KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mail
- a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-2551 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Siim Kärtneri kaebus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 12.04.
- a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Kaebuse esitaja Menetlusväline isik Siim Kärtner isikukood: 37604242711; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p-st 1, kohtunik määras:
- Jätta Siim Kärtneri kaebus rahuldamata.
- Edastada käesolev kohtumäärus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile ning Siim Kärtnerile. Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Menetluse käik ja asjaolud 03.04.
- a tegi Siim Kärtner Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonnale avalduse (avaldus nr 2.1-3/9049-1) ajavahemikul 01.04.
- a kell 14.00 kuni 03.04.
- a kell 09.00 Tartus XXXX toime pandud nelja parkimist tähistava sildi ning ühe parkimist korraldava sildi varguse kohta. Lõuna Prefektuur tegi Siim Kärtneri avalduse suhtes otsuse väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. Avalduses kirjeldatud juhtumi asjaolude väljaselgitamisel ilmnes, et parkimist puudutavad 1 märgid eemaldasid Tartu Elamuhalduse AS-i töötajad KÜ Tartu XXXX juhatuse liikme B.J. korraldusel, kuna need märgid olid korteriühistu seinale paigaldatud ebaseaduslikult. Seejuures esitas B.J. politseile dokumendi, mille kohaselt on korteriühistu Tartu XXXX seinalt 03.04.
- a eemaldatud neli parkimissilti üle antud kaupluse „K.“ juhatajale M.L. Kuna kohtuväline menetleja ei tuvastanud märke eemaldanud isikute käitumises ebaseadusliku omastamise eesmärki, st ka karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 218 lg 1 tunnuseid, jäeti väärtegu antud asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata. 07.04.
- a esitas Siim Kärtner kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kuna ei olnud nõus väärteomenetluse alustamata jätmisega. Oma kaebuses märkis ta, et talle anti tagasi küll neli märki, kuid viies märk ning kõik märkide kinnitusvahendid jäeti tagastamata. Samuti ei olnud Siim Kärtner nõus sellega, et märke eemaldanud isikute käitumises ei tuvastatud ebaseadusliku omastamise eesmärki. Siim Kärtneri hinnangul pandi vargus toime ettekavatsetult grupi isikute poolt, kus oli olemas nii organisaator kui ka täideviijad. Vara osaline tagastamine toimus alles politsei sekkumise järgselt, mitte aga varaste omal initsiatiivil vahetult pärast märkide eemaldamist, ehkki võimalus selleks oli olemas (kauplus oli avatud). 12.04.
- a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna juhi määrusega jäeti Siim Kärtneri kaebus rahuldamata. Kaebuse lahendaja oli seisukohal, et väärteo alustamata jätmine oli õiguspärane, kuna parkimissildid maha võtnud osapoolel ei olnud ebaseadusliku omastamise eesmärki. Lisaks on KarS § 23 kohaselt väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine, mis tähendab, et väärteomenetlust ei ole võimalik kohaldada isiku suhtes, kes kihutas teist isikut võimalikku väärtegu toime panema. Lõpuks märgib kaebuse lahendaja, et mitte iga võimalik õiguserikkumine ei ole vaadeldav riigi poolt karistatava süüteona. Isikute või isiku ja korteriühistu vaheliste eraõiguslike vaidluste puhul tuleb isikul kasutada eraõiguslikke kaitsevahendeid. 08.05.
- a saabus Tartu Maakohtule Siim Kärtneri kaebus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 12.04.
- a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Siim Kärtner leiab, et B.J. tegevuses oli ebaseadusliku omastamise eesmärk, kuna B.J. tagastas neli silti alles pärast seda, kui tema kannatanuna tegi avalduse politseile. Seejuures on viimane silt ikka veel tagastamata. Siim Kärtner on seisukohal, et varguse pani B.J. toime täideviijana, kasutades süüteo toimepanemiseks ära teist isikut, käesoleval juhul Tartu Elamuhalduse AS-i töötajaid. Siim Kärtner taotleb maakohtult väärteo toimepanija karistamist KarS § 218 lg 1 või lg 2 sätetest tulenevalt. Samuti taotleb ta, et maakohus kohustaks väärteo toimepanijat tagastama omanikule tema vara, s.o parkimist reguleeriv silt koos kinnitusvahenditega. Juhul, kui vara on hävinud või rikutud, siis taotleb ta, et maakohus mõistaks väärteo toimepanijalt välja tekitatud kahju 100 euro ulatuses. Kohtuniku seisukoht Kohus leiab, et Siim Kärtneri kaebus ei ole põhjendatud. KarS § 218 lg 1 suhtes põhikoosseisuna käsitletav KarS § 199 lg 1 näeb karistatava teona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega kuulub nimetatud teo subjektiivse koosseisu hulka ebaseadusliku omastamise eesmärk, st eesmärk jätta vallasasja senine omanik tema varast ilma ning pöörata see enda kasuks. Seejuures tähendab varast ilma jätmine seda, et senine valdaja on asjast või selles kehastunud väärtusest jäetud ilma kestvalt, s.o jäädavalt või pikaajaliselt, ning enda kasuks pööramine seda, et asi või selles kehastunud väärtus on üle läinud hõivajale, millega tal on tekkinud omanikusarnane seisund. 2 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja ning kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega selles osas, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud seda, et isegi juhul, kui B.J. saaks käsitleda täideviijana KarS § 21 lg 1 alt 2 mõttes, oleks nimetatud isik tegutsenud ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Asjaolude selgitamise käigus on tõepoolest ilmnenud, et vaidlusalused sildid eemaldati KÜ Tartu XXXX maja seinalt 03.04.
- a sama korteriühistu juhatuse liikme B.J. korraldusel. Samas oli siltide eemaldamise põhjuseks asjaolu, et korteriühistu käsitles neid siltidena, mis olid seinale paigaldatud ebaseaduslikult. Viimast kinnitab lisaks B.J. seletuskirjale ka KÜ XXXX poolt OÜ-le V. 08.03.
- a, st enne siltide mahavõtmist esitatud ettekirjutus, kus muu hulgas esitati nõue eemaldada omavoliliselt paigaldatud parkimist käsitlevad sildid korteriühistu fassaadilt hiljemalt 31.03.
- a. Lisaks on välja selgitatud, et eemaldanud siltidest neli tagastas B.J. juba kaks päeva pärast nende maha võtmist kaupluse „K.“ juhatajale M.L. mille kohta on vormistatud ka üleandmise ja vastuvõtmise akt. Viienda sildi pani ta hoiule korteriühistu ruumidesse, kuna ühistu soovis seda tagastada mitte kaupluse „K.“ ruumide rentnikule Siim Kärtnerile, vaid üksnes ruumide omanikule. Eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et B.J. puudus soov luua endale nende siltide suhtes omanikusarnast seisundit ning pöörata need kestvalt enda kasuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik tegutses õiguspäraselt, kui jättis väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata ning järelikult tuleb Siim Kärtneri kaebus jätta rahuldamata. Mis puudutab Siim Kärtneri kaebuses esitatud taotlusi, siis nende osas selgitab kohus järgnevat. VTMS
- peatüki
- jao
- jaotises sätestatud menetluses kontrollib kohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse seaduspärasust, seega käesoleval juhul üksnes seda, kas kohtuväline menetleja tegutses seaduslikult, kui jättis väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata. Isegi juhul, kui kohus oleks leidnud, et kohtuväline menetleja jättis väärteomenetluse alustamata alusetult, siis puuduks kohtul pädevus menetlust ise alustada – VTMS § 31 lg 1 ja § 52 lg 3 koostoimest tulenevalt on see pädevus üksnes kohtuvälisel menetlejal, kelleks praegusel juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur. Sellest tulenevalt on sisutu Siim Kärtneri taotlus, et maakohtus karistaks väärteo toimepanijat KarS § 218 lg 1 või lg 2 sätetest tulenevalt. Samal põhjusel on sisutu Siim Kärtneri taotlus, et maakohus kohustaks väärteo toimepanijat tagastama omanikule tema vara, s.o parkimist reguleeriv silt koos kinnitusvahenditega, ning juhul, kui vara on hävinud või rikutud, mõistaks väärteo toimepanijalt välja tekitatud kahju 100 euro ulatuses. Viimase taotluse osas peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida sedagi, et selle taotluse sisuks on eraõiguslikud nõuded, mis nii ehk teisiti ei kuulu läbivaatamisele väärteomenetluse raames. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.