2-16-18034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18034 Tsiviilasi XXXX´i avaldus l
) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses asi, mis puudutavad vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmist, ja lapsega suhtlemise korraldamist (hooldusõiguse asjad).
§ 476
lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
§ 477
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 477
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Kohus on tuvastanud, et XXXX on 08.02.2011 sündinud lapse XXXX´i isa (tl 13, tl 18-19). Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-55188 võeti XXXX´ilt täielikult ära tema hooldusõigus lapse XXXX´i suhtes (tl 107-112).
- Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuivõrd lapse isalt võeti 25.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-55188 hooldusõigus ära, mis on käsitletav hooldusõiguse piiramisena on avaldaja nõude õiguslikuks aluseks PKS § 1231 lg 2, mis sätestab, et hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-13-55188 nähtuvalt võeti XXXX´ilt täielikult ära tema hooldusõigus alaealise lapse suhtes, kuna XXXX on oma kuritegeliku käitumisega jätnud lapse huvid tagaplaanile ja oma ettearvamatu käitumisega võib ta lapse elu ohustada. XXXX´il puudus kindel elu- ja töökoht, mis võimaldaksid luua tingimused lapse kasvatamiseks ja arenguks. Kohtumääruse kohaselt ei suuda lapse isa ennast organiseerida ühiskonnakõlbulikul viisil aastate kaupa, mistõttu ta ei ole suuteline hea seisma oma poja tervise, arengu ja kasvatamise suhtes. Kohtumääruse tegemise ajal oli XXXX´it karistatud kümnel korral, samuti on kohus esitatud tõenditest järeldanud, et XXXX elatus varguste toimepanemistest, vabaduses on tal korduvalt olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega, suhtlusringkonnas on tal kriminaalse taustaga isikud. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud asjaoludest, dokumentaalsetest tõenditest ning menetlusosaliste poolt antud seisukohtadest tulenevalt ei ole lapse vanemalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud sedavõrd muutunud, mis annaksid aluse vanemate hooldusõiguse taastamiseks PKS § 1231 lg 2 kohaselt. Tallinna Kesklinna Valitsuse kirjalikust seisukohast nähtub, et avaldaja vabanes vanglast septembris 2016 ning asus seejärel elama aadressile XXXX, kus on vanglast vabanenutel võimalik saada majutusteenust. Lapse isal on seal voodikoht, kuid ta jagab tuba teise mehega ning kõrvalruumid, s.o pesemise ja söögitegemise võimalused on teiste elanikega ühiskasutuses. Avaldaja on vestlustel avaldanud, et viibib sageli lapse XXXX´i ema elukohas XXXXs ning kohtuistungil sai kohtule teatavaks, et avaldaja elab koos lapse ema ja lapsega XXXX poolt üüritud korteris. Kohus nõustub lapse esindaja ning eestkosteasutuste seisukohtadega, et avaldaja poolt väljatoodud asjaoludest ning esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa käesoleval hetkel veel jõuda veendumuseni, et avaldaja on peale vanglast vabanemist täielikult oma eluviise muutnud ning on valmis lapse suhtes hooldusõigust teostama. Avaldaja on nii kohtule kui eestkosteasutuste esindajatele ning lapsele määratud esindajale avaldanud, et tal puudub ametlik töökoht. XXXX avaldas kohtule, et ta töötab „mustalt“, kuid tema igakuine sissetulek jääb ebaselgeks. Kohtule avaldaja teatas, et ta esitas pankrotiavalduse. Kohtute 4
(5)2-16-18034 infosüsteemi andmete kohaselt keeldus kohus tsiviilasjas nr 2-17-2164 avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest 13.02.2017 määrusega. XXXX Linnavalitsus on esitanud kohtule seisukoha, millest nähtuvalt on peale avaldaja vanglast vabanemist tehtud lapse ema elukohta, kus viibivad nii avaldaja, lapse ema kui ka lapse ema uus elukaaslane, neli politsei väljakutset, kuna seotud isikud on pidevalt omavahel konfliktis. Samuti on avaldanud XXXX ema, et alates avaldaja vanglast vabanemisest on temal mure oma lapselaste ja tütre pärast, arvestades tema tütre ja avaldaja ühist minevikku, narkootikumide tarvitamist ja õigusrikkumisi. Lapse ema XXXX on kohtule avaldanud, et tema avaldust ei toeta ning leiab, et möödunud ei ole piisavalt aega, et taastada lapse isa hooldusõigus. Eeltoodut arvestades ja kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja suutnud peale kinnipidamisasutusest vabanemist oma elukorraldust selliselt muuta, et hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevad asjaolud oleksid ära langenud ning vanem suudaks lapsele tagada stabiilse, turvalise ning lapse igakülgse heaolu arvestava kasvukeskkonna. Avaldaja ei ole kohtu hinnangul saavutanud tänaseks oma elukorralduses piisavat stabiilsust ning avaldajale tuleb anda aega enda oluliste elukorralduslike küsimuste lahendamiseks. Avaldajalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on olnud väga tõsised. Pärast avaldaja vanglast vabanemist on möödunud ebapiisavalt aega selleks, et saaks tõsikindlalt väita, et lapse isalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on langenud ära ja lapse huvid ei ole enam ohus. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja valmis veel lapse suhtes hooldusõigust lapsele vajalikul ja ohutul määral teostama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arvestades eelkõige lapse huvisid, samuti kõiki asjaolusid ning õigustatud isikute huve tuleb avaldus jätta rahuldamata ning XXXX´i hooldusõigus alaealise lapse XXXX´i suhtes tuleb jätta taastamata. Kohus selgitab, et käesolevalt avalduse rahuldamata jätmine ei välista XXXX´i vanema XXXX´i hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise lõpetamist ja vanema hooldusõigus taastamist vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. 12. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§ 172
lg-test 1 ja 3 ning jätab lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
(5)