) § 405 lg 1 alusel
lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud 2
lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt
lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1, mille kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 ja 2 alusel tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 tuleb võlgnikul kohustuse rikkumisel hüvitada võlausaldajale ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on
Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja tasu (õigusabikulude) summas 275 eurot väljamõistmiseks. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus 250 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 4
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ jurist Birgit Riivits. Arvestades õigusabi mahtu, mis sai seisneda hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises, dokumentide komplekteerimises ja hagiavalduse koostamises kohtule, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 275 eurot põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 525 (250+275) eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.