) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel arvestada kostja väitega, et ta osaleb n.ö otse lapse ülalpidamises. Selleks, et lahusoleva vanema otse lapse kulude kandmist saaks arvestada lapsele ülalpidamise andmisena, peab olema vastav kokkulepe last igapäevaselt kasvatava vanemaga. Käesoleval juhul sellist kokkulepet ei ole. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et soovib saada lapse ülalpidamiseks elatist, aga mitte lapse kulude kandmist.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2 Kostjal on kolm last. Tütarde XXXX ja XXXX sünniaeg on 05.03.1999.a ja nad on saanud täisealiseks 05.03.2017.a. Seega on XXXX käesoleval ajal XXXXi ainuke alaealine laps. Äsja täisealiseks saanud tütarde suhtes ei ole kostjal nn automaatset ülalpidamiskohustust, selline kohustus on kostjalt ainult alaealise tütre suhtes.
lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Eeltoodust nähtuvalt tuleb hagejat eelistada kostja teistele ülalpeetavatale. Kostja seletas, et on ajutiselt töötu. Kostjale kuuluvale kinnisasjale XXXX, korteriomand XXXX, on kohtutäituri avalduse alusel seatud 24.01.2017.a keelumärge. Eeltoodu põhjal (hagejate vanemate vahel kokkuleppe puudumine ülalpidamiskulude otse kandmiseks, hageja seadusliku esindaja soov saada elatist ja mitte kostja poolt hageja kulude otse kandmist, alaealise hageja eesõigus ülalpidamist saada kostja täisealiste ülalpeetavate ees) leiab kohus, et kostjalt tuleb alammääras elatis hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alammääras elatise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 18.10.2016.a.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt on hageja kasuks elatis väljamõistetud Harju Maakohtu 04.09.2009.a lahendiga nr 2-0917293 summas 1700 krooni (109 eurot). Nimetatud summat on ka kostja hageja ülalpidamiseks tasunud. Seega on kostja kohtulahendit täitnud ja hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et oleks palunud kostjal tasuda väljamõistetud elatisest suuremat elatist. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.