Obsah (6)

§ 428§ 475§ 477§ 172§ 139§ 179

Tsiviilasi nr 2-16-16825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16825 Tsiviilasi OÜ Aasmerke (

) § 595 lg 2 p 5 alusel Tartu Maakohtule sundlõpetamise otsustamiseks, sest äriühingu netovara ei vasta alates

1. a majandusaasta aruandest seaduses sätestatud nõuetele ning äriühing ei ole vastu võtnud ühtegi äriseadustiku (ÄS) §-s 176 nimetatud otsust.
2. 09.11.2016 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule 17 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku seisukoha ja likvideerija kandidaadi esitamiseks või likvideerija tasu ja kulude ettemaksu tasumiseks. Kohus märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus. Kohus saatis määruse ja registriosakonna edastatud dokumendid puudutatud isikule e-kirja teel 09.11.
3. Puudutatud isiku esindaja kinnitas telefoni teel 30.11.2016, et on kirja kätte saanud, kuid kirjalikku kinnitust ei ole kohtule esitanud.
4. Registripidaja 08.11.2016 andmetel oli puudutatud isiku netovara alates
5. a majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Äritoimiku andmetest nähtuvalt on Ago Kärssin võtnud vastu osaühingu lõpetamise otsuse. Kandeavaldus on äriregistrile esitatud 18.11.2016 ning 21.11.2016 on registripidaja teinud puudutatud isiku lõpetamiskande ja äriühing on likvideerimisel. Kuna osanik on käesolevaks ajaks võtnud vastu äriühingu lõpetamise otsuse, on sundlõpetamise aluseks olev puudus kõrvaldatud. 12.01.2017 kinnitas registripidaja, et puudutatud isiku sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud. 4.

§ 428

lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 475

lg 1 p 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna puudutatud isik on sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldanud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.

§ 172lg 6 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse algatamine oli tingitud puudutatud isiku tegevusetusest 6.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise 2 alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. 7. Seoses tsiviilasja ümberjagamisega menetleb antud asja kohtunik Donald Kiidjärve asemel kohtunik Andrus Miilaste. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3