2-17-1077 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1077 Ts

) § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (hageja) esitas 19.01.2017 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu võlgnevuse 469,04 euro, viivise 310,50 euro ja kahjuhüvitise 95 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 28.08.2014 sõlmitud kokkulepe, mille alusel on kostja tunnistanud tema vastu suunatud nõuet summas 731,43 eurot ja pooled on kokku leppinud maksegraafiku täitmises perioodil 27.09.2014-27.11.2016 igakuise osamaksega summas 36,31 eurot. Kostja on täitnud sõlmitud kokkulepet osaliselt ja on tasunud kohustuse katteks kokku vaid 262,39 eurot. Nimetatud summa on hageja arvestanud põhivõla katteks, mistõttu on kostja põhivõla suuruseks kokku 469,04 eurot.
2. Kohus võttis 01.02.2017 määrusega hagi menetlusse.
3. 20.03.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada (kooskõlas

§ 430

lg-tes 1 ja 2 sätestatuga) ja asjas menetluse lõpetada (kooskõlas

§ 428lg 1 p 4 sätestatuga).

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seetõttu palusid menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid mh, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ja seda on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid menetlusosalised, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 87,50 eurot tagastamist OK Incure OÜ arvelduskontole nr EE242200221055877342 Swedbank AS-is. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku 3 2-17-1077 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, kostja kohustub tasuma hagejale kokku 1000 eurot, mis sisaldab poolt menetluses tasutud riigilõivust ja osaliselt hageja õigusabikulusid ning et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 18.01.2017 hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu 175 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda OK Incure OÜ arveldusarvele nr EE242200221055877342 Swedbank AS-is. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4