Obsah (8)

§ 113§ 82§ 883§ 127§ 897§ 906§ 1§ 635

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-78

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 2006 – 2008 oli OÜ HM Skog ja kostja vahel kokkulepe, mille alusel osutas kostja OÜ-le HM Skog palgimaterjali saagimise teenust ja 3 kokkulepe vastab käsunduslepingu/töövõtulepingu laadsele võlasuhtele. Samal ajal oli OÜ HM Skog ja kostja vahel kokkulepe, mille alusel hoidis kostja valminud saematerjali oma laos. Märgitud kokkulepe vastab hoiulepingulaadsele võlasuhtele. Valminud saematerjali hoidmist puudutav kokkulepe lõppes 19.06.
2. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja rikkus OÜ-ga HM Skog sõlmitud kokkulepet hoida valminud saematerjali ja tagastada materjal hoidmise lõppemisel. Hageja ei tugine oma nõudes kahju õigusvastasele tekitamisele või alusetule rikastumisele. Samuti ei tugine hageja oma nõudes töövõtulepingu/käsunduslepingu laadse võlasuhte rikkumisele.
3. Kohus leidis, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et OÜ HM Skog ja kostja lepinguliste suhete aluseks oli 07.07.2006 leping. Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog ja kostja vaheliste suhete aluseks olid suulised kokkulepped, et kostja osutab OÜ-le HM Skog palgimaterjali saagimise ja valmistoodangu hoidmise teenust ning OÜ HM Skog kohustub maksma teenuste eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et saematerjali hoidmine oli tasuline teenus ja hageja esitas OÜ-le HM Skog arveid seonduvalt saematerjali hoidmisega.
4. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et OÜ HM Skog ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe valmistatud saematerjali hoidmise kohta on kvalifitseeritav hoiulepingu eriliigiks olevaks laolepinguks, millest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Erinevalt hoiulepingust on laolepingu olemuslikuks tunnuseks

§-st 897 tulenevalt vallasasja hoidmine, ladustamine ja säilitamine hoidja majandus- ja kutsetegevuses. Õiguskirjanduses märgitakse, et nii hoiulepingu kui ka laolepingu võib sõlmida majandus- või kutsetegevuses, laolepingu sätteid kohaldatakse aga ainult selliste hoidjate suhtes, kes tegutsevad professionaalsete hoidjatena (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2009, lk 513). 17.06.2015 istungil kinnitas kostja, et tema majandus- ja kutsetegevuseks ei olnud laopidamine ning OÜ-le HM Skog valmistatud saematerjali hoidmine oli kõrvalteenus. Kuigi tasu maksmine vallasasja hoidmise eest on laolepingu iseloomulikuks tunnuseks

§-st 897 nähtuvalt, võib ka hoiuleping olla tasuline (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2009, lk 490). Seega ei saa asjaolust, et kostja küsis OÜ-lt HM Skog tasu valmistoodangu hoidmise eest järeldada, et OÜ HM Skog ja kostja vahel oli sõlmitud laoleping. Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog ja kostja vaheline kokkulepe vastab hoiulepingu tunnustele. 12. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Käesoleval juhul kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg ei hakanud kulgema alates 19.06.2009, mil lõppes OÜ HM Skog ja kostja vaheline hoiuleping. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema mõistliku aja jooksul pärast seda, kui OÜ-l HM Skog oli tekkinud kahju seonduvalt kostja poolt hoiulepingu rikkumisega ja pärast seda, kui oli möödunud mõislikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (TsÜS § 147,

§ 82lg 3 ja lg 7).

Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 19.06.2009, siis ei ole hageja nõue aegunud. OÜ-lt HM Skog nõude omandanud HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS esitas 19.06.2012 hagi kostja vastu samas nõudes tsiviilasjas nr 2-12-24257, millega nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatus. Harju Maakohtu 30.10.2014 määrusega hagi menetlus lõpetati. Määrus jõustus 19.11.

1. Vastavalt TsÜS § 168 lg-le 2 ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest. Tähtpäev kaks kuud määruse jõustumisest saabus 19.01.
2. Hageja esitas hagi 18.01.
3. 4
4. Kohus asus seisukohale, et OÜ HM Skog on kehtivalt loovutanud nõude kostja vastu HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-le. Hageja on esitanud 02.02.2011 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ HM Skog loovutas nõude kostja vastu HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-ile. PH-M oli valitud OÜ HM Skog juhatuse liikmeks alates 09.11.2005 ja OÜ HM Skog põhikirja kohaselt kehtivad juhatuse liikme volitused kolm aastat, s.o kuni 08.11.
5. OÜ HM Skog äriregistri väljavõttest nähtub, et PH-M oli märgitud äriühingu ainuosanikuks perioodil 09.11.2005 – 22.05.
6. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 2 esimene lause sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Kohus leidis, et kuigi 02.02.2011 nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajaks olid PH-M kui OÜ HM Skog juhatuse liikme volitused lõppenud, kiitis PH-M kui OÜ HM Skog ainuosanik lepingu heaks.
7. Hageja on esitanud 29.04.2014 lepingu, millega hageja omandas HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast nõude kostja vastu. Kohus leidis, et hinnates esitatud materjale kogumis saab asuda seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu pärineb
8. aastast. Asjaolu, et hageja nõue tuleneb
9. aastast, on sisustatav ka selliste tunnuste kaudu nagu kaotsi läinud puidu maht, eeldatava kahju suurus ja isikute ring, kellel oli väidetav nõue kostja vastu ja kelle sooritatud nõude loovutuste tagajärjel oli nõue hagejale üle läinud. 29.04.2014 nõude loovutamise lepingus märgitud osundust, puidu tarne puudujäägile
10. aastal, saab pidada eksimuseks aastaarvus. Seega on hageja esitanud kostja vastu nõude, millise OÜ HM Skog loovutas 02.02.2011 HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-ile ja millise hageja omandas viimase pankrotipesast 29.04.
12. Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud OÜ-le HM Skog üle kogu hoiule võetud saematerjali. Pooled ei vaidle, et viimane õige laoseisu raport on esitatud seisuga 04.03.2008, mille kohaselt oli laoseis 6 601,047 m3 ja seisuga 19.06.2009, mille kohaselt oli laoseis null. Pooled vaidlevad arvetes nr 35/08, nr 4399 ja nr 4505 märgitud saematerjali juurdetootmise ja kostjale üleandmise osas. Muudes pärast 04.03.2008 raportit esitatud arvetes ja saatelehtedes kajastatud materjali juurdetootmises ja OÜ-le HM Skog üleandmises pooled ei vaidle.
13. 04.03.2008 seisuga oli kostja laos 6 601,047 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat saematerjali. Pärast seda kuupäeva on kostja tootnud OÜ HM Skog palgimaterjalist juurde 3 145 m 3 ja arves nr 4399 märgitud 640 m3 materjali. Arve nr 4399 esitamist OÜ-le HM Skog ja eelduslikult ka arves märgitud saematerjali juurde tootmist kinnitab kostja 31.12.2008 mahakandmisakt, mis sisaldab muuhulgas arvet nr
14. Märgitud arve kanti maha, kui ebatõenäoline laekumine. Hageja väidab, et kostja tootis OÜ HM Skog tarnitud palgimaterjalist juurde materjali arves nr 4505 märgitud mahus. Kostja esitas kreeditarve nr 4506, millega tühistas arve
15. Arve ei tekita kohustust. Samas esitas kostja tõendi (kreeditarve nr 4506), mis seadis kahtluse alla hageja tõendi (arve nr 4505). Seega lasus hagejal kohustus esitada täiendavad tõendid arve nr 4505 aluseks olevate asjaolude ehk selle kohta, et kostja tootis juurde saematerjali arves nr 4505 märgitud mahus. Hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei arvestanud kohus arvet nr 4505 kostja poolt juurde toodetud materjali koguse arvutamisel.
16. Arvestades kostja laoseisu jääki seisuga 04.03.2008 mahus 6 601,047 m3, millele lisandub pärast seda kuupäeva juurde toodetud materjal mahus 3 785 m3, pidi kostja laos olema 10 386,047 m3 saematerjali. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast 04.03.2008 on OÜ HM Skog müünud kostjale arvete nr 12/08, nr 11/08, nr 16/08, nr 17/08 ja nr 23/08 alusel kokku 1 569,408 m3 saematerjali. Pooled vaidlevad, kas OÜ HM Skog müüs kostjale arves nr 5 35/08 märgitud materjali mahus 1 000 m
17. Hageja esitas OÜ HM Skog vedaja AS ESTMA töötaja 16.12.2008 e-kirja, millest nähtuvalt tühistati OÜ HM Skog arve nr 35/
18. Kohtu hinnangul on usutav hageja selgitus, et 16.12.2008 e-kirjas sisalduv viide DSHwood konteineritele ei tähenda seda, et arve sisuks oleks DSHwood konteinerid saematerjali asemel. Asjaolu, et OÜ HM Skog tühistas arve nr 35/08, kinnitab kohtu hinnangul ka see, et OÜ HM Skog ei ole märgitud arvet oma nõude alusena kostja vastu esitatud hagis teiste arvete kõrval välja toonud. Seega on usutav, et arve nr 35/08 on tühistatud ja kostja ei ole tõendanud arves märgitud materjali OÜ-le HM Skog üleandmist. OÜ-le HM Skog üle antud materjali koguse arvutamisel jättis kohus kõrvale arves nr 35/08 kajastatud materjali koguse.
19. Alates 04.03.2008 on laoseisu vähenemine toimunud järgnevalt: laost väljavedu ((kostja esitatud saatelehtede alusel koguses 8 370,797 m3 ja kostja poolt OÜ-le HM Skog saematerjali müük koguses 1 569,408 m3 (kostja poolt OÜ-le HM Skog müüdud saematerjali kogusest on arvestatud maha arves nr 35/08 märgitud kogus)). Seega on vähenemine kokku 9 940,205 m
20. Arvestades, et kostja laos pidi olema 10 386,047 m3 OÜle HM Skog kuuluvat materjali, millest tuleb lahutada laoseisu vähenemine koguses 9 940,205 m3, pidi kostja lattu jääma 445,842 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat materjali. 19.

§ 883

kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kohus on tuvastanud, et kostja lattu pidi jääma 445,842 m3 OÜ-le HM Skog kuuluvat materjali. Kostja teatas 19.06.2009, et laoseis on null. Samal päeval lõppes hoiuleping. Seega on kostja hoidjana rikkunud hoiulepingust tulenevat kohustust hoiule antud saematerjali säilitada ja võimaldada hoiuleandjal see hoidmise lõppemisel tagasi saada. Kohus leidis, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kahju tekkimine on tõendatud poolte poolt esitatud arvete ja saatelehtedega. Kostja peab tekitatud kahju hüvitama

§ 127lg 1 ja § 128 lg 1 ja 2 alusel.

Tekitatud kahju arvutamisel lähtus kohus hageja 13.10.2015 menetlusdokumendis esitatud metoodikast. Kostja ei ole hageja esitatud kahju arvutamise metoodika osas vastuväiteid esitanud. Hageja esitatud metoodikast nähtuvalt on saematerjali 1 m3 keskmine väärtus 136,37 eurot, mis arvestades kostja laost kaotsiläinud materjali mahtu 445,842 m3, teeb 60 799,47 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 60 799,47 eurot.

1. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest jättis maakohus hageja menetluskulud 13 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 87 % ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja taotlus kostjalt menetluskuluna riigilõivu 2700 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 125 eurot (ilma käibemaksuta), millise summa luges kohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Hagejale õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 34,75 tunni ulatuses ja hageja lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 4343,75 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku summas 7043,75 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale 13% menetluses kantud kuludest, s.o summas 915,69 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 110 eurot (ilma käibemaksuta), millise summa luges kohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks. Kohus leidis, et kostjale õigusabi osutamisega tehtud toimingud on põhjendatud kokku 24,75 tunni ulatuses ja kostja lepingulise esindaja kulu tuleb lugeda põhjendatuks summas 2722,50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal hüvitada kostjale 87% menetluses kantud kuludest, s.o summas 2368,58 eurot. Kohus tasaarvestas poolte menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistis tasaarvestuse 6 tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1452,89 eurot ning vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 viivise. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. 12.01.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 03.12.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlus maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu tõlgendusega selle kohta, et PHM kiitis OÜ HM Skog ainuosanikuna heaks enda tegevuse juhatuse liikmena. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on vajalik osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena (RKTKo 3-2-1-65-08).
4. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe saematerjali hoidmise kohta ei ole kvalifitseeritav hoiulepingu eriliigiks oleva laolepinguna. Kostja kui äriühingu näol on vaieldamatult tegemist majandustegevust viljeleva isikuga. Kostja esindaja on 17.06.2015 toimunud istungil selgitanud, et pooled leppisid kokku saematerjali hoiustamises, mille eest kohustus hageja maksma tasu. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Seega olid kaks majandus- ja kutsetegevuses tegutsevat isikut sõlminud omavahel hoiulepingu, mida

§ 897kohaselt nimetatakse laolepinguks.

Laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on

§ 906kohaselt üks aasta.

Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud rahuldama kostja aegumise kohaldamise taotluse.

1. Hageja leiab, et maakohus on hinnanud ebaõigesti lepingut, millega hageja omandas HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast nõude kostja vastu. Hageja väitel tekkis hoiustatud puidu puudujääk ajavahemikus 29.11.2008 kuni 19.06.
2. Samas pankrotihalduriga sõlmitud lepingust nähtub, et HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS – il on kostja vastu nõue, milline tuleneb puidu tarne puudujääkidest
3. aastal. Seega ei ole hageja esitanud dokumenti, mis tõendaks, et ta on omandanud hagiavalduse aluseks oleva nõude. Lepingus on sõnaselgelt sätestatud, et loovutatakse nõue, mis tuleneb puidu tarne puudujääkidest
4. aastal. Kostja on selgitanud, et poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted juba 2006 aastast ning
5. aastast alates tekkisid nende vahel õiguslikud vaidlused. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla kahtlust, et hageja on omandanud HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS-i pankrotipesast kostja vastu mingi muu nõude.
6. Arvest nr 35/08 nähtub, et 15.12.2008 müüs OÜ HM Skog kostjale 1000 m³ puitu ning puit oli sel hetkel juba kostja valduses. Omandiõigus arves märgitud puidule läks arve kättesaamisest üle kostjale. 16.12.2008 e-kirjas teatab AS ESTMA töötaja PH-M-le, et „Arved 32+34 ja 35 on jätkuvalt lahtised, kuna me tühistasime arved 25-32 ja 34-35 DSHwood konteineritele.“ Nimetatud kirjaga leidis kohus olevat tõendatud, et OÜ HM Skog tühistas kostjale esitatud arve nr. 35/
7. Kostja hinnangul on maakohus nimetatud tõendeid hinnates jõudnud ebaõigetele järeldustele. Arve nr. 35/08 on väljastatud kostjale OÜ HM Skog poolt. Seega saaks selle tühistada (kreeditarve esitada) samuti üksnes OÜ HM Skog. Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul või tehingulisel alusel omas kolmas 7 isik õigust tühistada OÜ HM Skog poolt kostjale väljastatud arvet. Liiatigi pole viidatud ekirjast võimalik nii aru saada, et seal märgitud arve nr. 35 all on silmas peetud OÜ HM Skog arvet nr 35/
8. Arvel nr 35/08 on kaubaks saematerjal, mis asub kostja saeveskis. AS ESTMA töötaja e-kirjas räägitakse aga DSHwood konteineritest. Arusaamatuks jääb kohtu väide, mille kohaselt oleks kostja pidanud tõendama arves märgitud materjali üleandmist OÜ-le HM Skog. Tegemist on OÜ HM Skog arvega kostjale, mitte vastupidi. Müüdav puit oli juba kostja valduses, mistõttu kumbki ei pidanud teisele midagi üle andma. Antud juhul ei ole hageja millegagi tõendanud, et ta tühistas arve nr. 35/
9. Selle tõendamiseks peaks hageja esitama kreeditarve ning tõendama selle esitamist kostjale. Kohtu hinnangul kinnitab arve tühistamist see, et hageja ei ole märkinud arvet nr. 35/08 oma nõude alusena. Nimetatud arve esitamine on kostja huvides, mistõttu esitas selle kostja. Asjaolu, et hageja jätab tema jaoks ebasoodsa dokumentaalse tõendi esitamata, ei saa tõlgendada nii, et seda dokumenti pole olemas, või et see on tühistatud. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11. 25.01.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 03.12.2015 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud 17,85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 82,15 % ulatuses hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 972,23 eurot.
12. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus teinud menetluskulude jaotuses arvutusvea. Kohus on ebaõigesti arvestanud, et hagi on rahuldatud 13% ulatuses. Tegelikult moodustab hagi rahuldatud osa 17,85%. Arvutusveast tulenevalt on maakohus mõistnud hagejalt ebaõigesti välja kostja menetluskulud summas 1452,89 eurot. Õige menetluskulude jaotuse protsendi alusel tuleks kostjal hüvitada hagejale 1257,30 eurot ning hagejal kostjale 2236,53 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista 979,23 eurot. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
13. Kostja nõustus väitega, et maakohus on teinud arvutusvea, kuid palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt tarnis OÜ HM Skog kostja saeveskisse palgimaterjali, mida kostja kohustus sorteerima, saagima, kuivatama ja pakendama. Lisaks kohustus kostja valmistoodangut oma saeveskis hoidma.

§ 1

lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. 8 Kolleegiumi hinnangul vastab leping osas, mis puudutab palgimaterjali sorteerimist, saagimist, kuivatamist ja pakendamist töövõtulepingu tunnustele (

§ 635lg 1).

32. Pooltel on vaidlus selle üle, millisele lepinguliigile vastab leping osas, mis puudutab valminud saematerjali hoidmist.

§ 883

lg 3 sätestab, et hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Vastavalt

§ 897

on laoleping hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Erialakirjanduses on selgitatud, et kui hoidja kohustub vallasasja ainult hoidma, mitte ise ladustama ning säilitama, st võtma tarvitamisele abinõud, mis asja säilitamise tagaks, siis on tegemist hoiulepinguga. Hoiulepingu puhul fikseeritakse asja kogus, tema väline seisund ning paigutatakse see vastavasse hoiuruumi. Laolepingu puhul toimub aga asjade ladustamine, st asju ei vaadata üle mitte ainult koguseliselt ja väliselt, vaid paigutatakse nad laoruumidesse nii, et tagatud oleks nende koguse, füüsikalis-keemiliste ja kvaliteediomaduste säilimine kogu hoiustamisperioodi jooksul (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2009, lk 513). Vaidlus puudub, et OÜ HM Skog on kostjale saematerjali hoidmise eest osaliselt tasunud (II kd tl 166 pöördel).

1. Kuna kostja saagis, kuivatas ja pakendas puitu, siis pidi ta saematerjali hoidmiseks selle ka ladustama. Pooled ei vaidle, et saematerjali hoidmisel kohustus kostja tagama selle kvaliteedi ja koguse säilimise. Sellele on hageja viidanud ka hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt pidas kostja arvestust tema käes oleva OÜ HM Skog saematerjali kohta, kuna materjali hulk pidevalt muutus vastavalt kostja poolt toodetud ning OÜ HM Skog poolt väljaveetud valmistoodangu mahtudele. Hageja esitatud tõendite kohaselt on kostja 20072008 esitanud OÜ-le HM Skog laoseisu raporteid kostja valduses oleva OÜ HM Skog saematerjali kohta. Raportitest nähtus, milline ja millises koguses saematerjal kostja saeveskis on (I kd tl 22-75). Kuigi kostja on väitnud, et pärast 04.03.2008 esitatud laoraportid ei ole õiged, kuna alates sellest ajast kajastati OÜ-le HM Skog kuulunud materjali ja kostja enda materjali ekslikult ühe laona, ei muuda see asjaolu, et kostja ülesandeks oli ka OÜ HM Skog materjali osas arvestuse pidamine. Alates 04.03.2008 toimunud ühtne laoarvestus näitab üksnes seda, et kostja ei täitnud oma kohustusi selle osas nõuetekohaselt.
2. Kuna kostja ei pidanud saematerjali üksnes hoidma, vaid seda ka ladustama ning tagama puidu kvaliteedi säilimise, samuti kohustus ta pidama OÜ HM Skog saematerjali üle arvestust, siis vastab selline lepingusuhe kolleegiumi hinnangul laolepingu tunnustele. Tähtsust ei oma see, kas teise isiku saematerjali hoidmine, ladustamine ja säilitamine on kostja põhi- või kõrvaltegevus. Seadusest ei tulene, et laolepingu sätteid saab kohalda üksnes juhul, kui hoidja osutab seda teenust oma põhitegevusena. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja osutas seda teenust oma majandustegevuse raames.
3. 19.06.2009 teatas kostja OÜ-le HM Skog, et laoseis on null (I kd tl 76). Maakohus tuvastas, et kostja ja OÜ HM Skog vaheline leping lõppes samuti 19.06.
4. Vastavalt

§ 906lg-le 1, on laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta.

Tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 906

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemise päevast. Asja kaotsimineku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil hoidja teatas kaotsiminekust hoiuleandjale, või, kui välja on antud laokiri, siis laokirja 9 viimasele hoidjale teadaolevale seaduslikule valdajale üleandmise päevast. Kuna saematerjali väidetav kaotsiminek toimus ning leping lõppes 19.06.2009, siis algas aegumistähtaeg 20.06.

1. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega on aegumistähtaja pikkus 1 aasta ning aegumistähtaeg lõppes 21.06.2010 (19.-20.06.2009 oli nädalavahetus). Kuna HM SKOG HANSEN MØLLERUD AS esitas tsiviilasjas 2-12-24257 hagi 19.06.2012, siis ei peatanud see käesoleva hagi aegumist, kuna käesolevas asjas esitatud hagi oli selleks ajaks juba aegunud.
2. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning hagi tuleb jätta aegumise tõttu tervikuna rahuldamata. Kuna hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata, siis puudub vajadus käsitleda apellatsioonkaebuse teisi väiteid. Menetluskulude jaotus
3. Arvestades, et hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude osas ja jätab menetluskulud hageja kanda, siis puudub vajadus hinnata vastuapellatsioonkaebuse (milles tugineti arvutusveale menetluskulude jaotuses) väiteid. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
5. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 10