lg 2 järgi Menetlusalune isik Maido Türkson isikukood 38809202246, xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Maido Türkson PPA Ida prefektuuri esindaja A. R. 25.01.2017 Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Maido Türkson süüdi 24.01.2017.a kell 02.05 mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,42 mg/l, s.o
Aresti kandmise alguseks lugeda 24.01.2017 kell 02.07.
lg 3 p 1 alusel võtta Maido Türkson´ilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 (neljaks kuuks). Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
alusel Maido Türkson on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Määrus saata Maido Türkson´ile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 26.01.2017.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 15.02.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD 24.01.2017 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse Maido Türkson’it selles, et tema xxx xxx juures juhtis mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest ARDM0070 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,47mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,42 mg/l. Oma tegudega rikkus Maido Türkson
(LS) § 69 lg 3, § sätted. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Maido Türkson´i teod LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud Maido Türkson tunnistas ennast süüdi, andis ütlusi, et ta on kaotanud koduvõtmed ära ja jäi magama autosse. Enne seda ta tarvitas alkoholi – õlut, rummi. Tal läks enesetunne halvaks ja ta tahtis vee järgi sõita. Politsei pidas Maido Türksoni kinni xxxpoe juures. Alkomeetri näiduga oli ta nõus. Kohus avaldas järgmised tõendid: Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6), milles tuleneb, et xxxkell xxx kasutati indikaatorvahendit Alcoquant Plus nr A411670 xxx juures, kontrollija patrullpolitseinik R.B.. Indikaatorvahendi näit 0,46 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (lk 7), mille kohaselt tõenduslik alkomeeter kasutati xxx kell xxx. Kasutati tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM -0070. Alkomeetri lugem 0,47 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,42 mg/l. Protokoll on allkirjastatud kontrollile alustatud isiku, mõõtja, protokollija ja tunnistaja poolt. Mõõtevahendi taatlustunnistus (tl 8) , mille kohaselt tõenduslik alkomeetr Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM -0070 oli taadeldud 23.12.2016 ning vastas nõuetele. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9), mille kohaselt otsus võeti vastu 24.01.2017 ning kõrvaldati Maido Türkson sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel alates 24.01.2017 kella 02.07 kuni aluse äralangemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud otsuse koostaja ja Maido Türksoni poolt. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 10), millest tuleneb, et Maido Türkson peeti kinni 24.01.2017 kell 02.07 põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna süütegusid. Karistusregistri väljavõtte (tl 11-13), kust tuleneb, et Maido Türksoni1 on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 20 kehtivat väärteokaristust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mõõtevahendi taatlustunnistuse ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, ning menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Maido Türkson juhtis xxx kell xxx xxxa juures mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest ARDM-0070 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,47mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,42 mg/l. Maio Türkson ise nõustus, et tarvitas alkoholi ning hakkas sõidukit juhtima. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus tulemusega. ASJASSEPUUTUVAD NORMID 2
lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne.
Käesoleval juhul tuvastati, et Maido Türkson juhtis xxx kell xxx xxx juures mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest ARDM-0070 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,47mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,42 mg/l. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Maido Tüpkson juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 3. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Maido pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maido Türkson tarvitas alkoholi – õlut ja rummi, millest oli hästi teadlik, ning peale seda hakkas sõiduautot juhtima, kuid ta teadis, et ta ei ole veel kaine. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Maido Türkson pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka 3 eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Analüüsides süüdlase tegu, kuulub süü juures arvesse võtmisele rikkumise aset leidmise kohtsee on linn, kus on palju jalakäijate ülekäike. Vaatamata sellele, et Maido Türkson pani toime väärteo öösel kella kahe paiku, vähenda see asjaolu Maido Türkson tegude ohtu, sest pimedal ajal on nähtavus halb, aga jalakäijate ülekäigurajade hulk on iseenesest tegurid, mis suurendavad liiklusohtu ja nõuavad suuremat tähelepanu ja ettevaatust, mis alkoholi tarvitanud juhil madalamaks läheb. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on Maido Türkson´il ka juba kogemus olemas. Maido Türkson tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises, kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem korduvalt karistatud väärtegude ja ühel korral kuriteo toimepanemise eest. Maido Türksonil on 1 kehtiv kriminaalkaristus, 20 kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, millest 19 on
järgi. Enamus määratud rahatrahvid on tasumata, mõned olid kohtu poolt asendatud ÜKT-ga. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni vähem kui keskmises määras. Siinjuures ei pea kohus võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, kuna Maido Türksonile oli korduvalt arest asendatud ÜKT-ga, kuid asenduskaristus ei mõjutanud teda ja ta jätkas väärtegude toimepanemist. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Inkrimineeritavate tegude eest võib kohus
lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus peab vajalikuks kohaldada Maido Türksoni suhtes lisakaristust. Juhindudes sõidukit alkoholi joobe seisundis, seadis Maido Türkson ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis 4 võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Samuti väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kuna Maido Türkson´il pole varem juhtimisõigust ära võetud, seega võib lisakaristust kohaldada minimaalsele määrale lähedal. Juhtimisõiguse äravõtmisega on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.