lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja Nikolai Krasohhinile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10.2015, 07.-09.11.2015, 21.-23.11.2015 ja 05.-07.12.2015, s.o 12 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks 1
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 5 kuud vangistust- võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.12.2015 ja lõpeb 29.07.2018.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 05.04.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Nikolai Krasohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Nikolai Krasohhini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning samuti ei toeta Nikolai Krasohhini vabastamist. Nikolai Krasohhin avaldas pahameelt, et teda on kohtusse kutsutud, sest ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Nikolai Krasohhin selgitas, et ta soovib karistusaja lõpuni kanda, sest ei taha täita kriminaalhoolduse nõudeid, täita registreerimiskohustust, käia töötukassas ja samal ajal veel ka elukohta otsida. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Krasohhin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Nikolai Krasohhini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nikolai Krasohhin on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt vangistust kandnud. Varasemalt on Nikolai Krasohhinit karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Käesolevat karistust kannab Nikolai Krasohhin samuti kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kuriteod on toime pandud varasema otsusega (Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsus kriminaalasi nr 115-3922) määratud katseajal. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav oma süüd kuritegude toimepanemises ei tunnista, pigem süüdistab teisi. Samuti ei teadvusta Nikolai Krasohhin kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid- alkoholi kuritarvitamine ning vähene probleemide lahendamise oskus. Kuriteoriskide maandamiseks on Nikolai Krasohhin osalenud taasühiskonnastavas tegevuses, kuid kohtu hinnangul ei saa väita, et läbitud tegevused Nikolai Krasohhinit parandanud oleksid või teda oma eluviisi muutma motiveerinud. Ka Nikolai Krasohhini vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta õiguskuulekale teele asumist. Nikolai Krasohhinil puudub vabaduses elukoht. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Olukorras, kus elukoht puudub, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning seetõttu puudub ka võimalus isiku vabastamiseks. Kohtuistungil avaldas Nikolai Krasohhin, et ta ei soovigi ennetähtaegselt 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.