KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-16-9154 (2440,16,009223)

) § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. detsembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Andrei Kolmõkov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Alina Reškina Menetlusalune isik Andrei Kolmõkov (isikukood 38311192225) kodakondsuseta elukoht: XXX töökoht OÜ-s XXX RESOLUTSIOON
2. Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 otsus jätta muutmata .
4. Menetlusaluse isiku Andrei Kolmõkovi apellatsioon jätta rahuldamata . EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
5. Viru Maakohtu 28.12.2016 otsusega karistati Andrei Kolmõkovi

§ 224lg 2 järgi 14 päeva arestiga.

Aresti kandmise alguseks loeti tema kinnipidamine 27.12.2016 kell 07.21.

§ 224lg 3 p 2 alusel kohaldati A.

Kolmõkovile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 6 kuud.

§ 127

alusel tuleb 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutada oma juhiluba Maanteeametile.

1. 27.12.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1484703 (2440,16,009223) kohaselt juhtis A. Kolmõkov 27.12.2016 kell 07.21 Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel, Ahtme-Rasuvere teel JõhviTartu-Valga mnt suunas mootorsõidukit Volvo S80 reg.nr XXX , juhile keelatud joobeseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest nr ARAF-
2. Juht seadme näiduga tutvunud. A. Kolmõkov rikkus sellega

§ 69

lg 3, millega pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Maakohus leidis, et A. Kolmõkovi süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
2. 27.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1484703 nähtub, et menetlusalune isik on rikkunud

§ 69lg 3.

Indikaatorvahendi kasutamise 27.12.2016 protokollist nähtub, et samal kuupäeval kell 07.22 allutati kontrollile A. Kolmõkov, kelle puhul oli indikaatorvahendi näit punane ja kontrolli tulemus positiivne. Kontrollile allutatud isikul märkusi ei olnud ja ta kinnitas kõike eeltoodut oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise 27.12.2016 protokollist nähtub, et samal kuupäeval kell 07.28 allutati kontrollile A. Kolmõkov. Kontrolliks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF –

1. Tõendusliku alkomeetri 1.lugem oli 0,79 mg/l; 2.lugem oli 0,77 mg/l ja lõplik lugem 0,77 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,72 mg/l. Kontrollile allutatud isikul märkusi ei olnud ja ta kinnitas kõike eeltoodut oma allkirjaga. Maakohus leidis, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Nimetatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on kõige sealkirjeldatuga nõus. Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik samuti, et tarvitas eelmisel hilisel õhtul alkoholi ja jõi viina. Ülaltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil, on tõendatud, et A. Kolmõkov juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes. 3.
2. Maakohus leidis, et süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on

§ 224lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.3. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusalusele isikule aresti 20 päeva ehk üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud A. Kolmõkovi süü

§ 224lg 2 järgi, samuti Kar

S § 56 lg 1 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leidis maakohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahvi mõistmisega ja aresti mõistmine on põhjendatud. Maakohus nõustus kohtualluvuse järgi saatmise määruses toodud põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestas maakohus ka asjaolu, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes hommikusel ajal, kui liiklus on tavalisest intensiivsem ning asjaolu, et lisaks talle endale oli sõidukis veel üks isik. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Kolmõkovil on 5 kehtivat väärteokaristust, neist 2 on määratud/mõistetud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Karistuseks on A. Kolmõkovile määratud rahatrahvid 16 – 150 trahviühiku ulatuses ja arest 10 päeva. Vaatamata mõistetud rahatrahvidele ja ka arestile on A. Kolmõkov jätkanud väärtegude toimepanemist. Maakohus leidis, et sellisel juhul ei ole põhjendatud taaskord leebemat liiki karistuse mõistmine, kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud. Kuigi menetlusalune isik töötab, ei ole ta vaatamata sellele asunud määratud rahatrahve tasuma, need kõik on käesolevaks ajaks tasumata. Mõistes järjekordselt karistuseks rahatrahvi, jääb see suure tõenäosusega taas tasumata ning menetlusalune isik tunneb ennast karistamatuna. 2 Menetlusalune isik teadis, et ta tarvitas eelmisel õhtul kanget alkoholi, kuid asus hommikul vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku seletused selle kohta, et ta ei arvanud, et hommikul on ta veel joobes, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõendusliku alkomeetri näit 0,72 mg/l kohta on sellises suuruses, et isik pidi kindlasti aru saama oma seisundist ja seda aduma. Tegemist on väga lähedase näiduga kriminaalsele joobele. Seega on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, väärtegude toimepanemise jätkamist ka vaatamata aresti kohaldamisele ning süü tunnistamist, pidas maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks aresti veidi alla keskmise sanktsiooni määra, s.o 14 päeva. A. Kolmõkovi aresti kandmise algust arvati alates tema kinnipidamisest 27.12.2016 kell 07.21. 3.4.

§ 224

lg 3 p 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja leidis, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja taotles selle kohaldamist tähtajaga 6 kuud. Maakohus nõustus sellega. Maakohus leidis, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku näol on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema poolt süü tunnistamist ja varasemate karistuste olemasolu samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leidis maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus märgib, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (Riigikohtu 03.04.2010 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-26-10). MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON

1. Viru Maakohtu 28.12.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik, kes vaidlustab maakohtu otsuse mõistetud lisakaristuse osas. A. Kolmõkov palub juhtimisõiguse alles jätmist, kuna ta kaotaks muidu oma töökoha OÜ-s XXX, kus on igapäevaseks tööülesandeks sõidukiga liiklemine. Alternatiivselt palub A. Kolmõkov vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
2. Menetlusaluse isiku apellatsioonile esitas vastuväited kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja A. Reškina, kes leiab, et maakohtu otsusega määratud lisakaristus on proportsioonis nii isiku süü kui ka toimepandud teo raskusega ja palub maakohtu otsus mõistetud lisakaristuse osas jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 3
4. Vaidlust ei ole A. Kolmõkovi süüdimõistmises ega mõistetud põhikaristuse osas, vaid menetlusalune isik soovib maakohtu otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas või siis alternatiivselt vähendada juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuulist tähtaega. Kuna väärteo toimepanemist sisuliselt vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus keskendub üksnes isikult juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvale.
5. Nõustuvalt kohtuvälise menetlejaga, leiab ringkonnakohus, et isik pidi mõtlema võimalikule töökoha kaotusele ammu enne seda, kui pani toime teo, s.o juhtis sõidukit alkoholi piirmäära ületavas joobeseisundis. Maakohus on juba õigustatult märkinud, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (Riigikohtu 03.04.2010 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-26-10). Väheoluline pole siiski üle rõhutada, et alkoholisisaldus A. Kolmõkovi poolt väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,72 mg/l, mis on lähedal kriminaalse joobe piirmäärale. Õigustatult tuleb tähtsustada isiku süüd hinnates ka asjaolu, et joobeseisundis sõidukijuhtimine toimus hommikusel ajal, millal liikluses on tipptund. 9.

§ 224

lg 3 p 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 9.

1. Ringkonnakohtul jääb üle maakohtuga nõustuda, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada teatud ajaperioodil tema mitteosalemine liikluses. A. Kolmõkovi näol on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Aeg on karistusena tarvitusele võtta ka lisameetmed, sest isikut on nüüdseks juba korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 9.
2. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras. Kohus soostub kohtuvälise menetleja poolt ja maakohtu otsuses välja toodud põhjendustega ning ei leia mingit mõistlikku põhjendust mõistetud lisakaristuse kergendamiseks ja juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuulise tähtaja vähendamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks peab andma A. Kolmõkovile kindla signaali seoses toime pandud teoga ja vaatega tulevikku.
3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 4