KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-13756 Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi R-LA hagi RA suurendamiseks O

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. 12.09.2016 esitas R-LA (hageja) Pärnu Maakohtule hagi RA (kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuulise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus 31.03.2010 otsusega kohtuasjas nr 2-10-9428 kostjalt hageja kasuks välja elatise 1500 krooni (95,87 eurot) alates 01.04.2010 kuni hageja (sünd 28.08.2007) täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või seaduse kohaselt alaealisele lapsele makstava elatise suurus
3. aastal olla väiksem kui 215 eurot kuus ning
4. aastal väiksem kui 235 eurot kuus. Seega on käesoleval juhul seadusest tulenev alus elatise suuruse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses ettenähtud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
5. Kostja märkis vastuses hagile, et ta on maksnud juba
6. aastast hagejale elatisraha seaduses kehtestatud alammääras, enamjaolt pangaülekannetega. Hagi on esitatud põhjusel, et kostja jättis hageja emale, teda sellest ka kirja teel teavitades, maksmata 200 eurot elatisraha juulikuu eest. Märgitud elatisraha jättis kostja maksmata põhjusel, et laps viibis 29.06.16-14.07.16 oma isa juures. Elatisraha mittemaksmisel tugines kostja Pärnu Maakohtu kohtuniku Lea Pavelsoni sõnadele: "Seal kus on laps, seal tekivad ka kulutused lapsele, aga transpordikulud tuleb endal kanda!" Hagejal on õigus taotleda kohtu kinnitust lapse elatisraha suuruse fikseerimiseks, kuid sellega seonduvad kulutused tuleb jätta hageja enda kanda. Töötuna ei ole kostja võimeline tasuma lisakulusid niigi makstava elatisraha kõrvalt. Tegemist on järjekordse hageja esindaja võimukuse ja kiuslikkuse näitamisega. Kostjal on takistatud ka lapsega suhtlemine. Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Maakohus rahuldas hagi ning muutis kostjalt väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt igakuulise elatise välja järgmiselt: alates 12.09.2016 kuni 31.12.2016 215 eurot kuus; alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 235 eurot kuus ning edaspidi summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus kohustas kostjat kandma makstava igakuise elatise hageja ema EM arvelduskontole iga eelneva kuu
8. kuupäevaks. Hageja menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses hageja enda ning 50% ulatuses kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 228 eurot. Kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.
9. Hageja nõue suurendada elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on seadusega kooskõlas. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Pärnu Maakohtu 31.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-10-9428 on kostjat kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1500 krooni (95,87 eurot). 2

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel võtta arvesse asjaolu, et kostja on maksnud hagejale elatist poole miinimumpalga ulatuses vabatahtlikult ca 6 aastat, kui mitte arvestada mõnetist ebaregulaarsust. Samas on kohtusse pöördumine hageja õigus, nagu ka selleks õigusabi kasutamine ega saa väita, et seda oleks tehtud täiesti põhjendamatult. Neil asjaoludel oleks hageja menetluskulude jätmine täies ulatuses kostja kanda käesoleval juhul mõneti ebaõiglane. Samas oleks äärmiselt ebaõiglane menetluskulud jätta alaealise hageja kanda, kelle huvides on hagi esitatud ja kellel puudub üldse igasugune isiklik sissetulek. Mõistlik on hageja menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja enda ning 50% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

1. Kostjalt tuleb hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks välja mõista 288 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotamise osas ja teha vastavas osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja esindaja kanda.
3. Hageja esitas hagiavalduse sooviga siduda lapse elatisraha suurus valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Kostja on hagejale elatist maksnud miinimumpalga alusel juba alates
4. aasta jaanuarist. Kostja lisas hagiavalduse vastusele pangakonto väljavõtte lapse elatisraha kannete kohta (mis ei ole kahjuks alati õigeaegselt laekunud). Pangakonto väljavõte ei sisaldanud laekumisi ja laene, mida kostja on võtnud arvete tasumiseks ega ka oma ema arvelt kantud lapseraha, mis võiski tingida sellise kohtulahendi. Kostjal puudub stabiilne töökoht ja sissetulek, et tasuda lisaks elatisele ka hageja menetluskulusid. Kostja ei kasutanud menetluses õigusabiteenust, et mitte tekitada kulutusi. Menetluskulude kostjalt väljamõistmine on ebaõiglane (

§ 162

lg 4), kuna kostja on juba maksnud elatist kohtu poolt väljamõistetud määras ning hageja enne hagiavalduse esitamist kostja poole ei pöördunud. Vastus apellatsioonkaebusele 10. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 3

§ 657lg 1 p 1).

1. Tulenevalt apellatsioonkaebuse sisust saab ringkonnakohus aru, et kostja vaidlustab otsus osas, milles hageja menetluskulud jäeti 50 % ulatuses kostja kanda.
2. Käesolevas elatise nõudes on menetlusosaliseks hagejana laps ja kostjana tema seaduslik esindaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jätta hagimenetluses menetluskulusid hageja esindaja kanda nagu apellant soovib.
3. Maakohus on jätnud hageja menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda mh põhjusel, et kostja tasus elatist alammääras ebaregulaarselt ja hagejal esines sellest tulenevalt alus kohtusse pöördumiseks. Nimetatud maakohtu põhjendust kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Kostja möönab ise apellatsioonkaebuses, et elatis ei ole alati õigeaegselt laekunud. Seega pole võimalik väita, et hageja pöördus alusetult kohtusse.
4. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagejal oli õigus võtta endale esindaja. Asjaolu, et apellandil puudub stabiilne töökoht ja sissetulek, ei anna alust jätta menetluskulusid välja mõistmata. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 26.01.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-10 avaldatud seisukohale, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi esitamiseks esines põhjus (elatise tasumine alammääras ebaregulaarselt), võinuks kohus jätta seadusest tulenevalt kõik menetluskulud kostja kanda ja menetluskulude kostja kanda jätmises ei esine äärmist ebaõiglust. Samas lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piiridest. Samas tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendus, mille kohaselt on menetluskulude lapsest hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole välistatud lapse kanda menetluskulude jätmine elatise asjas (3-2-1-63-11, p 16). Eelviidatud lahend on tehtud küll olukorras, kus hageja loobus hagist, kuna väidetavalt asus kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust peale hagi esitamist täitma. Samas on selle seisukohad kohaldatavad ka käesolevas menetluses. 16. Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg 4 alusel tähelepanuta kostja esitatud asjaolu, et hageja ei pöördunud enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist kostja poole. Nimetatud asjaolule ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud ega põhistanud sellele tuginemist esmakordselt apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebusele lisatud maakohtu otsus tuleb tagastada, kuna see sisaldub toimikus. Apellant on lisanud pangakonto väljavõtte selgitusega, et maakohtus esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtunud laekumised ja laenud, mida apellant on võtnud arvete tasumiseks ja apellandi ema arvelt kantud elatis. Apellant ei vaidlusta temalt väljamõistetud elatise suuruse muutmist alates kohtuotsuse tegemisest ega ka seda, et ta on varasemalt tasunud elatist ebaregulaarselt. Ringkonnakohus tagastab tõendi, kuna see ei oma vaidluse lahendamisel menetluskulude jaotuse osas tähtsust. 4

§ 178lg 4).

Seetõttu ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei esita ja neid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5