Obsah (4)

§ 67§ 66§ 37§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10332 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu

) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 66

punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hageja ja kostja vahel on 18.04.

1. a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXXX. Toimiku materjalidest ja poolte antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2011 aastal. Kohus on esitatud asjaoludest tulenevalt veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasadel ei ole abielulist kooselu ja abielusuhteid taastada ega abielu jätkata ei ole võimalik. Kostja on avaldanud kohtule, et on nõus abielu lahutama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning poolte abielu tuleb lahutada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte ühisvaraks on korteriomand XXXX (registriosa nr XXXX) ja märgitud korteriomandi soetamiseks on 13.05.2005 võetud laenuleping nr XXXX (lk 36 – 41). Pooled ei vaidle, ei ühisvara väärtuse ega ühisvara jagamise tagajärjel väljamõistetava hüvitise suuruse üle.
3. Ühisvara jagamisele kohaldatakse kehtivat perekonnaseadust.

§ 37

lg 1 esimene lause sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga.

§ 35

p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 37

lg 3 alusel jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõpeb

§ 37

lg 11 ja

§ 35p 3 alusel abielu lahutamisega.

Kohus on seisukohal, et poolte ühisvarasse kuulub korteriomand XXXX (lk 15 - 17) ja märgitud korteriomandi soetamiseks 13.06.2005 võetud laenuleping nr XXXX (lk 36 – 41). Pooled ei vaidle ühisvara koosseisu üle. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et korteriomand XXXX jääb tema ainuomandisse, korteriomandi soetamiseks võetud laenujääk jääb hagejale ning hagejalt ei mõisteta kostja kasuks välja hüvitist omandiõiguse kaotamise eest. Kostja avaldas 13.03.2017 kohtuistungil (lk 75-76), et nõustub 3 hagiavalduses hageja poolt väljatoodud viisil ühisvara jagamisega. Kostja on nõus, et korter ning laen jäävad hagejale ning kostja ei nõua hagejalt hüvitist korteriomandi kaotamise eest. Kohus leiab, et korteriomand XXXX tuleb jätta hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus, et märgitud korteriomandit kasutab oma elukohana hageja koos poolte ühise lapsega. Kostja elu- ja töökoht on XXXX Vabariigis ning kostja ei kasuta märgitud korterit oma elukohana. Arvestades kostja nõusolekut ühisvara jagamise viisi osas ning asjaolu, et hageja ja poolte ühine laps kasutavad korteriomandit XXXX oma elukohana, asub kohus seisukohale, et märgitud korter tuleb jätta hagejale. Kohtupraktikas üldjuhul jäetakse eluruum sellele endistest abikaasadest, kes seda rohkem vajab kasutamiseks elukohana. Hageja taotleb poolte ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks 13.05.2005 võetud laenulepingust nr XXXX tulenevate laenukohustuse summas ca 38 000 enda kanda jätmist. Samuti on hageja avaldanud, et ta on nõus jätma enda kanda kohustused korteriühistu XXXX ees summas ca 20 000 eurot. Lisaks hageja on ainuisikuliselt täitud ühisvaraks olevat laenukohustust rohkem kui

1. aasta vältel ja maksis pangale kokku ca 12 000 eurot. Kohus on hagejale selgitanud, et kui laenukohustus jääb hageja kanda, siis hagejal tekib nõue kostja vastu hüvitada pool laenukohustuse jäägist, mille kandmisest kostja vabaneb. Hageja avaldas 13.03.2017 kohtuistungil, et ta ei nõua kostjalt poole laenulepingu nr XXXX laenujäägi hüvitamist. Kostja on 13.03.2017 kohtuistungil kohtule avaldanud, et ta ei nõua hagejalt hüvitist korteriomandi kaotamise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ainukohustusteks tuleb jätta Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused ning hagejalt tuleb jätta välja mõistmata kostja kasuks hüvitis korteriomandi XXXX kaotamise eest. Samuti tuleb jätta kostjalt välja mõistmata hüvitis hageja kasuks poole laenukohustuse jäägi ulatuses.
2. Kinnistusraamatuseaduse (KrS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 5 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku ühisomandis oleva korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXX) jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku (KrS § 341 tähenduses) korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja ja kostja on korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Aleksandr Kondrašov kohtunik 5