← Eesti

3-17-13/18

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. veebruar 2017, Tartu Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kambritingimustega Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Vjatšeslav Kogut Vastustaja – Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-17-13 RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Vjatšeslav Kogut viibis
  7. novembrist kuni
  8. detsembrini 2016 Viru Vanglas kambris nr
  10. V. Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kaebaja hoidmisel inimväärikust alandavates tingimustes kambris nr
  11. Ühtlasi esitas V. Kogut taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
  12. Tartu Halduskohtu
  13. jaanuari
  14. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti V. Koguti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt: 3.
  15. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 15 eurot. 3.
  16. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu
  17. aprilli
  18. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-
  19. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse
  20. detsembril 2016, seega tuleb hinnata kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
  21. august 2016 kuni
  22. detsember
  23. Kaebajal oli sel ajavahemikul sissetulekuid 222,79 euro ulatuses. Sellest saab maha arvata rahaliste nõuete ja vabanemisfondi kantud ning elektrile kulutatud 158,32 eurot. Lisaks on õigustatud maha arvata konto väljavõttelt nähtuvad reaalselt tehtud muud kulutused täies ulatuses, s.o 55,27 eurot. Järelikult on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 4,60 eurot, mida nõutav riigilõiv 15 eurot ületab. Seega on kaebaja maksejõuetu. Samas ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, kuna on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. 3.
  24. Kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude preventiivsel eesmärgil. Halduskohus leidis, et sel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei kuuluks rahuldamisele. Õigusvastasuse tuvastamisega ei saavutaks kaebaja oma eesmärki, sest see ei kohustaks vanglat edaspidi õiguspäraselt käituma. Kaebaja saaks vanglale esitada taotluse, et viimane parandaks kambri olukorda. Kui vangla sellest keeldub, on vangla tegevust võimalik vaidlustada kohustamisnõudega. 3.
  25. Samuti on kaebaja esitanud tuvastamisnõude eesmärgiga esitada hiljem kahju hüvitamise kaebus vangla vastu. Ka sel eesmärgil esitatud kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Kuna tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue puudutaks suhteliselt lühikest ajaperioodi (
  26. november kuni
  27. detsember 2016) ja kaebaja ei ole Viru Vangla
  28. jaanuari
  29. a vastuse kohaselt pöördunud eelnevalt Viru Vangla poole kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks, ei saa kahju hüvitamise nõuet pidada perspektiivikaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  30. V. Kogut esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  31. jaanuari
  32. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab V. Kogut sellele, et halduskohus ise tuvastas tema maksejõuetuse, samas aga kohustas riigilõivu tasuma. Kaebusel on eduväljavaateid ning halduskohus peab selle sisuliselt läbi vaatamata, selleta ei saa ta olukorda kaaluda. Kaebaja võib esitada kahju hüvitamise taotluse kolme aasta jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  33. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  34. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
  35. jaanuari
  36. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et V. Koguti vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu
  37. jaanuari
  38. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks.
  39. Halduskohtumenetluse seadustikust tuleneb selgelt, et isiku maksejõuetus ei ole ainuke eeldus menetlusabi määramiseks. Sellele peab lisanduma ka esitatud kaebuse perspektiivikus. Halduskohus on õigesti märkinud, et otsustamaks menetlusabi andmise vajaduse üle, on kohtul olukorras, kus esitatud on tuvastamiskaebus hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil, õigus hinnata ka võimaliku hüvitamiskaebuse eduväljavaateid. See tuleneb ka HKMS § 45 lg-st 2 ls-st 3, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et kaebaja ei ole veel vastavasisulise taotlusega vangla poole pöördunud ja tal on tulenevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 seda võimalik esitada 2 kolme aasta jooksul arvates päevast, millal ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, ei oma hetkel kahju hüvitamise kaebuse eduväljavaateid hinnates tähtsust.
  40. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  41. jaanuari
  42. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.