Obsah (6)

§ 457§ 459§ 173§ 163§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14956 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX suurendamisek

) § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 toonud välja, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Riigikohus on samas lahendis väljendanud ka seisukohta, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 jõudnud seisukohale, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, nt juhul kui elatise miinimummäär on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud. Harju Maakohtu 28.01.2013 kohtulahendi kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et alates 11.12.2014 maksab kostja hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 100 eurot kuus. Kohtumääruse punkti 1.9 kohaselt makstakse elatisraha kuni hageja 18-aastaseks saamiseni (18 kaasa arvatud) või õpingute korral, sissetuleku puudumisel 24-aastaseks saamiseni (24 kaasa arvatud). Samuti leppisid pooled kokku, et alates jaanuarist 2015 vaadatakse iga aasta alguses makstav elatise summa üle ning vajadusel sõlmitakse uus kokkulepe. Kohtule ei ole teada, et pooled oleksid uue kokkuleppe sõlminud. 3 Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja vajadused aastatega suurenenud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et elatise miinimummäär on võrreldes 28.01.2013 kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul annab aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamise nõude esitamiseks õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes 2013. aastaga oluliselt muutunud, kuid hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ei ole suurenenud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et vanemad oleksid sõlminud uue kokkuleppe, mille kohaselt kohustuks kostja maksma lapsele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise ajal, s.o 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Seega esinevad alused

§ 459lg 1 kohaldamiseks.

Kohus selgitab, et 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot.

1. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist miinimumsummani. Kostja vastuväite kohaselt on hageja kulud põhjendamatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist seaduses sätestatu määras, ei pea ta oma igapäevaste rahuldamise kulusid tõendama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud hetkel kehtivas elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama ja põhjendamatu on kostja väide, et hagis märgitud lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud.
2. Kostja vastuse kohaselt elab ta koos oma abikaasa ja kahe lapsega ning abikaasa 93 aastase vanaemaga, kostja sissetulek on väike ja ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja soovib tugineda PKS §-le 102, mis näeb ette alused ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemiseks, mh väljamõistetud elatise kehtiva miinimummäärani suurendamata jätmiseks. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmise vastuväites tugineb kostja sisuliselt PKS § 102 lg 2 kahele viimasele lausele. Kohus on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps XXXX. Kohus tegi kostjale 09.12.2016 ettepaneku (lk 73) kirjeldada ja tõendada elulisi asjaolusid, 4 millest nähtuks tema teise lapse olukord – millised on tema vajadused ning millises ulatuses ja milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Samuti selgitas kohus, et kostja teise lapse olukorra tuvastamisel tuleb arvestada ka lapse ema ehk kostja abikaasa sissetulekutega ning kohtule tuleb esitada tõendid tema teise lapse ema sissetuleku kohta. Kostja on kohtule esitanud arvestuse oma pere sissetulekute ja väljaminekute kohta (lk 76-80). Kostja igakuisteks kuludeks on eluasemekulud summas 55,33 eurot, kulutused toidule 60 eurot, kulutused transpordile 35 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse lasteaiakohustuste täitmiseks 49 eurot. Kostja on 06.12.2016 vastuses väitnud, et kostja igakuised kulutused pere toitmiseks ja majapidamiskulud on ca 1000 eurot (lk 70). Kostja on välja toonud, et pere sissetulekuks on abikaasa peretoetus summas 119,18 eurot ja hooldatatava vanaema pension summas 439,85 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendi oma elukaaslase sissetuleku kohta (lk 79), millest nähtub, et XXXX´ile makstakse Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetust summas 119,18 eurot. Kostja märgib, et tema abikaasa ei käi tööl, sest ta hooldab oma vanaema. Hinnates kosja väiteid tema perekonna igakuiste kulude kohta asub kohus seisukohale, et kostja teise lapse (XXXX) ülalpidamiskulud ei ületa miinimumi. Kohus leiab, et kostja ei ole avaldanud tõeseid andmeid oma teise lapse ema XXXX´i igakuise sissetuleku kohta. Ebaselgeks jääb, millistest vahenditest kannab kostja pere igakuiseid kulusid summas 1000 eurot olukorras, kus kostja ega tema elukaaslane ei tööta. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõeseid andmeid oma abikaasa sissetuleku kohta asub kohus seisukohale, et XXXX on võimeline andma XXXX´ile ülalpidamist miinimummääras. Samas lasub kostjal kohustus pidada oma teist last üleval seaduses sätestatud määras. Kohus on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta ja nõudnud välja kostja pangakontode väljavõtted. Äriregistri andmete kohaselt on kostja osanik Osaühingus XXXX, mis on küll likvideerimisel (lk 139). Kostja AS-is SEB Pank pangakonto väljavõttest nähtuvalt on konto jääk 09.01.2017 seisuga miinustes inkassonõuete ja inkasso arestide tõttu. Kohus on 23.01.2017 kohtukirjaga (lk 150) palunud kostjal esitada kohtule tõendid oma igakuise sissetuleku suuruse ja selle allikate kohta. Samuti on kohus palunud kostjal selgitada, kas kostja on võtnud ennast töötuna arvele või ei ole kostja ennast töötuna registreerinud. Kostja ei ole kohtule vastanud. Kostja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et esinevad mõjuvad põhjused mõista temalt välja elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostjal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ebausutav on kostja väide sissetulekute puudumise kohta, kuivõrd kostja on ise väitnud, et perekonna kulutused on ca 1000 eurot kuus. Lisaks on kostja väitnud, et ta on suuteline maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Sellest saab järeldada, et kostja saab igakuist sissetulekut, mis võimaldab tal anda lastele ülalpidamist. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei ole võtnud ennast töötuna arvele ega ei ole midagi ette võtnud töökoha leidmiseks. Hageja esitas tõendi, et kostja võõrandas 27.09.2016 talle kuulunud kinnistu 38 423,44 euro eest (lk 13 – 26). Kostja väitis, et kinnistu võõrandamisest saadus raha on kulunud osaliselt kostja võlgade katteks ja uue elamise elamiskõlblikuks muutmiseks. Kohus leiab, et kostja võlgade tasumisele tuleks eelistada kinnistu võõrandamisest saadud vahendite arvel kostja ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamise andmist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kogu kinnistu võõrandamisest saadud raha on kulutatud. Seega usutav on, et kostjal on olemas vara, mille arvel saab kostja anda tema ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamist miinimummääras. 5 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse

§ 459

lg 1 ja PKS § 101 lg 1 alusel ja muudab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 04.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Asjasse ei puutu kostja väide, et tema peres elab kostja abikaasa laps teisest abielust/suhtest ja abikaasa vanaema. Kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust anda ülalpidamist eeltoodud isikutele. 8.

§ 459

lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 04.10.2016 ja alates märgitud kuupäevast on hagejal õigus nõuda kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist. Hageja taotleb kostjalt miinimumsummas elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates oktoober 2015. Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt, s.o alates oktoobrist 2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni 04.10.2016 ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata

§ 459lg 2 alusel.

9. Hageja esitas tõendi, et menetluse kestel (st alates hagi esitamisest 04.10.2016) on kostja maksnud hagejale elatist 07.11.2016 summas 150 eurot (lk 10, lk 100). Hageja aktsepteerib antud summat elatise maksena (lk 147). Seega tuleb otsuse täitmisel arvestada, et kostja maksis hageja ülalpidamiseks menetluse kestel elatist summas 150 eurot. Kohus ei arvesta kostja poolt oktoobris 2016 tehtud elatise makseid, sest kostja tegi neid enne kohtumenetluse algust ja seega hageja nõudest väljuval perioodil. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud

§ 163lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude suuruse rahalist kindlaksmääramist.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7