3-15-2633/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi, Einar Vene

1. aprill 2017, Tartu 3-15-2633 Haldusasi Sergei Klimaševski kaebus Viru Vangla
2. augusti
3. a käskkirja nr 6-2/1306 ja
4. septembri
5. a vaideotsuse nr 6-12/243-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a otsus Sergei Klimaševski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Klimaševski Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. jaanuari
10. a otsus muutmata.
11. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
12. mai
13. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Klimaševski määrati Viru Vangla
15. augusti
16. a käskkirjaga nr 6-2/1306 tööle koristajana. S. Klimaševski esitas selle käskkirja peale vaide, milles palus see kehtetuks tunnistada põhjusel, et ta omandab üldharidust. Viru Vangla
17. septembri
18. a vaideotsusega nr 6-12/243-2 jäeti vaie rahuldamata.
19. S. Klimaševski esitas kaebuse, milles palus nimetatud haldusaktid tühistada. Kaebuse kohaselt omandab ta üldharidust ning vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2-st 2 tulenevalt ei pea ta seetõttu töötama.
20. Tartu Halduskohtu
21. jaanuari
22. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
23. Tööle määramise käskkiri tunnistati vangla poolt
24. detsembril 2015 tagasiulatuvalt alates
25. septembrist 2015 kehtetuks põhjusel, et sellest kuupäevast jätkas kaebaja üldhariduse omandamist. Vaidlus on seega vaid selle üle, kas kaebajat sai tööle määrata ajal, mil eelmine õppeaasta polnud veel lõppenud ja kestis koolivaheaeg. 3.
26. VangS § 37 lg 2 p 2, mille järgi ei ole üldharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama, eesmärk on üksnes regulaarse ja aktiivse õppetegevusega hõivatud kinnipeetava töötamise kohustusest vabastamine, sest õppimisega juba seotud isikul ei ole samaaegselt võimalik teha täiendavalt veel ka tööd. Kaebajat ei ole alates
27. septembrist 2015 tööle rakendatud. 3.
28. Koristaja tööd ei peeta keeruliseks ega raskeks ning üldreeglina saab sellega edukalt toime tulla ka vähese intellekti või puudulike tööoskustega isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
29. S. Klimaševski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 4.
30. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta
31. septembrist järgmise aasta
32. augustini. Kaebaja õpib alates
33. a
34. septembrist ning tal oli õigustatud ootus, et õppeaasta kestab kuni
35. augustini
36. Koolivaheaeg kuulub õppetöö hulka ning pole mõeldav, et hariduse omandamine vaheajal katkeb. 4.
37. Ka VangS § 42 lg 1 võimaldab kinnipeetavale pärast tööaasta möödumist puhkust taotleda. 4.
38. Suvel võib olla eksamite periood. 4.
39. Vastustaja tegelik soov oli kaebaja karistamine ja alandamine. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja määrati tööle
40. augusti
41. a käskkirjaga, kuigi vastustajale oli teada, et kaebaja alustab
42. septembril õppimist. Samuti tunnistati käskkiri kehtetuks alles
43. detsembril
44. 4.
45. Kuna tööle määramise käskkiri on kehtetuks tunnistatud ja selles töötamiseks ettenähtud periood möödunud, soovib kaebaja üle minna tuvastamiskaebusele.
46. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
47. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
48. Samasugustel argumentidel (et õppiv kinnipeetav ei pea ka suvel töötama) põhinevat haldusasja lahendas ringkonnakohus
49. aprilli
50. a otsusega asjas nr 3-10-
51. Selles asjas märkis ringkonnakohus järgmist „VangS § 37 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib. Ringkonnakohtu arvates on selle regulatsiooni eesmärk vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seda kinnitab ka VangS § 34 lg 5, mille kohaselt toimub hariduse omandamine töö ajal. Seega tuleb VangS § 37 lg 2 p-i tõlgendada selliselt, et tööst on kinnipeetav vabastatud üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine ja üksnes grammatiline VangS § 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui ta tegelikult õppetööga 2 hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel. Ringkonnakohus tugineb sellises tõlgenduses muuhulgas ka asjaolule, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon on mõeldud eeskätt reguleerima kooliealiste noorte õppetööga seonduvat, mitte kinnipidamisasutustes viibivate õppivate isikute õppetöö formaalseid aspekte. Ka seetõttu pole rangelt grammatiline tõlgendamine ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 absoluutne eelistamine vangistusseaduse sätetele põhjendatud“ (otsuse p 11). Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle seisukoha juurde. Riigikohus viidatud asjas kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud.
52. Viide VangS § 42 lg-le 1, mille järgi juhul, kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta, on tal õigus taotleda puhkust, ei ole asjakohane. Töötamisega seotud puhkuseregulatsiooni ei saa laiendada õppimisele. Lisaks määrati kaebaja tööle alles
53. a augusti teises pooles, mis tähendab, et tal oli piisavalt aega õppimisest puhata.
54. Ka viide võimalikule eksamiperioodile suvel ei ole asjakohane, kuna puudub vaidlus, et ajal, mil kaebajal oli töötamise kohustus (
55. a augusti lõpp), ei olnud tal mingit eksamite perioodi.
56. Väide, et vastustaja soovib kaebajat karistada ja alandada ning seda väidet kinnitavate argumentide tuletamine käskkirja andmise ja kehtetuks tunnistamise ajahetkedest, on spekulatiivne ega ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus rõhutab, et alates
57. septembrist 2015, st õppimise ajal, kaebajalt töötamist ei nõutud.
58. Samuti märgib ringkonnakohus, et vabaduses viibivad täiskasvanud isikud omandavad väga sageli erinevat haridust töötamise kõrvalt. Keegi ei tekita probleemi sellest, et ta peab koolivaheajal töötama.
59. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna kaebus jääb nagunii rahuldamata seetõttu, et vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane, ei hakka ringkonnakohus vaagima seda, kas kaebajal on põhjendatud huvi asjas tuvastamiskaebusele üleminekuks. Selline lahendus on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna võimaldab asjas otsuseni jõuda kiiremini, sest vajalik pole küsida vastustaja seisukohta tuvastamiskaebusele ülemineku osas ning selles osas kohtu seisukohta kujundada. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt 3 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt