← Eesti

3-16-20/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 11. aprill 2017, Tartu 3-16-20 Haldusasi Da

) § 63 lg 1 p-s 4 on distsiplinaarmenetluses kinnipeetavale raskeima karistusena ette nähtud kartserisse paigutamine kuni 45 päevaks. Kartserikaristuse täieviimise korra sätestab

§ 651

. Selle kohaselt peab kartser vastama

§ 45

lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (lg 1); kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (lg 2); kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil

§-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus (lg 3); kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. 17. Seega kartserisse paigutamisega ei võeta kinnipeetavalt vabadust. Kartserisse paigutamine ei too kaasa isiku eraldamist ühiskonnas, kuna tema vabadus on juba piiratud vangistuse täideviimise tõttu.

§ 651

ega muust sättest ei tulene, et kartserisse paigutamine mõjutaks vangistuse tähtaega. Kartseris viibitud aeg arvestatakse vangistuse tähtaja hulka, mistõttu ei muutu kartseris viibimise tõttu isiku vabanemise tähtpäev. Kartserisse paigutamise toimeks on seega kinnipeetava suhtes rangema kinnipidamisrežiimi kohaldamine. Sarnane toime isiku 3 kinnipidamisrežiimile võib olla ka ennetava abinõuna täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel (

§ 69

lg 2 p 4) ning kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisel, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamisel ja kehakultuuriga tegelemise keelamisel (

§ 69lg 2 p-d 1-3).

Distsiplinaarmenetluses isikule kartserikaristuse kohaldamisel ei ole EIK lahendites käsitletud haldusarestiga võrreldavat toimet, kuna viimasel juhul võis isiku karistamine tingida tema vabadusõiguse intensiivse piiramise, mis sarnaneb vangistuse täideviimisega. Kartserisse paigutamine aga ei too kaasa isikute õiguste piiramist ligilähedaseltki samas ulatuses. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks kvalifitseerida kaebaja suhtes toimunud distsiplinaarmenetlusi kriminaalmenetlusteks EIÕK art 6 tähenduses ega jaatada kaebaja õiguste kaitseks kriminaalmenetlusele omast kaitsja tagamise kohustust. Vastavalt ei ole alust pidada vaidlustatud käskkirju õigusvastaseks distsiplinaarmenetluses kaebajale kaitsja tagamata jätmise tõttu.

  1. Halduskohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses ei ole D. Parmas esile toonud muid asjaolusid, mis võiks tingida vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse. Selliste asjaolude esinemine ei ole äratuntav ka ringkonnakohtule. Vastustaja on asjakohastele tõenditele tuginedes tuvastanud ja kvalifitseerinud kaebaja käitumise TVK p 1.7.1 rikkumisena ning selgitanud ja põhjendanud karistuste määramist. Distsiplinaarmenetlused on toimunud nõuetekohaselt, kaebaja on saanud esitada oma seisukohad ning käskkirjad on andnud selleks pädev ametnik.
  2. Eeltoodud põhjustel jääb D. Parmase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. aprilli
  4. a otsus muutmata.
  5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
  6. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 4 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.