Obsah (4)

§ 19§ 21§ 20§ 23

2-16-19013 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19013 Tsiviilasi XXXX ja XXXX avaldus XXXX surnuks tunnis

) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

§ 19

lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Avaldajate andmetel oli XXXX viimane elukoht XXXX. Isiku surnuks tunnistamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi.

1. Viimased andmed XXXX kohta on avaldajatel
2. aastast, kui avaldaja I ei saanud pärast
3. aasta oktoobrit puudutatud isikuga kontakti. Puudutatud isik lahkus autoga Eestist
4. juunil 1999 XXXX, et sõita XXXX ja seejärel oma vanemate juurde XXXX. Oktoobris
5. aastal oli avaldajatel viimane kontakt puudutatud isikuga.
6. Siseministeeriumi seisukohast tulenevalt on XXXX lahkunud Eestist Narva maantee piiripunkti kaudu
7. juunil 1999 kell 12.
8. XXXX on
9. juuli
10. a kohtuotsusega tunnistatud teadmata kadunuks alates
11. juunist
13. Avaldusest nähtub, et
14. oktoobril 2007 suunati avaldus Keskkriminaalpolitsei Kriminaalteabe osakonda kontrolli teostamiseks, kuid rohkem kui 8 aastat ei olnud mingeid teateid kontrolli tulemuste kohta.
15. märtsi 2016 esitas XXXX taas avalduse uuendada tagaotsimistoimik..
16. novembril 2016 saabus vastus Põhja prefektuuri selle kohta, et tagaotsimistoimiku raames tehtud päringule saabus vastus Venemaa Föderatsiooni Interpolist, mille kohaselt ei ole nende kontrollitud kõikvõimalikes andmebaasides andmeid teadmata kadunud XXXX kohta. Avalduse esitamise ajaks on XXXX olnud teadmata kadunud 17 aastat.
17. Kohus leiab, et avaldajad on teinud omaltpoolt kõik, et leida oma abikaasa ja isa. XXXX asukohta pole suutnud tuvastada ka politsei. Kuna 17 aasta jooksul ei ole õnnestunud saada mingisugust teavet XXXX kohta, mis annaks alust eeldada, et isik on elus, leiab kohus, et tema surm on tõenäoline. 3 2-16-19013
18. Kohus märgib, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (

§ 21

). Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule (TsMS § 513 lg 1). Juhul, kui XXXX ilmub välja või ilmnevad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed tema elusoleku kohta, tühistab kohus surnuks tunnistamise. 12. Isiku surm on asjaolu, mille täpse aja kindlaksmääramine on oluline mitmete õiguslike tagajärgede tõttu. Surnuks tunnistamine

§ 19järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist.

Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratakse kindlaks surma oletatava aja põhjal

§ 20

alusel.

§ 20lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg.

Vastavalt sama paragrahvi

1. lõikele, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXXX elusoleku kohta pärinevad
2. aastast. Seega tuleb tema surmaajaks lugeda XXXX. Kohus selgitab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta (

§ 23). 13. Vastavalt Ts

MS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4