p-le 5 kasutusloale kanti muu hulgas ka ehitise kasutamise otstarve.

Antud asjas vaidlustatud korraldusega nr 877 antud Kasutusluba väljastati Tiigi 2-2 korterile kui eluruumile, kuna kinnistule kehtis Tolli tn 12 detailplaneering, mis nägi ette maa sihtotstarbe 100 % elamumaa. Kuressaare LV 03.11.2015 korraldusega nr 713 (01.12.2015 korralduse nr 782 redaktsioonis) aga muudeti Tiigi tn 2 korteri nr 2 kasutusotstarve eluruumist bürooruumiks /IV kd tl 181-184/. Kehtiva ehitusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud juhul ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada, st esitada kasutusteatis. Eelnevalt, 07.10.2015 ongi kolmas isik seda teinud /IV kd tl 73-78/. Ehitusseadustiku § 50 lg-st 1 tulenevalt kasutusluba antakse, kui 18 valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav sama seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Sama paragrahvi lg 3 järgi kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Vastavalt ehitusseadustiku § 57 lg 2 p-le 3 pädev asutus võib kasutusloa kehtetuks tunnistada, muu hulgas kui ehitis või ehitise kasutamine ei vasta kasutusloale. Ehitusseadustiku § 47 lg-st 6 tulenevalt, kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kasutamisest peab teavitama, siis asendab kasutusteatist kasutusluba. Järelikult pärast Tiigi 2/ Tolli 12 kinnistu detailplaneeringu osalist muutmist, Tiigi tn 2 korteri nr 2 kohta kasutusteatise esitamist ja selle korteri kasutusotstarbe muutmist ei vasta korraldusega nr 877 väljastatud Kasutusluba enam varasemale olukorrale ja on muutunud sisuliselt kehtetuks (on täidetud ja kaotanud oma regulatiivse toime, st tema õiguslik toime on ammendunud), sest seda asendab kasutusteatis /IV kd tl 74-78/. Kohus nendib, et kaebuse esitajad ei ole oma taotlust korralduse nr 877 (ega selle alusel väljastatud Kasutusloa) suhtes muutnud. 3. Nähtuvalt kaebustest ja nende täiendustest kaebuste esitajad K. K, J. H K, B S ja M. I peavad ehitusloa väljastamist ja Ehitusluba õigusvastasteks kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: vastustaja ei ole veendunud projekti ohutuses (kas olemasolevad/alles jäävad hoone seinad peavad vastu täiendavale koormusele, mis võib ehitusloa realiseerimisega kaasneda); teostamata on projekti ekspertiis (Ehitusloa realiseerimine kujutab potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale); Ehitusluba on välja antud eskiisjooniste alusel; kaebajad on jäetud ilma õigusest esitada ehitusloa väljastamisel oma arvamus ja vastuväited; kolmandal isikul puudus

§ 23

lg 1¹ sätestatud korteriomanike volitus ehitusloa taotlemiseks; Ehitise osa lammutamiseks ei ole korteriomanikud ühisavaldust esitanud. Korralduse nr 877 ja Kasutusloa väidetava õigusvastasuse ja/või kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise kohta ei ole kaebajad esitanud muid põhjendusi kui see, et Kasutusluba on väljastatud väidetavalt õigusvastase Ehitusloa alusel.

1. Vastustaja Kuressaare linn (Kuressaare LV kaudu) ja kolmas isik OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt peavad kaebuseid põhjendamatuteks ja paluvad jätta need rahuldamata. Vastustaja ja kolmas isik on oma vastulausetes/arvamustes kokkuvõtlikult seisukohal, et Ehitusloa ja Kasutusloa andmine on toimunud kooskõlas seaduse nõuetega ja vaidlustatud haldusaktidega ei rikuta kaebajate õigusi.
2. Kohus, analüüsinud vaidlusaluseid Kuressaare LV 01.04.2014 korraldust nr 211, 02.04.2014 väljastatud ehitusluba nr 7305 ja 16.12.2014 korraldust nr 877 ja nende aluseks olevaid dokumente, asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud menetlusosaliste kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et K. SK, J. H K, B S ja M. I kaebused on alusetud ja need ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhilises vastustaja ja kolmanda isiku põhjalike seisukohtadega kohtumenetluses, mida kohus ei pea vajalikuks tervikuna üle korrata. Kohus rõhutab oma järelduse põhistamiseks eelkõige järgmist.
3. Vastavalt

§ 2

lg 6 p-le 3 ehitamine on muu hulgas ehitise rekonstrueerimine ning sama paragrahvi lg 8 kohaselt ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

§ 12

lg 1 kohaselt ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile ja lg 2 kohaselt ehitamiseks peab olema ehitusluba. Vastavalt

§ 12

lg-le 2 ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise, suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitise 19 ehitusprojektile. Tulenevalt

§ 22

lg 1 p-st 3 ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

§-st 23 tuleneb, et ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus (lg 1), ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel (lg 11), ehitusloa saamiseks tuleb esitada muu hulgas ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud sama seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud sama seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud (lg 2 p 2).

§-s 24 on ammendavalt sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise alused, sh kaebajate viidatud - ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid (lg 1 p 6).

1. Viidatud sätteid ja asjas kogutud tõendeid arvestades on väärad kaebajate väited, et vastustaja on jätnud täitmata kohustuse kontrollida, kas ehitisele mõjuvad koormused jm mõjud ei põhjustaks ehitise või selle osa varisemist, et Ehitusloa realiseerimine kujutas potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või varale ja et Korterite rekonstrueerimise projekt vajas ekspertiisi. Samuti on väär väide, et Ehitusluba on välja antud eskiisjooniste alusel – korralduses nr 211 on selgelt märgitud, et ehitusluba OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt korterite nr 2 ja 3 liitmiseks aadressil Tiigi tn 2 antakse projekti alusel, mille on 19.02.2014 koostanud Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ, töö nr T-010-14 ja mis on kooskõlastatud 31.03.2014 Kuressaare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni poolt, protokoll nr
2. Esiteks, tegemist ei olnud lammutamisega, mistõttu kaebajate tuginemine

§ 23lg-le 4 (Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule.

Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt) on asjakohatu. Teiseks oli tegemist põhiprojektiga /vt I kd tl 39; seda on kinnitanud ka RPN Projekt OÜ nimel R. P - III kd tl 73/, mis oli linnavalitsuse pädeva organi poolt kontrollitud ja vajalikud kooskõlastused saanud. Projekti seletuskirja kohaselt on eesmärk renoveerida ja ühendada korterid nr 2 ja 3 ning kavandada peasissepääs otse tänavalt – Tiigi ja Pika tänavate nurgast /I kd tl 43/. Kaebajad ei ole tõendanud, et ehitusprojekt nr T-010-14 ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või ei ole pädevalt koostatud (vt

§-d 3 ja 18). See käib ka RPN Projekt OÜ nimel R. P koostatud ehitusprojekti ülevaatusel tehtud märkuste ja tähelepanekute kohta. Esiteks ei ole kohtule teada nimetatud isiku pädevus nn ekspertiisi tegemiseks, teiseks on selles dokumendid selgelt keskendutud üksnes viidete otsimisele, et renoveeritavaid ruume soovitakse hakata kasutama bürooruumidena, mis on ka mõistetav, sest töö tellijaks on kaebajate esindaja ja ülevaatuse eesmärk sellega määratletud. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdi usaldusväärse hinnanguga. Samal ajal on Projekt saanud asjaomastelt isikutelt kõik vajalikud kooskõlastused.

1. Arusaamatuks jäävad kaebajate väited teadvalt valeandmete esitamisest ja võimatusest esitada omapoolseid arvamusi. Asja materjalidest nähtub selgelt, et kolmas isik ei ole tegelikult kordagi püüdnud varjata oma lõppsoovi – muuta rekonstrueeritav eluruum edaspidi bürooruumiks – vastustaja ees. Kuressaare LV 21.01.2014 korraldusega nr 45 antigi nõusolek Korterite projekteerimiseks büroopinnaks /I kd tl 40/, kuid seda korraldust muudeti hiljem 11.03.2014 korraldusega nr 167 (jäeti välja rekonstrueerimine bürooruumiks) seoses ühe kaebaja – M. I – märgukirjaga, milles ta juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu kohaselt on Tiigi tn 2 krundi sihtotstarve 100% elamumaa /I kd tl 12/. Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ ei ole seda rekonstrueerimise eesmärki varjanud ka teiste Tiigi tn 2/Tolli tn 12 korteriomanike eest, mis nähtub kõigepealt
2. ja 14.01.2014 korteriomandi sihtotstarbe muutmiseks kogutud/antud allkirjadest /I kd tl 75/, edasi aga kolmanda isiku 31.01.2014 kirjast korteriomandite omanikele, 20 kus muu hulgas räägitakse ka kavatsusest lisada hoone tänava poolele uks, kinnitatakse, et tegelema ei hakata ettevõtlusega, mis tooks kaasa negatiivseid mõjusid teistele omanikele (põhimõtteliselt sama oli selgitatud eelviidatud allkirjade lehel). Samuti avaldatakse valmisolekut selgitada oma plaane ühistu üldkoosolekul /II kd tl 17/. 28.03.2014 toimunud korteriühistu üldkoosolekul ongi seda küsimust päevakorra
3. punktina arutatud ning otsustatud on anda nõusolek esitada kasutusotstarbe muutmise taotlus. Koosoleku protokollist nähtuvalt osalesid koosolekul kõigi 11 korteri omanikud või nende esindajad, kellest 8 olid Korterite büroopinnaks ümberehitamiseks nõusoleku andmise poolt /I kd tl 29-33/. Samas ei oma see vaidluses Ehitusloa üle ka mingit tähtsust, sest korraldusega nr 211 ei antud ehitusluba bürooruumide ehitamiseks, samuti ei kajasta Ehitusluba Korterite väidetavat bürooruumiks rekonstrueerimist. Vaidlustatud haldusakte ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja võttis Ehitusloa aluseks oleva korralduse nr 211 vastu ehitusloa taotlusele järgneval päeval, ja nimetatud asjaoluga ei riivata kuidagi kaebajate õigusi. Vastavalt

§ 23

lg-le 8 ehitusloa väljastaja väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid on nõuetekohased ning puuduvad ehitusloa väljastamisest keeldumise alused, siis ei ole takistusi selle väljastamiseks ka koheselt. Seda enam, et asja materjalidest nähtuvalt oli Kuressaare LV kõnealuse rekonstrueerimise küsimusega tegelenud juba varasemalt. Oluline on ka rõhutada, et ehitusloa väljaandmisel juhindub kohaliku omavalitsus

-s sätestatud alustest ja korrast. Ei linnavalitsuse ega konkreetselt ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevusse ei kuulu omanike nõusoleku andmist ja/või selle vormistamist puudutavate vaidluste lahendamine. Fakt on see, et ehitusloa väljastamiseks nõutav

§ 23lg 11 kohane korteriomanike enamuse kooskõlastus oli linnavalitsusel olemas.

Samuti oli linn teadlik 05.07.2013 Tolli 12 ja Tiigi 2 korteriomanike (kõik kaebajad olid lepinguosalised) vahel sõlmitud notariaalsest lepingust “Korteriomandite reaalosade koosseisu ja korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmise kokkulepe, kinnistu kasutuskorra muutmise kokkulepe ning asjaõiguselepingud”, mille alusel on vastav kanne tehtud kinnistusraamatu III jakku koormatiste ja kitsenduste alla ning milles on muu hulgas kokku lepitud järgmises: „5.

1. Omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et omanikel oleks võimalik takistamatult kasutada käesoleva lepingu alusel kokkulepitud osa, kusjuures omaniku poolt tema ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teise osa omaniku kasutamisõigust. 5.
2. Omaniku poolt tema valduses ja kasutuses oleval maatükil paiknevate ruumide ümberehitus- ja /või remondi- ja/või parendustöödeks pole omanikul vaja võtta teistelt omanikelt lubasid, kooskõlatusi, nõusolekuid või muid heakskiite nimetatud tööde tegemiseks. Ehitustööd tuleb vajadusel kooskõlastada vastavate ametiasutustega ja ehitustööde tegemine ei tohi häirida või takistada teiste kaasomanike kaaskasutust.“/I kd tl 168-192/. Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 2 kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu pärast korralduse nr 211 andmist ja Ehitusloa väljastamist korteriomanike algatatud pooleliolevad tsiviilvaidlused ei mõjuta kohtu hinnangut käesoleva vaidluse esemele. Samuti ei oma tähtsust käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse suhtes hilisemad vaidlused ehitustööde üle. „Ehitusluba“ ja „ehitamine“ ei ole sünonüümid, mis ilmneb selgelt

§ 12

lg 2 esimesest lausest, mille kohaselt ehitamiseks peab olema ehitusluba, ning viimasest lausest, mille kohaselt ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. 9. Mis puutub korralduse nr 877 tühistamisnõudesse, siis selle esitamise käesoleva kohtuasja raames saavutasid kaebajad riukalikult, pahatahtlikult oma menetlusõigusi ja kohtu tähelepanematust ära kasutades. Samas kaebajad ei ole 15.01.2015 kaebuse täiendusega ega ka hiljem (nt 02.02.2015 nõuete täpsustamisel) taotlenud selle korraldusega antud Kasutusloa 21 tühistamist, nagu ekslikult on märgitud Tallinna ringkonnakohtu 01.03.2016 määruse p-s 6 (vrdl korralduse nr 211 ja Ehitusloa tühistamise/kehtetuks tunnistamise nõue). Kaebajad leidsid, et Kasutusloa õigusvastasus tuleneb Ehitusloa õigusvastasusest, kuid põhjendusi korralduse nr 877 õigusvastasuse osas selle tühistamiseks kaebajad ei esitanud /I kd tl 135-136/. Samamoodi ei sisaldu täiendavat nõuet ega põhjendusi kaebajate 14.07.2015 nö kokkuvõtvates seisukohtades /IV kd tl 34-35/. Kuigi menetlusosalistele enne käesoleva kohtuotsuse koostamist täiendavate selgituste, taotluste jm esitamise tähtpäevaks (kaebajatel oli see 04.04.2016) oli kaebajatele teada faktilise olukorra oluline muutumine: kõigepealt detailplaneeringu muutmine (nad olid halduskohtus vaidlustanud Kuressaare Linnavolikogu sellekohase otsuse nr 34), 07.10.2015 kasutusteatise esitamine seoses ehitise kasutamise otstarbe muutmisega, milleks Kuressaare LV küsis muu hulgas ka kaebajatelt arvamust /IV kd tl 99/, Tiigi tn 2-2 korteri kasutusotstarbe muutmist puudutavad Kuressaare LV korraldused (03.11.2015 korralduse nr 713 olid kaebajad samuti halduskohtus vaidlustanud), ei ole nende lõppseisukohtades esitatud midagi uut, mis arvestaks ülalviidatud faktilise olukorra muutumisega. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 3 kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Tulenevalt HKMS § 49 lg-st 1 kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

§ 33

lg 1 kohaselt ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lg 11 järgi kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Ka kehtiva ehitusseadustiku § 50 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Kohtu hinnangul puuduvad antud juhul

§-s 34 loetletud kasutusloa andmisest keeldumise alused (vt ka ehitusseadustiku § 55), korralduses nr 877 (koos seletuskirjaga) sisalduvad nii selle andmise õiguslik ja faktiline alus kui ka kaalutlused. Isegi, kui lähtuda sellest, et koos korraldusega nr 877 vaidlustasid kaebajad ühtlasi selle alusel väljastatud Kasutusloa, siis kuivõrd kinnitust ei leidnud kaebajate väide, et „Kasutusloa õigusvastasus tuleneb Ehitusloa õigusvastasusest“ (kohus ei tuvastanud Ehitusloa õigusvastasust), ei saaks kohus korraldust nr 877 ega Kasutusluba tühistada. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on tegemist täidetud ja sisuliselt kehtivuse kaotanud haldusaktidega, kuna kolmas isik on esitanud juba kasutusteatise uutel alustel. Kaebajad ei ole taotlenud selles osas tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut ega selleks oma seaduslikku huvi selgitanud. Isegi, kui eeldada, et kaebajate sooviks on edaspidi esitada kahju hüvitamise nõue kellegi (ehitaja, kolmas isik, vastustaja), ei näe kohus selles osas erilist perspektiivi.

1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 8 kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning vastavalt lg-le 11 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.. 22 HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 6 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Et käesoleval juhul kohus jätab K. SK, J. H K, B S ja M. I kaebused täielikult rahuldamata, siis kaebajate menetluskulud peavad jääma igal juhul nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata kaebajate menetluskulude kandmise tõendatust ja suuruse põhjendatust.
2. Vastustaja ei ole menetluskulunõuet esitanud. Küll on aga kolmas isik igas pöördumises kohtu poole palunud tema menetluskulud kaebajatelt välja mõista ning 12.10.2015 ja 15.04.2016 on esitatud ka menetluskulude nimekiri koos arvete ja nende tasumist tõendavate pangakonto väljavõtetega /IV kd tl 79-86, 193-199/. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 12.10.2015 esitatud menetluskulude nimekiri hõlmab käesoleva haldusasja õigusabikulusid perioodil 08.04.2014-08.10.2015 (19 tundi a`130 eurot tund, kokku 2470 eurot ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud ulatuses menetluskulud põhjendatud ja kantud. 15.04.2016 esitatud menetluskulude nimekiri on täiendatud variant, st hõlmab kõiki käesoleva haldusasja õigusabikulusid – nii juba käsitletud perioodi 08.04.2014-08.10.2015 kui ka järgnevat perioodi 11.11.2015-07.04.
3. Kokku on õigusabi osutatud 29, 5 tundi a`130 eurot tund, kokku summas 3835 eurot ilma käibemaksuta. Seega on järgnevalt osutatud õigusabi lisaks 10,5 tunni ulatuses summas 1365 eurot. Kohus leiab, et ka need kulud on põhjendatud ja kantud. Arvestades seda, et kolmas isik on kaasatud kaebajate algatatud kohtumenetlusse (sisuliselt vastustaja poolel), kuna kohtulahendiga võidi otsustada tema õiguste või kohustuste üle ning kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused (vt HKMS § 20), kolmas isik on oma õiguste kaitsele menetluses kulutanud oluliselt vähem kui kaebajad (6818,4 eurot), peab kohus õiglaseks mõista K. SKlt, J. H Klt, B Slt ja M. Ilt solidaarselt välja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt menetluskulud taotletud summas. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
4. Jätta K. SK, J. H K ja B. S apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-50437 muutmata osas, millega jäeti K. K, J. H K ja B S kaebused rahuldamata, mõisteti K. SKlt, JH Klt ja B. Slt solidaarselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kasuks välja menetluskulu 2876,25 eurot (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 25 senti) ning jäeti K. SK, J. HK, B. S ja Kuressaare linna menetluskulud nende endi kanda.
6. Mõista K. SKlt, J. H Klt ja B. Slt solidaarselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt (registrikood 10250549) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot. 23
7. Jätta K. SK, J. H K, B S ja Kuressaare linna apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Riigikohtu 17.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta B S, K. SK ja J. H K kassatsioonkaebused halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 24