Obsah (5)

§ 661§ 430§ 428§ 168§ 150

2-17-5381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5381 T

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX (hageja) esitas 04.04.2017 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu kahjuhüvitise 2480 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt avastas 28.03.2016 kella 21 paiku hageja, et tema korterist XXXX oli varastatud kuldesemed. Kriminaalasjas nr 16230101567 tuvastatud asjaoludest nähtuvalt 24.03.2016 kostja laps XXXX viibis hageja korteris koos sõpradega. XXXX tunnistas oma süü üles ja selgitas, et tema võttis need ehted ja XXXX (täisealine figurant) vahendusel pantis need, et saada sularaha, mille XXXX ära kulutas. XXXX on ühtlasi selgitanud, et tema tahab ise hakata kahju hüvitama. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnal on tuvastatud varastatud asjade turuväärtus: 1) kuldsõrmus suure roosa kiviga maksumusega 1200 eurot, kuldkäekett koos väikse abiketiga maksumusega 180 eurot, kullast kõrvarõngad „Sangla“, ristikujulised maksumusega 400 eurot, kuldkõrvarõngad taimelehekujulised maksumusega 260 eurot, abielusõrmuse taoline kuldsõrmus suurus 16 graveeringuta maksumusega 170 eurot ja kullast kaelakett 50-55 cm koos südamekujulise kuloniga väärtuses kokku 270 eurot. Kokku vara maksumusega summas 2480 eurot. Hageja on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 2480 eurot. Prokuratuuri määrusega otsustati, et „kahtlustataval on kohustus hüvitada tsiviilhagi (tekitatud kahju) ning juhul kui õigusvastase teo toimepannud alaealisel endal rahalised vahendid puuduvad, siis lasub kahju hüvitamise kohustus tema seaduslikul esindajal“. Kriminaalasjas tunnistati tsiviilkostjaks kahtlustatava ema ehk kostja. Kuivõrd XXXX on alaealine, lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lg 2, 3 ja § 206 alusel kriminaalasjas nr 16230101567 menetluse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlust lõpetavas 3 2-17-5381 määruses on mh kannatanule (hagejale) selgitatud, et juhul kui kannatanule kahju vabatahtlikult ei huvitata, siis on kannatanul õigus pöörduda kahju väljanõudmise hagiga tsiviilkohtusse. Kahtlustatava seaduslikel esindajatel on kohustus huvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju vastavalt võlaõigusseaduse §-le
3. Kohus võttis 07.04.2017 määrusega hagi menetlusse.
4. 19.04.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada. Pooled avaldasid, et nad ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega palusid pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled avaldasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ja seda on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled mh, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele tööpäevale. Lisaks taotles hageja kohtult poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

8. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab 4 2-17-5381 kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale tema menetluskulude katteks 485 eurot, millest 125 eurot on tagastamisele mittekuuluv riigilõivu osa ja 360 eurot on õigusabikulu, ning et kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (28.03.2017) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 250 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX. 11.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5