Obsah (4)

§ 43§ 111§ 71§ 203

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-20 Haldusasi Sven-Eerik Toomise

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla kinnipeetav Sven-Eerik Toomis esitas

1. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtusse taotluse, milles palub ennistada haldusasi nr 3-16-1743 Tallinna Vangla vastu ning võtta see menetlusse. Kaebaja märgib, et tal ei olnud varasemalt võimalik tasuda riigilõivu, mida temalt nõuti. Lisaks taotleb kaebaja käesolevas asjas riigilõivu tasumisest vabastamist.
2. Haldusasja nr 3-16-1743 materjalidest nähtub, et Sven-Eerik Toomis esitas mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale
3. juunil
4. Mittevaraline kahju 600 euro ulatuses tekitati sellega, et
5. kuni
6. maini 2016 oli kaebaja sunnitud viibima Tallinna Vangla kambris nr 125 väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes. Tallinna Vangla jättis
7. augusti
8. a vastusega S.-E. Toomise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning vabandas ühe pesemiskorra mittetagamise eest, pakkudes isikule ühte lisapesemise korda. SvenEerik Toomis esitas
9. augustil 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 600 eurot. Koos kaebusega esitas ta ka menetlusabi taotluse. Tallinna Halduskohus jättis
10. septembri
11. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid majanduslikud eeldused riigilõivu tasumiseks täidetud. Halduskohus andis kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu, 18 euro tasumiseks. Tallinna Halduskohtu
12. määrus jõustus
13. novembri
14. a Riigikohtu määrusega. Tallinna Halduskohus tagastas
15. novembri
16. a määrusega Sven-Eerik Toomise kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebuses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Tartu Halduskohus jättis
17. jaanuari 2017 määrusega Sven-Eerik Toomise kaebuse käiguta, taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus järeldas taotlusest, et kaebaja soovib pöörduda kohtu poole uue kahju hüvitamise kaebusega Tallinna Vangla vastu ning soovib, et kohus ennistaks kaebuse esitamise tähtaja.
18. Halduskohtu hinnangul ei ole Sven-Eerik Toomis esitanud halduskohtule nõuetekohast kaebust, millest nähtub, missuguseid kaebaja õigusi on rikutud ning mille alusel ja missuguses ulatuses kahju hüvitamisel nõutakse, seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada. Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodil 03.09.2016-02.01.2017 nähtub, et kaebaja on maksejõuetu ja menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Sellegipoolest tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata ja kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 18 eurot. Kaebus tuleb lugeda edulootusi mitteomavaks eelkõige põhjusel, et see on esitatud tähtaega ületades ning kaebajal ei saanud ilmselgelt esineda mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja esitas
19. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtu
20. jaanuari
21. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, võtta kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks täielikult menetlusse ja vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.
22. Kaebaja on pöördunud kohtusse uuesti eelkõige

§ 43

lg 2 alusel, mille kohaselt on kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kohtuasja 3-16-1743 raames esitatud dokumentatsioon ei ole enam kaebaja valduses, mistõttu ei oska ta täpsustada kahju tekkimise ajaperioodi, kuid kaebaja nõuab kahju hüvitamist samadel asjaoludel nagu nimetatud kohtuasjas. Kaebaja täpsustatud kahjunõudeks on 600 eurot, millele on määruskaebuses lisatud 150 eurot paberi, helistamise jms kulude eest. Kaebaja ei nõustu väitega, et tema kaebusel puuduvad edulootused, kuna leiab, et tema inimväärikust on riigivõimu kuritarvitades rikutud. Kohtu väide tähtaja ületamisest on väär, kuna kaebaja on esitanud kaebuse koheselt, kuid seda ei võetud menetlusse seetõttu, et ebaõige arvutusmeetodi alusel on hinnatud valesti kaebaja maksejõulisust riigilõivu tasumisel. Tartu Halduskohus võttis

1. jaanuari
2. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu
7. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja mõjuvaid põhjusi, mis võiksid olla aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisele või argumente, mille alusel saaks järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

1. 2 2 tasuda (Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse p 4.2,
4. lõik). Vaatamata sellele on halduskohus jätnud kaebaja menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata seetõttu, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine poleks edukas, kuna kaebus on halduskohtule esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks

§ 111lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Vangistusseaduse (Vang

S) § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks on Sven-Eerik Toomis Tallinna Vanglale esitatud
2. juunil
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Seega oli vanglal kohustus lahendada S.-E. Toomise kahju hüvitamise taotlus hiljemalt
4. augustil
5. VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohustusliku kohtueelse menetluse korral kehtib halduskohtusse pöördumisele RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (RKHKm
6. oktoober 2008 nr 3-3-1-41-08, p 9; RKHKm
7. juuni 2013 nr 3-3-1-86-12, p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. S.-E. Toomise esitatud kahjunõue on Tallinna Halduskohtus registreeritud
8. augustil 2016 ning on tähtaegne, kuna halduskohtusse pöördumise viimaseks päevaks oleks olnud
9. september 2016.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu

§ 43

lg 2 teisele lausele, mille kohaselt loetakse, et kaebus ei ole varasemalt kohtu menetluses olnud. Seega saab sama isik pöörduda sama nõudega ja samadel asjaoludel mitmendat korda kohtusse järgides üldisi kohtule kaebuse esitamise tähtaegasid. 9. 10.

§ 71

lg 1 võimaldab kohtul juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistada tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus ongi kaebaja

1. jaanuaril 2017 esitatud taotlust tõlgendanud nii, et taotletakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamist (Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse p 3). Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKm

1. jaanuar 2009 nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm
2. oktoober 2002 nr 3-3-1-57-02, p 19). 11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Sven-Eerik Toomise puhul tegemist õiguslikult kogenematu isikuga, mille tõttu isik ei saaks aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest, samuti ka riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja ainuüksi
3. aasta jooksul pöördunud erinevate kaebustega I astme 3 3 kohtusse kahekümnel korral ning vähem kui kuu ajaga
4. aastal neljal korral. Kaebaja kogemust kaebuste esitamisel tuleb jaatada ka kaebuse tähtaegsel esitamisel Tallinna Halduskohtusse olukorras, kui Tallinna Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt kahe kuu jooksul läbi vaatamata. 12.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mille puhul oleks kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Kõigi kolme kohtuastme läbimine seetõttu, et isiku enese hinnangul on ta õigustatud menetlusabi saama, ei ole kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm
5. mai 2011 nr 3311111, p 11).
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 17 jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Tanel Saar 4 4