) § 154 lg-le 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 32,
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-04 p-s 30 leidnud, et „väikeaktsionäridel on õigus kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suuraktsionärilt
lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist, kuid selleks peab olema selgelt tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse enamusaktsionäri käsutusse.“ Hagejal oleks olnud võimalik saada tulu dividendide näol, kui kostjad ei oleks kasumit ettevõttest välja viinud. Kostjad peavad hagejale hüvitamata saamatu jäänud tulu 300 000 eurot ehk keskmiselt 8% seitsme aasta jooksul Tehnovõrkude Ehituse OÜ-st väljaviidud kasumist. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-173-12 p-s 20, et „saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõutekohaselt täidetud.“ Esimese astme kohtu määrus 6. Harju Maakohtu 23.01.2017 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. 7. Hageja väidab, et kuna Tehnovõrkude Ehituse OÜ kandis kostjatele või kostjatega seotud isikutele üle alusetult raha, siis jäi tal osanikuna kasum või tulu saamata.
lg 2 sätestab, et osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 ja 4 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruande alusel ja osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega on seaduse järgi osaühingul kohustus maksta osanikule dividendi vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et Tehnovõrkude Ehituse OÜ oleks teinud hagejat puudutavaid dividendide väljamaksmise otsuseid, mille alusel oleks hagejal olnud õigus saada Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt dividende. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostjad mingil muul viisil hageja arvel rikastunud. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Määruskaebus 8. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-07 p-s 10 välja toonud, et kohus peab „hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.“ Käesoleval juhul võiks hagi kuuluda rahuldamisele TsÜS § 32,
Hageja ei ole hagiavalduses viidanud sellele, et talle ei makstud dividende, vaid sellele, et kostjad tekitasid äriühingust tulu väljaviimisega hagejale materiaalset kahju. Hagiavalduses on välja toodud võimalike dividendide väljamaksmise arvestus, kuna kahju suurust on võimalik läbi selle määrata. 10. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-10 p-s 31 välja toonud, et aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti tuleb aktsionäre
järgi võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, mis paneb esmajoones kohustuse aktsiaseltsile aktsionäride suhtes. Kolleegiumi arvates on aktsionäridel nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina
lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel.“ 11. Kostjad on oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis väljendub selles, et hageja ei ole saanud tulu. Selle eest vastutavad kostjad
Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-145-04 p-s 30 avaldanud, et vähemusaktsionäridel on „õigus kasumiosale
lg 2 järgi ning isegi kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) võimalus nõuda suuraktsionärilt
Kõigil aktsionäridel on
valguses vastavalt osalusele võrdsed õigused aktsiatelt tulu teenida.“ Menetluse edasine käik
Lisaks oleks hagejal võimalik esitada nõue teiste osanike vastu ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastase tahtliku käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada ka koos VÕS § 115 lg-st 1 ja
VÕS § 115 lg 1 järgi peab osanik, kelle vastu selline kahju hüvitamise nõue esitatakse, olema rikkunud mingit oma kohustust teiste osanike suhtes.
lg 1 järgi peab ta olema tekitanud kahju süüliselt ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi peab selline osanik olema kas rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. 16. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-14 p-s 46 mh ka avaldanud, et „väikeosanikul on õigus kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suurosanikult
lg 1 järgi tekitatud kahju hüvitamist, kuid selleks peab olema selgelt tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse enamusosanike käsutusse.“ Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-145-04 p-s 30 välja toonud, et „kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) on võimalus nõuda suurosanikult
Seega, hagi materjalidele tuginedes, esinevad õigusnormid, mis võivad anda aluse hagi rahuldamiseks ning ei saa väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Maakohus on keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.