p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat 2 kuud vangistust ja
järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel võeti Margus Septerilt ära sõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg, s.o 2 päeva ning kohus luges karistusaja alguseks 27.06.2009. Margus Septerit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning käesoleval ajal kannab isik pikaajalist vanglakaristust raske esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetav põhimõtteliselt tööst keeldunud. Talle on määratud sotsiaalprogramme, kuid ta ei soovi neid läbida, sest ei näe nendel mõtet. Ta on süstemaatiline distsipliinirikkuja – käesoleval 1 ajal on Margus Septeril 47 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käitumine vangistuses on käesoleval ajal rahulik. Enne vangistust elas isik nii üksi kui ka tüdruksõbraga aadressil xxxx. Kinnipeetava sõnul on ta eelnevalt nimetatud eluaseme juba maha müünud. Isik keeldub eluaseme kohta informatsiooni jagamast, kuid enda sõnul on tal eluase olemas. Kinnipeetav peab suhteid lähedastega heaks ning seda näitavad ka regulaarsed telefonikõned perekonnaliikmetega. Margus Septer on kirjavahetuses lähedastega ning ka üksuses viibivate kinnipeetavatega. Kinnipeetaval on töökogemus olemas. Vabaduses majanduslikke raskusi ei olnud ja tema kuriteod ei ole seotud majandusliku olukorraga. Vangla andmetel on isikul seisuga 20.03.2017 tasumata rahalisi nõudeid 19 234,90 eurot. Vabanemisfondis on 1330 eurot. Andmed vabanemisjärgse garanteeritud töökoha kohta puuduvad. Kuritegude toimepanemise sooduteguriks on alkohol, millest on tingitud isiku impulsiivne käitumine. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Margus Septer käis korra liiklusohutusprogrammis, kuid ta eemaldati sealt, sest ta ilmus kohale alkoholijoobes. Vangistuses on isik läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Viha juhtimine“. Kuivõrd viimane isikuvastane kuritegu oli toime pandud samuti alkoholijoobes, siis on nii ohtlikkus kui ka uue kuriteo sooritamise risk seoses alkoholi kuritarvitamisega olemas ning antud probleemiga tuleb ka vabaduses tegeleda. Kinnipeetav ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ning ta keeldub vangla poolt määratud tegevustes osalemast. Korduv kriminaalkorras karistatus ning sealhulgas ka korduv teadlik mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis näitab, et isikul oli vabaduses riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav on probleemide lahendamiseks kasutanud erinevaid ebaratsionaalseid variante. Käesolev kuritegu on sooritatud alkoholijoobes ja vägivallaga, mis on seotud isiku emotsionaalse kontrolli kaotamisega. Isikul on pikaajalised eesmärgid – töökoha hoidmine, nõuete tasumine ja alkoholist hoidumine. Käesoleval ajal ei soovi kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on varasemalt kriminaalhoolduse läbinud, kuid varasema käitumiskontrolli kokkuvõttest nähtub, et isik ilmus sotsiaalprogrammi alkoholijoobes. Korduv kriminaalkorras karistatus, kohtuotsuse eiramine ning teadlik seaduste mittetäitmine näitavad isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda, ühiskonda ning tegelikku motivatsiooni muutuda. Kinnipeetav on korduvalt käitunud vanglaametnikega ebaviisakalt, mille eest on saanud ta ka distsiplinaarkorras karistada. Varasemalt oli kinnipeetaval hoiak, et joobes juhtimine ei ole märkimisväärne rikkumine, kuid nüüd isik ei õigusta joobes juhtimist ning väidab, et ei poolda seda teguviisi. Kinnipeetav on endiselt seisukohal, et individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused ei muuda teda. Riskihindamise alusel on Margus Septer kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus ja isikud, kes võivad rääkida asju, mis on kinnipeetavale vastuvõetamatu ja emotsionaalselt valus. Kinnipeetava oht võib seisneda alkoholijoobes auto juhtimises. Isik võib kasutada füüsilist vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kus isik on tarbinud alkoholi. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20 % ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta Margus Septeri tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Margus Septerile katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.08.2017 ja käitumiskontroll 2 pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Margus Septeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör ning kriminaalasja menetlenud prokurör Steven-Hristo Evestus ei toeta samuti nagu vangla Margus Septeri ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Margus Septeril on vangistuses 47 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna Margus Septer kannab
lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine julmal viisil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ka prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Margus Septerit vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Margus Septeri uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarvitamise jätkamine. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et Margus Septer vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Margus Septer kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Margus Septeri vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Margus Septeri vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 19.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Margus Septer, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Midagi muud ta öelda ei soovi. Maakohtu määruse põhjendused 3 Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Margus Septer ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on suhted lähedastega head. Kohtu hinnangul lähedastega suhtlemine võib soodustada kinnipeetava taasühiskonnastumist ning vähendada isiku riskikäitumist vabaduses. Samas on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks kindla elukoha olemasolu. Margus Septer on keeldunud vabanemisjärgse elukoha kohta informatsiooni andmisest. Kinnipeetav on küll avaldanud, et tal on vabanemisjärgne eluase olemas, kuid kohtule ei ole kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht teada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tema üle ka faktiliselt võimalik teostada kriminaalhooldust. Samuti puuduvad andmed vabaduses garanteeritud töökoha kohta. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, sest kinnipeetaval on 47 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust saab teha järelduse, et isik ei soovi oma suhtumist nähtavalt ja üheselt mõistetavalt parandada ega alluda kinnipidamisasutuse reeglitele ning ta käitub järjepidevalt ja teadlikult viisil, mis tingib tema suhtes uute distsiplinaarkaristuste kohaldamise. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kinnipidamisasutuses viibivatel isikutel ei ole ei kaalutlus- ega otsustusõigust valida, milliseid reegleid nad soovivaid järgida/täita ja milliseid mitte. Kinnipidamisasutuses kehtestatud eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõikidele selle subjektiks olevatele isikutele. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolu, et Margus Septer on töötamisest põhimõtteliselt keeldunud ning ta ei soovi läbida sotsiaalprogramme, sest ei näe nendel mõtet. Margus Septerit on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning viimase isikuvastase kuriteo sooritas isik samuti alkoholijoobes. Kuivõrd isik ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning ta keeldub vangla poolt määratud tegevustes osalemast, siis ei saa kohus olla veendunud, et isik ei hakka vabaduses viibides uuesti alkoholi kuritarvitama ning joobeseisundis uusi kuritegusid toime panema. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et Margus Septer kannab liitkaristust muuhulgas vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Isikuvastase kuriteo toimepanemine näitab kohtu hinnangul kinnipeetava suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine julmal viisil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse täiel määral ära kandmises. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad argumendid on käesoleval juhul kaalukamad kui isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus selgitab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Margus Septeri puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Margus Septeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. 4 Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.