KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- novembril 2016.a. avatud-e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-14-61346 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxx`i, Xxxx, Xxxx`i, Xxxx(Xxxx), Xxxx`i, ,Xxxx`i ja Xxxxvastu korteriomandi asukohaga Xxxx, Xxxxlahusvaraks tunnistamiseks. Tsiviilasja hind 20.000.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Andrei Xxxx (isikukood xxxx, e-post xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 20.10.2016.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Tuvastada, et korteriomand xxxx, koos selle osaks oleva ehitise osaga, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr xxxx), ning mis omandati Xxxxja xxxx (i.k. xxxx) abielu ajal, on Xxxx lahusvara. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, riigilõiv mille tasumisest hageja oli vabastatud, jätta Eesti Vabariigi kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- Xxxx ja Xxxxs õlmisid abielu xxxx.a. (tõendab abielu tõend I kd t/l 10).
- Xxxx(endise perekonnanimega Xxxx) ja Xxxxabielusuhted lõppesid
- aastal.
- Xxxx erastas 22.09.1998.a. korteri Xxxx (tõendab korteri ostu-müügileping I kd t/l 19) ja ta kanti sisse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse koos selle osaks oleva ehitise osaga, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, 23.11.2000.a. (tõendab kinnistusraamatu väljavõte I kd t/l 17).
- Xxxx ja Xxxx(endise perekonnanimega Xxxx abielu lahutati Harju Maakohtu 22.10.2001.a. otsusega, mis jõustus 17.11.2001.a. (tõendab kohtuotsuse väljavõte I kd t/l 11).
- Xxxx suri 10.06.2011.a. (tõendab pärimistunnistus I kd t/l 15). Hageja nõue kostjate vastu ja nende põhjendused.
- Hageja pöördus 24.11.2014.a. Harju Maakohtusse kostjate, s.o. Xxxx pärijate vastu, ja palub kohtul tuvastada, et korteriomand xxxx, koos selle osaks oleva ehitise osaga, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr xxxx), ning mis omandati küll Xxxx ja Xxxx(i.k. xxxx) abielu ajal, on Xxxx lahusvara, sest see omandati pärast abielupoolte abielusuhete lõppemist.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielu tõendi, kohtuotsuse, millega abielu lahutati, avalduse Xxxx pärimismenetluse algatamiseks, kinnistusraamatu väljavõtte vaidlusaluse korteriomandi kohta, Xxxx pärimistunnistuse, ostumüügilepingu, millega Xxxx koretriomandi Xxxx22.09.1998.a. erastas ja KÜ xxxx. Lk
(4)2 Kostjate seisukohad esitatud hagi suhtes.
- Kostjad Xxxx ja Xxxx võtsid kohtuistungil hagi õigeks ja ei vaielnud asjaolu üle, et hageja ja kostjate venna Xxxxkooselu lõppes
- aastal.
- Kostjad Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx, kes kõik on hagimaterjalid ja kohtukutsed kohtuistungile kätte saanud, kohtuistungile ei ilmunud ega oma seisukohti esitatud hagi suhtes kohtule ei teatanud.
- Kostja xxxx, kes samuti on kätte saanud hagiavalduse ja selle lisad ning kohtukutse kohtuistungile, kohtusse ei ilmunud, kuid teatas kohtule, et ta esitatud hagi ei tunnista, kuid oma vastuväiteid hagile kostja ei põhjendanud.
- Kostjad tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt PKS § 210 lg 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest 01.07.2010.a. esitatud nõude korral ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, ehk enne
- juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest, sest korteriomand, mille lahusvaraks olemist hageja käesoleva hagi esitamisega tuvastada palub, omandati 23.11.2000.a., mil hageja korteriomandi omanikuna esmakordselt kinnistusraamatusse kanti. Sellele seisukohale asus Riigikohus nii lahendis nr 3-2-1-31-14 p 12 kui ka tsiviilasjas nr 3-21-42-13 p
- Tulenevalt sellest, et enne
- juulit 2010.a. kehtinud PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasade lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et Xxxx ja Xxxx abielusuhted lõppesid 1997.aastal, on korteriomand xxxx, mille Xxxx erastas 22.09.1998.a. (tõendab korteri ostu-müügileping I kd t/l 19) ning mis kanti kinnistusraamatusse 23.11.2000.a. (tõendab kinnistusraamatu väljavõte I kd t/l 17), Xxxxlahusvara, sest see omandati pärast abielusuhte lõppemist xxxx.
- Tulenevalt eeltoodut, kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kohtuotsusega tuleb tuvastada, et korteriomand xxxx, koos selle osaks oleva ehitise osaga, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr xxxx), ning mis omandati Xxxxja Xxxx(i.k. xxxx) abielu ajal, on Xxxxlahusvara. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud KÜ xxxx, sest need ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine. Lk
(4)3
- Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le
- TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on sisuliselt tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. iga menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus andis hagejale oma 03.12.2014.a. määrusega menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasumise kohustusest hagi esitamisel, jäävad hageja esindaja kulud hageja enda kanda, kuid riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt eelmärgitust puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Tsiviilasja hinna määramine.
- Juhindudes TsMS § 125 sätestatust määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Käesoleva tsiviilasja hinnaks määrab kohus tulenevalt eeltoodust 20.000.- eurot nagu on märgitud ka hagi menetlusse võtmise määruses. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk
(4)4