) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja kohus ei ole menetluskulude suurust eelnevalt kindlaks määranud, lahendab kohus nimetatud küsimuse pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva määrusega.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hagejad esitasid 11.01.2017 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejate menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 309,72 eurot. Kohus edastas 19.01.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale ja määras tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas seisukoha tähtaegselt. Kostja nõustub 26.01.2017 seisukohas hagejate kuludega riigilõivu osas. Muude kulude osas võtab kostja seisukoha pärast kuludokumentidega tutvumist. Kohus, tutvunud hagejate taotlusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostja vastuväidetega, asub seisukohale, et hagejate taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt märgib kohus, et
lg 6 kohaselt ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei ole käesolevas asjas pidanud vajalikuks hagejate kohustamist dokumentide esitamiseks. Asjas puudub vaidlus, et hagejate tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejate kasuks välja mõista. Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on neile õigusabi osutatud kokku 2 tundi ja 58 minutit. Kohtu hinnangul on õigusabi kulu asja materjalidega tutvumisele, õiguslikule analüüsile, positsioonide kujundamisele ja hagiavalduse koostamisele kulutatud aja 2 tundi ja 17 minutit eest põhjendatud. Asja menetlusse võtmise määruse ja tagaseljaotsusega tutvumisele ei kulu õigusteadmisi omaval isikul rohkem kui 10-15 minutit. Seega loeb kohus hagejate põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 2 tundi ja 30 minutit. Taotlusest nähtuvalt on hagejatele osutatud õigusabi tunnitasuga 87 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 104,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejatele hüvitamisele õigusabi kulud summas 261 eurot ja riigilõiv 200 eurot, kokku 461 eurot. Kohus loeb hagejate kantud menetluskulu nimetatud summas põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hagejad on kohtusse esitanud ühise hagi ja neil on ühine esindaja, asub kohus seisukohale, et menetluskulud summas 461 eurot tuleb hagejate kasuks välja mõista solidaarselt.
lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatelele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (461 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Kaie Almere kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.