MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2017, Tartu Haldusasja number 3-16-2694 Haldusasi Juri Kolesnikovi (Kolesn

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juri Kolesnikov esitas

1. oktoobril 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles palub probleemide tõttu silmadega mitte lülitada hommikuti sisse laevalgustust. Tartu Vangla
2. novembri 2016 vastusega jäeti kaebaja poolt soovitud toiming (hommikuti suure tule mitte põlema panemine) sooritamata. Vastuse kohaselt nähakse tulede põlema panemine ette vangla päevakava kohaselt ja on vajalik järelevalve teostamiseks kambrites. Lisaks ei ole tuvastatud, et kinnipeetav vajaks tulenevalt tervislikest probleemidest valgustuse osas erisusi.
3. Juri Kolesnikov esitas
4. novembril 2016 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotleb vangla
5. oktoobri 2016 vastuse kehtetuks tunnistamist. Kaebajal on tervisega probleeme, kuid vangla ei ole seda kontrollinud. Vaides taotletakse uue otsuse tegemist, et kaebaja tervise tõttu ei oleks vajalik üldvalgustuse sisselülitamine hommikul kella 6.00-st. Justiitsministeerium märgib
6. detsembri 2016 vastuses avaldusele, et neil pole midagi lisada Tartu Vangla poolt kaebajale juba esitatud selgitustele ning puudub alus kodukorra muutmiseks ja vastuse kehtetuks tunnistamiseks. Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel puudub kaebajal tervislikest põhjustest tulenev näidustus sedalaadi erisuse kohaldamiseks.
7. Juri Kolesnikov esitas
8. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada vangla otsuse ja Justiitsministeeriumi järeldused ebaõigeteks ja toetada suure tule
9. mitte sisse lülitamise vajadust kaebaja kambris. Kaebuse kohaselt tekitab suure tule sisselülitamine ajavahemikul hommikul kella 6.00-st kuni 8.00-ni valu silmades. Kuigi kaebajale on väljastatud arsti ettekirjutuse alusel tumedad prillid, ei ole nende kasutamine vaevuste vältimiseks võimalik. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Halduskohus jättis
10. jaanuari 2017 määrusega Juri Kolesnikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks täiendava tähtaja (resolutsiooni p 2).
11. Halduskohus leiab, et kaebaja oleks pidanud esitama taotluse rahuldamata jätmise peale vaide Tartu Vanglale mitte Justiitsministeeriumile, kuid kuna Justiitsministeerium kaebaja vaiet ei tagastanud või ei edastanud Tartu Vanglale, loeb halduskohus kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, mistõttu on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Samas ei ole kohtu hinnangul piisavat alust eeldada, et esitatud kaebus omaks piisavalt eduväljavaateid. Laevalgustuse sisse lülitamise näeb ette Tartu Vangla kodukord, seega nähakse ette, et alates kella kuuest hommikul on kinnipeetaval kohustus ärgata ja alustada päevaste toimingutega. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks selline, mille tõttu peaks teda kohtlema laevalgustuse sisselülitamisel erinevalt. Kaebajale on küll soovitatud võimalusel kasutada toonitud klaasiga prille, kuid muud erirežiimi või eritingimusi määratud ei ole. Kaebaja esitas
12. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse kaebusest ja selle lisadest ning vangla poolt esitatud dokumentidest koopiate saamiseks, mille halduskohus rahuldas.
13. Juri Kolesnikov esitas
14. veebruaril 2017 Tartu Halduskohtu
15. jaanuari 2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.
16. Tartu Halduskohus võttis
17. veebruari 2017 määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
18. jaanuari 2017 määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
19. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu
21. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige. Ka kaebaja poolt määruskaebuse lisana esitatud meditsiinikaardi väljavõttest ei nähtu probleeme silmadega ning üksnes kaebaja ebamugavustunne valgustuse sisse lülitamisest ei anna alust vangla kodukorrast erandi tegemiseks.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

1. 2 2 keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning Riigikohtu praktika kohaselt ka sättes nimetamata vältimatud kulutused (RKÜKo
2. aprillist 2016, nr 3-3-1-35-15).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja on maksejõuetu isik ning nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks

§ 111lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated.

Halduskohus on kaebaja tervist puudutavate dokumentide alusel leidnud, et kaebajal puuduvad arsti ettekirjutused erandi tegemiseks vangla üldisest režiimist, mistõttu ei ole kaebaja osalemist menetluses põhjust hinnata edukaks. 11.Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04. maist 2011, nr 3311111, p 11). 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 26. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar