) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi.
lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega tuleb avaldus vastu võtta ja kaebuse menetlus lõpetada. 7. Tulenevalt
lg-st 6 ja § 43 lg 1 p-ist 2 puudub kaebajal menetluse lõpetamise korral õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole. 8.
lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (
Vastustaja taotleb kaebajatelt lepingulise esindaja kulude ja registriandmete väljavõtte kulude hüvitamist kogusummas 3920 eurot.
lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Antud juhul on Hiiu Maavanem osalenud menetluses menetlusosalisena. Kohus märgib, et Riigikohtu pikaajaliselt väljakujunenud praktika kohaselt peavad haldusorganid olema võimelised oma 3 haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud põhjendatud (nt RKHKo 24.04.2001, nr 3-3-1-19-01, p 3; 18.12.2003, nr 3-31-75-03, p 9). Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud üksnes siis, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 lahend nr 3-3-1-26-12, p 29; 27.10.2011 lahend nr 3-3-1-53-11, p 31; 19.06.2007 lahend nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 lahend nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 lahend nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 lahend nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2007 lahend nr 3-3-1-52-07, p 10). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2010 lahend nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17; 14.01.2009 lahend nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007 lahend nr 3-3-31-16-07, p 13; 15.10.2004 lahend nr 3-3-1-49-04, p 10). Lisaks leidis Riigikohtu halduskolleegium 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, et olenemata sellest, et konkreetsel juhul oli tegemist mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga, ei olnud õigusabikulu hüvitamine põhjendatud, sest ka sellisel juhul ei ole põhjust pidada kohtuvaidlust täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus nõustub kabajatega, et vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest antud juhul vaidlus ei välju. Seejuures tuleb eeldada vastustaja kõrgeid teadmisi ja laia pädevust planeerimisalases valdkonnas. Hiiu Maavanema, nagu ka kõigi teiste maavanemate, ülesandeks on muuhulgas planeerimisalase tegevuse korraldamine ja koostöö tegemine planeeringute koostamisel (planeerimisseadus § 4 lg 1, § 15 lg 2, § 31 lg 2, § 57 lg 1, § 76 lg 2, § 99 lg 2), kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja ka detailplaneeringute heakskiitmine (planeerimisseadus § 121 ja § 138), üldplaneeringu heakskiitmine (planeerimisseadus § 90), maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine, sh algatamine ja kehtestamine ning ülevaatamine (planeerimisseaduse § 55 lg 4, § 58 lg 1, § 71 lg 1, § 72 lg 1). Et käesolevas asjas vaieldi muuhulgas kaebajate kaebeõiguse üle, ei tähenda, et vaidlus oleks väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Ka planeerimismenetluses tuleb kaasata avalikkust ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja koostöö planeeringute koostamisel, samuti planeeringute algatamine ja kehtestamine eeldab ka teadmisi selle kohta, milliste isikute õigusi võib kavandatav tegevus rikkuda. See tähendab, et vastustaja peab olema suuteline hindama isikute kaebeõigust tema kehtestatud haldusaktide vaidlustamisel ning esitama vajadusel ka sellekohaseid põhjendatud seisukohti ja vastuväiteid. Seega on tegemist vaidlusega, mis on otseselt seotud vastustaja seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Seejuures ei eeldanud antud vaidlus uusi ega erakordselt keerukate õiguslike küsimuste lahendamist, mis võimaldaks hinnata õigusteenuse kasutamist vajalikuks ja põhjendatuks ka juhul, kui vaidlus jääb põhitegevuse raamidesse. Kohtu hinnangul ei ole õigusteenuse kasutamine põhjendatud ja seetõttu ei ole põhjendatud ka vastustaja lepingulise esindaja kulude kaebajatelt väljamõistmine. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 9.
lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Käesoleval haldusasja raames on kaebajate eest tasutud riigilõivu kogusummas 360 eurot vastavalt 15 eurot iga kaebaja eest. Kaebajad taotlevad 4 riigilõivu tagastamist summas 180 eurot, so pool kogu kaebajate eest tasutud riigilõivust.
lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kohus osundab, et riigilõiv käesoleval juhul
lg 6 p 2 kohaselt tagastamisele ei kuulu.
lg 1 viimase lause kohaselt tasub mitme isiku ühise kaebuse korral iga isik riigilõivu seaduses ettenähtud kogusumma ulatuses. Iga kaebaja eest on kooskõlas
Seega tuleb lähtudes seaduse mõttest ka riigilõivu tagastamise otsustamisel arvestada iga kaebaja eest tasutud riigilõivu suurust eraldi, mitte kogusummana. Et iga kaebaja eest on tasutud riigilõiv summas 15 eurot, siis on selge, et iga kaebaja eest tasutud riigilõivu suurus ei ületa 31,94 eurot. Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus ei vasta
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.