Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 23.12.2016 kohtule hagi XXXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 11.10.2016 ning abiellumist tõendab samal päeval Eesti Metodisti Kiriku vaimuliku XXXX poolt koostatud abieluakt nr XXXX ja väljastatud abielutõend nr XXXX. Poolte abielusuhted on lõppenud peatselt pärast abiellumist. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest summas 100 eurot. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 14.02.2017 ja määras riigilõivu summas 100 eurot tasumise osamaksetena 6,25 € kuus 16 kuu jooksul pärast tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kohus võttis hagi menetlusse 17.02.2017. Hagi on kostjale kätte toimetatud. Kohus määras lähtudes
Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 23.03.2017. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja palub end vabastada poole riigilõivu tasumisest. Kostja vastas kohtule, et on abielu lahutamisega nõus ja leppida ei soovi. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 102 lg 2 p 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.
lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.
lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on määratlemata kodakondsusega ja kostja on XXXX kodanik. Pooled elavad Eestis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on hageja nõude kohtuistungil õigeks võtnud. Kohus leiab, et on võimalik 2 2-16-19262 lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled on kohtuistungil loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejale on 14.02.2017 määrusega antud menetlusabi ja määratud riigilõivu 100 eurot tasumine osadena. Lähtudes
lg 2 p 3 tühistab kohus 14.02.2017 määruse resolutsiooni osaliselt, vabastades hageja riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mõistab kohus hagejalt välja temale antud menetlusabi kulud, so riigilõivu 50 eurot. Kohus määrab
lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 50 eurot hiljemalt 30.11.2017, so 8 kuu jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.
lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist.
lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.