) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud.
lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 kohaselt tuvastab isaduse 2 2-16-13160 kohus, kui
lõike 1 p 1 või p 2 või
Käesoleval juhul ei ole XXXX sünni tõendile isa andmeid kantud. Rahvastikuregistrisse ei ole XXXX isana ühtegi meest kantud. Lähtudes eeltoodust saab kohus
lg 1 kohaselt isaduse tuvastada.
lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta nõustub ekspertiisiaktiga. Seega, kostja isadus hageja suhtes ei ole välistatud ning kostja saab väga suure tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kõige olulisem ja kaalukaim tõend, mis seda vastuvaidlematult kinnitab, on DNA ekspertiisi tulemus – eksperdiarvamus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesolevas menetluses on pooled isiklikult ära kuulatud. Kohus leiab, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et hageja bioloogiliseks isaks saab olla kostja. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Elatise nõue Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja vaidles vastuses hagile ja ka kohtus ärakuulamisel vastu nõutava elatise suurusele. Kostja töövõime kaotus on X% ja Sotsiaalkindlustusameti 28.08.2013 otsusega nr XXXX on kostjale määratud 30.09.2013-30.09.2018 töövõimetuspension 241,52 eurot. Koos sotsiaaltoetusega on kostja keskmine sissetulek 331,60 eurot. Kostja kinnitab, et tal ei ole piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Samuti ei ole kostjal võimalust tervisliku seisundi tõttu täiendava tulu teenimiseks. Kostja elab koos oma emaga, kelle sissetulekuks on pension summas 405 eurot kuus. Kostja ja tema ema vältimatud kulud kokku on: eluasemekulud 200 eurot, toidukulud 300 eurot, ravimikulud 40 eurot. Kostja palub arvestada tema sissetulekut ja tervislikku seisundit elatise suuruse määramisel või vabastada kostja elatise maksmise kohustusest täielikult. Kostja palub jätta menetluskulud, sh ekspertiisikulud, riigi kanda. Kohtuistungil avaldas kostja, et tal on diagnoositud diabeet, mis mõjutab südant ja et ta ei saa maksta hagejale rohkem elatist kui 50 eurot kuus. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud Sotsiaalkindlustusameti 28.08.2013 otsuse nr XXXX ja arvelduskonto väljavõtte. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi on elatise nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras (s.t. ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist), peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda 3 2-16-13160 ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Hageja seaduslik esindaja on hagejale ülalpidamist andnud alates hageja sünnist ja teeb seda ka käesoleval ajal. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringud Maksu- ja Tolliametisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse ja Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Registriandmete kohaselt ei ole kostjal isiklikku kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ja osalust äriühingutes. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale tehtud väljamakseid tööandja poolt. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu ning et tema sissetulekust 331,60 eurot ei piisa lapsele elatise maksmiseks vähemalt miinimumsummas, kuna miinimumsummas elatise väljamõistmine oleks kostjale kui elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ja paneks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt on alates 01.04.2016 kostja töövõimetuspensioni suurus 286,85 eurot ja sotsiaaltoetus 44,75 eurot. Kohus ei pea usutavaks, et kostjal oleks võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt asuda lähiajal tööle ja saada sissetulekut, millest piisaks tema enda ülalpidamiseks ja hagejale nõutavas suuruses elatise maksmiseks. Samuti ei ole kostjal vara, mille arvel oleks kostjal võimalik hagejale elatist maksta. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on kohus arvestanud lisaks lapse vajadustele ka kostja võimalusi. Tulenevalt kostja sissetuleku suurusest 331,60 eurot, on kostja ülalpidamisvõime 110,53 eurot kuus (331,60:3) ja arvestades ainult kostja töövõimetuspensioni 241,52 eurot, on kostja ülalpidamisvõime 80,51 eurot kuus (241,52:3). Kostja ülalpidamisvõime keskmine suurus on seega 95,52 eurot, mis on 40,65% kehtivast elatise 4 2-16-13160 miinimummäärast, milleks on 2017.a 235 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus peab õiglaseks ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks alates hagi esitamisest elatise summas 40,65% kehtivast miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 40,65%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli töötasu alammäär 2016.a 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2016.a elatise miinimummäär 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on elatise miinimummäär 235 eurot kuus. Ajavahemikul 31.08.2016-31.12.2016 on väljamõistetud elatise suurus 87,40 eurot kuus. Alates 01.01.2017 kuni elatise miinimumsumma muutumiseni on väljamõistetud elatise suurus 95,52 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole väljamõistetud elatis kostjale ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1¹ kohaselt, põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus rahuldab hagi ja jätab põlvnemise nõudes menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt, riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole hagejal põlvnemise nõudes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejale on 16.11.2016 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ekspertiisitasu ette tasumisest summas 171 eurot. Kohus on menetluses määranud tasuda riigieelarvest DNA ekspertiisi kulu 171 eurot, mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja on palunud jätta ekspertiisikulud riigi kanda. Arvestades kostja majandusliku ja tervisliku seisundiga, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas elatise nõudes hagi osaliselt. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta elatise nõudes menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.