A. sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, Süüdistatav algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, õppis xxx tõkend – vahistamine – alates 24.10.2016 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: Süüdi tunnistada A. A.
lg.2 p.5, 9 järgi (episood 29.05.2016) ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. A.
lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
A.ILE mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista A. A.ILE lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
A.ILE käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistus 2 (kaks) aastat vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista A. A.ILE liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Viru Maakohtu 16.06.2016 otsuse alusel ära kantud karistus 4 (neli) kuud vangistust arvata karistusest maha ning A. A.IL kuulub lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. A.
lg.2 p.8, 9 järgi (episood 30.09.2016) ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. A.
lg.2 p.1 järgi ning mõista sama seadustiku §61 lg.1 kohaldamisega karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.
A.ILE üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista A. A.ILE lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg.2 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust Viru Maakohtu 16.06.2016 ja käesoleva kohtuotsusega eespool mõistetud liitkaristus 1 (üks) aasta 8 (kuud) vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista A. A.ILE 3 (kolm) aastat vangistust. A. A.I karistuse kandmise algus on 24.10.
lg.2 p.3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis, antud kuriteokoosseis kaitseb inimese kehalist heaolu, s.o. organismi terviklikkust ja häireteta toimimist. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Valulävi, mida isik suudab tunda valuna, on inimeste puhul erinev. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. A.it valu tekitavas A. K.i kehalises väärkohtlemises. Maakohus leiab, et A. A.ile esitatud süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud. Nii nähtub kannatanu A. K.i ülekuulamise protokollist, et süüdistatav viskas kaks korda suure kiviga talle pihta, ühel korral tabas ta küünarnukki ja teisel korral nimmepiirkonda. Sellise tegevuse tulemusena tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fototabelitest nähtub ka küünarnuki juures olev vigastus. Maakohus leiab, et sellise vigastuse puhul on valu tundmine vältimatu ja vaieldamatu. Tegemist on alaealisega, kelle valulävi ei ole ilmselgelt nii kõrge kui täiskasvanul. Eelnimetatud tõenditega on kooskõlas ka süüdistatava enda ütlused kohtueelses menetluses ja asja kohtulikul uurimisel, milles ta tunnistab oma süüd täielikult ja kinnitas, et võttis rohu seest suure kivi ja viskas kannatanu pihta, viskeid oli kaks. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteokoosseis tahtlust. Võttes maast suure kivi ja visates korduvalt sellega teise inimese pihta ei ole kindlasti tegemist mitte kaudse, vaid otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo.
lg.3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlalt teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et võttes maast suure kivi ja visates sellega teise isiku pihta, on kindlasti tegemist süüteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Korduvuse näol
lg.2 p.3 mõttes on tegemist faktilise korduvusega, sellisel juhul on oluline vaid see, et varasem kuritegu ei tohi olla aegunud. 7 A. A. oli Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega süüdi mõistetud
Maakohus leiab, et seega ei olnud eelmine tegu aegunud ning antud kvalifitseeriv tunnus on põhjendatud ja õige.
lg.2 p.5, 8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Antud sättega kaitstav hüve on omand, vargus kujutab võõra vallasasja äravõtmist. Asja näol peab olema tegemist kehalise esemega, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Hõivata saab ainult võõrast asja, s.t. asja, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asi on ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. A.it selles, et ta haaras müügiletilt karbi müntidega ja kilekoti rahakupüüridega ning jooksis minema. Samuti süüdistatakse A. A.it selles, et ta tungis akna lõhkumise teel sisse S. P.i esimese korruse klassi ja varastas sealt koolile kuuluva sülearvuti HP. Maakohus leiab, et A. A.ile esitatud süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud. Nii nähtub tunnistaja S. S. ülekuulamise protokollist, et plastmassist läbipaistev karp müntidega asus müügiletil kaalu kõrval ja läbipaistev kilekott rahakupüüridega selle all. Kui müüja asus täitma noormehe tellimust kaaluda maasikaid, haaras noormees karbi müntidega ja kilekoti kupüüridega ja jooksis ära, vägivalda noormees müüja suhtes ei kasutanud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb müüja ära A. A.i kui noormehe, kes varastas karbi ja kilekoti rahaga. Nimetatud tõenditega on kooskõlas ka süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja asja kohtulikul uurimisel, kus ta tunnistas antud kuriteoepisoodis oma süüd täielikult ja kinnitas, et ajal, mil müüja hakkas kaaluma maasikaid, haaras tema karbi ja kilekoti, milles oli raha ning jooksis ära. Tunnistaja V. S. ütlustest nähtub, et tema administraator-valvurina avastas ringkäigul avatud akna, mida ei olnud võimalik sulgeda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi S. P.is klassi, kust oli varastatud sülearvuti. Klassi aken oli avatud asendis, plastikust aknaraamil ja aknaraami väljapoolses keskosas olid näha murdmisjäljed. Aknalingi piirkonnas oli näha osaline papillaarkurrustiku jälg (peopesa), millelt võeti DNA-proov. Aknaklaasi töödeldi musta tahmapulbriga, nähtavale tulid osalised naha papillaarkurrustiku jäljed, mis jäeti kontaktkilele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sündmuskohajälje kiiruuringu tulemusel tuvastati, et isiku indentifitseerimist võimaldavad kolm esitatud naha papillaarkurrustiku jälgede 8 fragmenti, millest kaks aknaklaasi välispI.lt kopeeritud peopesajälje fragmenti on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud A. A.. Tunnistaja A. Š. ütlustest nähtub, et süüdistatav rääkis talle ise, et varastas kellegagi koos koolist vana musta värvi sülearvuti ja lõhkus selle ära, kuna tal ei õnnestunud seda lahti blokeerida. Nimetatud tõenditega on kooskõlas süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja asja kohtulikul uurimisel, kus ta tunnistas antud kuriteoepisoodis oma süüd täielikult ja kinnitas, et kui sülearvuti oli läbi akna klassist võetud, peitis ta selle oma jope alla ja jooksis ära, arvuti oli blokeeritud, seda avada tal ei õnnestunud. Kuigi kohtueelsel uurimisel väitis süüdistatav, et pani varguse toime koos A. Š.ga ja sülearvuti jäi lõpuks hoopis viimase kätte, ei kinnitanud ta neid ütlusi kohtulikul uurimisel. Süüdistatav tunnistas end asja kohtulikul uurimisel selles kuriteoepisoodis süüdi täielikult. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteokoosseis tahtlust. Võttes kioski letilt mündikarbi ja rahakupüüridega kilekoti ning joostes ära ja varastades klassiruumist sülearvuti, lõhkudes seejuures klassiakna, ei ole kindlasti tegemist mitte kaudse, vaid otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teod.
lg.3 sätestatud otsest tahtlust kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles käesolevas menetluses. Süütegude vaheline ajavahemik ei ole süstemaatilisuse moodustumiseks oluline, sellele ei omistata iseseisvat õiguslikku tähendust. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. A.it kahe varguse toimepanemises. Lisaks sellele on ta Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega süüdi mõistetud
Maakohus leiab, et seega on antud kvalifitseeriv tunnus põhjendatud ja õige.
lg.2 p.1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Väljapressimise objektiivse koosseisu moodustab varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Sellega on kuriteo koosseis täidetud. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Ettepaneku kategoorilisus tuleneb nõudmise sisuks olevast ähvardusest. Nõudmine moodustab koosseisu juhul, kui sellega kaasneb ähvardamine või vägivald, seejuures ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma 9 ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka kannatanu. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. A.it selles, et ta nõudis I. Z.lt raha või viina ja J. S.lt raha. Seejuures haaras süüdistatav J. S.st kinni, surus seljaga vastu seina, hoidis kahe käega küünarvarrest ja tõukas nurka. Kui I. Z. püüdis süüdistatavat J. S.st eemale lükata, lükkas süüdistatav teda selliselt, et viimane lõi oma parema käe vastu seina ära ja tundis valu. Kui süüdistatav nägi J. S. käes raha 10 €, tõmbas ta selle kannatanu käest ära ja eemaldudes kinnitas, et tapab nad ära. J. S. tundis hirmu ja kartis, et süüdistatav teeb talle haiget. Maakohus leiab, et A. A.ile esitatud süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu J. S. ütlustest nähtuvad üheselt süüdistatava tegevused tema ja teise kannatanu I. Z. suhtes. Ütluste kohaselt kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda – haaras vasakust käest, tiris kättpidi, haaras kätega õlgadest, tõukas nurka – ja nõudis seejuures raha 10 €, mille ta lõpuks ka kannatanu käest kätte sai. Kannatanu I. Z. ütlustest nähtuvad samuti süüdistatav tegevused mõlema kannatanu suhtes, need ütlused on kooskõlas teise kannatanu ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist raha nõudmisega, millega kaasnes vägivald. Seega viitavad mõlemad kannatanud otseselt süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad süüdistatava poolt kannatanu J. S.le saadetud ähvardava sisuga sõnumid. Nimetatud tõenditega on osaliselt kooskõlas süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja täielikult kooskõlas asja kohtulikul uurimisel, kus ta tunnistas antud kuriteoepisoodis oma süüd täielikult. Kuigi kohtueelses menetluses kinnitas süüdistatav, et soovis kannatanult vaid laenu 10 €, et tasuda teist võlga, kinnitas ta asja kohtulikul uurimisel, et tunnistab end selles kuriteoepisoodis süüdi täielikult. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Asudes nõudma raha klassikaaslastelt, kasutades seejuures vägivalda ja ähvardusi, ei ole kindlasti tegemist kaudse tahtlusega. Süüdistatav tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teod.
lg.3 sätestatud otsest tahtlust kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool. Süüdistatav on Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega süüdi mõistetud
Seega on
Vastavalt
hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab maakohus, et A. A. on toime pannud
lg.2 p.3; §199 lg.2 p.5, 8, 9 ja §214 lg.2 p.1 sätestatud kuriteod ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. 10 Toimepandud kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. A. A. ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas A. A.i puhul tegemist kõikide kuritegude toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Eriti hoolikalt tuleb karistuse liiki ja suurust kaaluda alaealise süüdistatava puhul. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate a raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hI.ngu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Karistuse mõistmisel arvestab maakohus seda, et A. A. on süüdi kolmes erinevas kuriteos, neist ühes raskes I astme süüteos. Kolmes kuriteoepisoodis olid kannatanuteks alaealised. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Osa käesoleva kriminaalasja kuritegudest on toime pandud kehtival katseajal, see näitab ilmekalt, et varasem karistatus tingimisi ei ole süüdistatavale mingit mõju avaldanud ja ta jätkas kuritegude toimepanemist. Eelmisel karistusel ei ole olnud süüdistatavale mingit positiivset mõju. Maakohus arvestab ka Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku kohtueelset ettekannet, mille kohaselt on süüdistatava käitumist ja suhtumist talle varasemalt mõistetud käitumisse arvestades põhjendatud seekord mõista karistuseks reaalne vangistus. See vähendab süüdistatavas tekkinud karistamatuse tunnet ja loob paremad tingimused põhihariduse omandamiseks ja tegelemiseks narkootikumide tarvitamisest tekkinud probleemidega. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab maakohus süü 11 tunnistamist, kahetsust ja alaealisust, karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud kuritegude raskusele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega
Kehtivaid väärteokaristusi on süüdistataval 10, neist kaks Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 järgi, viis
lg.1 järgi ja kaks
Ilmselgelt on tegemist noorukiga, kes ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele.
lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, §199 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja §214 lg.2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega näeb üks eelpoolnimetatud sanktsioonidest ette vaid reaalse vangistuse. Lähtudes A. A.i poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused süüdistatavale taaskord vangistuse mõistmiseks tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama ( vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaks kuriteoepisoodi 21.05.2016 ja 29.05.2016) on süüdistatava poolt toime pandud ajal, mil tema suhtes oli käimas kohtumenetlus eelmises kriminaalasjas - Viru Maakohtu otsus on kuulutatud 16.06.
lg.2 järgi on süüdistatavale võimalik kohaldada karistuse mõistmisel sama seadustiku §61 lg.1 sätteid. Maakohus leiab, et
lg.2 sätestatud karistuse miinimummäär 4 aastat vangistust on käesolevas asjas liiga kõrge. Tegemist on 15aastase noorukiga, kelle süüvõime on piiratud. Karistusõigus eeldab oma tegudest arusaamisvõimet, alaealise puhul on see piiratud. Käesoleval juhul on alaealine süüdistatav ilmselgelt sotsiaalselt ebaküps, kes ei ole aru saanud oma tegude olemusest ja nende tagajärgedest. Süüdistatav on alaealine, kes on veel välja kujunemata ja kelle puhul pikaajaline vangistus (arvestada tuleb liitkaristusega) ei soodusta hilisemat resotsialiseerumist ühiskonda. Maakohus leiab, et kõiki neid asjaolusid on võimalik käsitleda erandlikena
Eeltoodu alusel mõistab maakohus A. A.ile
lg.2 p.5, 9 (episood 29.05.2016) järgi ja §121 lg.2 p.3 (episood 21.05.2016) järgi liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub A. A.ile mõistetud karistus – 9 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning A. A.il kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus sama seadustiku §64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 6 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 16.06.2016 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista A. A.ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu 16.06.2016 otsuse alusel ära kantud karistus 4 kuud vangistust tuleb karistusest maha arvata. Lõplikult kuulub A. A.il kandmisele 1 aasta 8 kuud vangistust. Maakohus mõistab A. A.ile
lg.2 p.8, 9 järgi (episood 30.09.2016) ja §214 lg.2 p.1 järgi (sama seadustiku §61 lg.1 kohaldamisega) liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaldamisega kuulub lõplikult kandmisele 1 aasta 4 kuud vangistust. 13 Vastavalt
lg.2 kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4, 5 sätestatut. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 1 aasta 4 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 16.06.2016 ja käesoleva kohtuotsusega eespool mõistetud liitkaristus 1 aasta 8 kuud vangistust ning lõplikult kuulub A. A.il ärakandmisele 3 aastat vangistust. Vastavalt
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. A. vahistati Viru Maakohtu 25.10.2016 määrusega ja vahistamise alguseks loeti 24.10.
Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub A. A.ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 1175 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga. 15 Maakohus peab kaitsja taotlusi kaitsjatasude osas põhjendatuks ning mõistab kaitsjatasu kohtueelses menetluses 240 € ja kohtulikus menetluses 144 € riigituludesse välja süüdistatavalt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.