1-09-15385/227

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15385 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu Adil Allahverdijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Adil Allahverdijevi (Allahverdijev; isikukood 37301140366) kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Adil Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 27.03.2012 otsusega mõisteti Adil Allahverdijev õigeks süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus ning karistati A. Allahverdijevit KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 28.05.2007 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12.09.
7. Karistuse kandmise algus 30.08.2013 ja lõpp 30.06.
8. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega jäeti A. Allahverdijev vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
10. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab juba teist korda. See näitab, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki ettenähtud nõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega piirab kinnipeetava elu veelgi suuremal määral. Ka nähtub materjalidest, et kinnipeetav hoidus kõrvale karistuse kandmisest ja oli kuulutatud tagaotsitavaks, ta tabati Eestist väljas. Maakohus leiab, et kinnipeetava selline käitumine annab alust eeldada, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel võib kinnipeetav taaskord pakku minna ja lahkuda Eestist. See aga välistab kriminaalhoolduse teostamise ja see omakorda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. 2.
11. Maakohus hindas kinnipeetava soovi elada oma perega koos ja toetada vanemaid, kuid leidis, et see soov on väljendatud vaid selleks, et vabaneda karistuse kandmiselt enne tähtaega. Kinnipeetaval oli olemas pere ja vanemad ka ajal, kui ta pani toime kuritegusid ja ajal, kui ta lahkus karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseks Eestist. Seega ei välista pere ja vanemate olemasolu kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist ja pakkuminekut. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik, mistõttu ka vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja töökoha garanteerituse loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid elu- ja töökoht kinnipeetaval kogu aeg olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ja katseajal, seega ei välista ka need asjaolud uute kuritegude toimepanemist antud kinnipeetava poolt. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 23.02.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus, millega vabastatakse A. Allahverdijev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus ei ole arvestanud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi läbimine näitab, et süüdimõistetu on teinud õiged järeldused karistusest. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Lisaks märgitakse, et karistuse kandmiselt kõrvalehoidumine ei ole KarS § 76 lg 3 alusel vabastamist takistav asjaolu. Ka leitakse, et vangla iseloomustuses toodud riskid ei ole kõrged. Karistuse eesmärgid on saavutatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Allahverdijevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta süüdimõistetu enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu 2 suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mida maakohus on arvestanud. Ringkonnakohus nõustub, et põhjendavas osas ei ole maakohus märkinud distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid see on märgitud eelnevalt asjaolude all. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Allahverdijevi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei nõustu, et süüdimõistetu puhul väljatoodud riskiprotsent oleks madal, vaid pigem märkimisvääriline. Tegemist ei ole suvalise protsendiga, vaid see on seotud just süüdistatavat iseloomustavate asjaoludega. Ka on varasem karistuse kandmisest kõrvalehoidumine ja tagaotsitavaks kuulutamine süüdimõistetut iseloomustav materjal KarS § 76 lg 4 mõttes. Varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus, ei suurenda kohtu veendumust, et süüdimõistetu on võimeline seekord katseaja läbima edukalt. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus arvestavad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema vabastamise. Süüdimõistetu vabastamist ei tingi ka määruskaebuse lisatud väljavõtted A. Allahverdijevi isa, ema ja venna haiguslugudest.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 23.02.2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas