← Eesti

2-14-59417/51

Obsah (12)§ 180§ 42§ 6§ 35§ 36§ 670§ 635§ 375§ 179§ 183§ 182§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.10.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-59417 Tsiv

§ 180tähenduses.

Tegemist ei ole õigusega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga (PärS § 2). Võrkturundaja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist nn segalepinguga, mis omab erinevate lepingutüüpide tunnuseid. Võrkturunduse ettevõte/positsioon turundusvõrgus on tsiviilkäibe objektiks olev ettevõte, mille eksistents ei sõltu lepingulisest suhtest kostjaga. 4. Kostja reeglid on tüüptingimused. Nende sätted, mis piiravad võrkturunduse müügiettevõtete omaniku (võrkturundusvõrgu liikme) omandiõigust, ennekõike õigust oma ettevõtet käsutada, on tühised (

§ 42lg 1).

Väide, et hageja isikuomaduste tõttu ei kvalifitseeru müügiettevõtet omama, on demagoogiline, sisutu ja tõendamata. Edasimüüjat hinnatakse süsteemis käibenumbrite, mis sõltuvad müügiettevõtete liitmisest, järgi, mitte isikuomaduste järgi. 2

(8)Eelviidatud sätete pealesurumine võrkturunduse ettevõtjatele/liikmetele kvalifitseerub ka kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena KonkS § 16 p 1 ja p 4 mõttes. Kostja seisukohad
  1. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Hagiavaldusest ei selgu, millisel seadusest või tehingust tuleneval alusel hageja väidab ja nõuab Xxxxkuulunud GNLD edasimüüjasuhet. Viide seadusele, tehingule puudub. GNLD edasimüüjatele kehtivate eeskirjade § 2, § 13 alusel läks Xxxxedasimüüjasuhe üle tema abikaasale Xxxxile, kes ettenähtud 60 päeva jooksul võttis kasutusele meetmed äriga tegelemiseks. Viimast on hageja hagiavalduses kinnitanud. Hageja ise seda teinud ei ole (äriga tegelema hakanud). Seega on Xxxxüle läinud edasimüüjasuhe GNLD põhitingimuste kohaselt.
  2. Hageja väite, et ta omandas edasimüügisuhte Xxxxpärandvara pankrotihaldurilt, kohta arvab kostja, et see ei ole võimalik. Edasimüügisuhe ei kuulunud jaotatava pärandvara hulka. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide Xxxxviimase soovi kohta. Hageja seisukoht nagu kuulunuks XxxxGNLD edasimüüjasuhe tema pärandvara hulka, on ekslik, PärS § 2 kohaselt on see oma olemuselt lahutamatult pärandaja isikuga seotud õigus. Edasimüüjasuhe on lepingu alusel tekkinud õigus, mis saab üle minna ainult lepingus sätestatud alusel (lepingu teine pool on kostja), st GNLD eeskirjade alusel. Edasimüüjasuhte üleminek ja selle staatuse säilimine on seotud edasimüüja isiklikust tegevusest (panusest) ning suhte staatus ei säili, kui edasimüüjasuhte omandaja ei täida vastava taseme edasimüüja nõudeid. Xxxx, kellele edasimüüja suhe edasi läks, on vastava taseme säilitanud ja arendanud juba 3 aastat. Hageja tegevus GNLD edasimüüjana ei ole sellisele kõrgele tasemele kunagi jõudnud.
  3. Edasimüüjasuhte hagejale üleandmine Xxxxi ja kostja tahte vastaselt ei oleks seaduslik ega õiglane, oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (

§ 6

, 7) GNLD eeskirjade § 13 järgi toimub edasimüüjasuhte pärijale üleandmine vaid juhul, kui see muuhulgas täidab GNLD põhitingimusi. Ekslik on hageja väide, et Xxxx ja Xxxxabikaasadena ei kuulunud ühe edasimüüjasuhte alla, kuna ühel oli edasimüüja suhe Soomes ja teisel Eestis. GNLD eeskirjade § 2 kohaselt abikaasad on ühe edasimüüjasuhte alla kuuluvad, abikaasade tegutsemine eraldi riikides ei välista GNLD eeskirjade § 2 kohaldamist nende suhtes. Mõlema edasimüüjasuhted olid registreeritud, kuuluvad neile mõlemale. Edasimüüjasuhe ei kuulunud pärandvara hulka, mida tõendavad pankrotivara nimekiri, lõplik jaotusettepanek. Xxxxüle läinud edasimüüjasuhet ei saanud tema nõusolekuta võõrandada. Pankrotihaldur ei kuulu GNLD eeskirjade kohaselt pärijate ringi, PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Õigust ei ole võimalik omandada isikult, kellele see ei kuulunud. Seega on asjaõigusleping tühine. 8. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et Xxxxviimane soov oli jätta tema GNLD edasimüüjasuhe hagejale. Asjakohatud on hageja väited

tüüptingimuste regulatsioonile (

§ 35lg 1).

Hagist ei selgu, millisele hageja ja kostja vahelisele tehingule hageja viitab.

§ 36

lg 1 kohaselt ei kohaldata tüüptingimuste sätteid lepingutele pärimis- ega perekonnasuhete valdkonnas. Selle on hageja jätnud tähelepanuta. Ekslik on hageja seisukoht, et Xxxxvõrkturundusettevõte võis eksisteerida ka väljaspool lepingulist suhet kostjaga. Selle välistavad GNLD reeglite § 4 p c ja § 8 p a. Kui see oleks nii nagu hageja väidab, jääks selgusetuks, miks hageja esitas nõude kostja vastu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on ära kuulanud pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3

(8)
  1. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Xxxxomandas 1998 aastal oma pojalt Xxxxilt GNLD võrkturunduse organisatsioonis positsiooni hinnaga 20 miljonit Soome marka. 15.11.2002 tegi Xxxxavalduse oma boonuste edasiseks ülekandmiseks OÜ-le Xxxx. Alates avalduse esitamisest kuni Xxxxsurmani toimusid GNLD võrkturundusettevõtte tegevusest tulenevad arveldused, müügitasude e nn boonuste, väljamaksed. Kogu müügiettevõtte rahaline käive moodustas OÜ Xxxx rahalise käibe. 21.02.2012 Xxxxsuri. Pärijateks olid poeg Xxxx, abikaasa Xxxxja tütar – hageja. Hageja on praktiseeriv GNLD võrkturundaja. Praktiseeriv võrkturundaja on ka Xxxx. Pärandvara suhtes algatati pankrotimenetlus ja Harju Maakohus kuulutas 22.01.13 välja Xxxxpärandvara pankroti (tsiviilasi nr 2-12-46390). Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 01.11.2012 koostatud pärandvara nimekirja (I kd lk 52-54) on p 13 all kantud GNLD otsemüügi ja võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsioonist tulenevad õigused seisuga 01.11.
  2. 26.03.2014 Xxxxpärandvara pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud asjaõiguslepingus (I kd lk 69-70) lepiti kokku lepingu objektis, milleks on Xxxxkõik õigused positsioonile GNLD võrkturundusorganisatsioonis, sh GNLD võrkturundusorganisatsiooni omandiõigus, mida on varasemas dokumentatsioonis tähistatud numbriga „ID xxxx“. Pooled leppisid kokku lepingu objekti omandi üleandmises ja kinnitasid omandi üleminemises lepingu allkirjastamisega.
  3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi Xxxxkuulunud võrkturunduse ettevõtte (positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD), mida on tähistatud ka numbriga ID xxxx hagejale kuuluvuse tuvastamiseks. Õigussuhte kvalifitseerimine
  4. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsuse p-s 63 märkis kohus, et poolte esitatud väidetele õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, kas ja mis liiki lepingu

-i tähenduses olid kostja ja Xxxxsõlminud. Poolte seisukohtade ja tõendite alusel saab kohus järeldada, et poolte vahel on leping ning kohus nõustub hagejaga, et kostja ja HeikkiJuhani Heimoneni vahel oli segatüüpi leping.

  1. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingu tekstist, kuid arvestada saab ka lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu sõlmimisel poolte tehtud tahteavaldusi. Nendeks dokumentideks on I KD tl 8-19 GNLD sisesed võrkturunduse ettevõtte toimimist kirjeldavad dokumendid: „Sammud mis viivad edule. Sinu edu plaan.” on edasimüüjatele suunatud brošüür, mis tutvustab edasimüüjasuhtega kaasnevaid võimalusi. Lisaks tutvustavad edasimüüjasuhet dokumendid IIKD tl 22-27 GNLD avaldatud müügiettevõtte organisatsiooni graafiline seletus, Ikd tl 20 dokument „Töö uue edasimüüjaga”, I KD tl 7 dokument „Edutsükkel“. Dokumente võib mõista kui kostja avaldust lepingu sõlmimisel ja sellisena omavad need tähendust lepingu tõlgendamisel. Samas ei anna dokumendid õiguslikult ühemõttelisi vastuseid edasimüüjasuhte sisu kohta. Dokumentidest nähtub kokkuvõtvalt, et edasimüüjasuhte sisuks on võimalus saada enda või oma alledasimüüjate ostetavatelt GNLD toodetedelt (kodukeemija, toidulisandid jpm) müügiboonust. Dokumendid kasutavalt läbivalt mõisteid „äri“ ja „ettevõte“, nt tsitaat „Sinu äri on finantsvara, millele sa loota võid – nii praegu kui ka tulevikus!“ Dokumendid sisaldavad graafilisi selgitusi (tl 16), soovitusi tegevuse korraldamiseks ja tööks alledasimüüjatega ning promomaterjale nagu edulood ja motivatsioonitekstid. Hageja on esitanud ekraanipildid GNLD veebikeskkonnast (nt I kd tl 21, 22). Kostja ei ole ka eitanud, et GNLD pakub veebiplatvormi, mille abil saab hallata ja jälgida nii enda kui alledasimüüjate tegevust ja käivet.
  2. Kostja tüüptingimuste § 3 sätestab, et edasimüüja on iseseisev ettevõtja /../ Ta ei ole ei GNLD ”agent”, ”töötaja”, ”asjaajaja”, ”esindaja” ega muu sarnane. Ka edasimüüja ja tema organisatsiooni edasimüüjate vahel ei eksisteeri töösuhet. See ei tähenda siiski, et pooled ei ole sõlminud lepingut ja et poolte vahel ei oleks lepingulist suhet. 4

(8)14. Edasimüüjasuhte sisu avavatest dokumentidest saab järeldada, et edasimüüjasuhe on ühelt poolt suunatud sellele, et turustada GNLD tooteid otse ostjatele ning teenida hinnavahelt vaheltkasu ja müügiboonust. Teisest küljest on edasimüüjasuhe suunatud sellele, et värvata alledasimüüjaid ning saada müügiboonust alledasimüüjate müüdud toodetelt (selle kohta vt selgitusi II kd tl 198 jj). Sellisena on lepingulisel suhtel müügilepingu ja müügilepingu raamlepingu tunnused. Arvestades, et iga edasimüüja värbamisega suureneb GNLD'l nii kauba, kui ka ettevõtlusplatvormi teenuse müük, samuti arvestades tasusaamise õigust sõlmitud lepingutelt, on GNLD ja võrkturundaja suhtel ka agendilepingu tunnused (

§ 670

Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama... ). Samas toob kohus välja, et tegemist ei ole tavapärase agendilepinguga, kuivõrd edasimüüja ei saa agenditasu lepingutelt, vaid tasuks on pidevalt makstavad müügiboonused. Mitmed GNLD materjalid soovitavad edasimüüjal oma alledasimüüjate ehk „käsivartega“ pidevalt tegeleda, pakkudes neile koolitust ja teadmiste tuge. Sellisena sisaldab õigussuhe teatud määral ka käsunduslepingu tunnuseid. Samas ei ole koolituskohustus otseselt sätestatud. Veel pakub GNLD võrkturundajale teenusena võrkturundusorganisatsiooni kaudu (alama astme edasimüüjatele ja nende klientidele) müüdud kaupade arvestuse teenust ning müüdud kaupade käivetelt nn. müügiboonuste arvestamise teenust. Selles osas on lepingul töövõtu lepingu tunnused (

§ 635

/kohustub üks isik (töövõtja) /../ saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ... .) GNLD pakub võrkturundajale teenusena võrkturunduse ettevõtte organisatsiooni värvatud liikmete virtuaalse andmebaasi hoidmise ja haldamise teenust. GNLD poolt kauba müümiseks ja võrkturunduse ettevõtte laiendamiseks vajaliku oskusteabematerjalidega varustamine ning vastavate koolituste pakkumine, samuti õigus kasutada piiratud ulatuses GNLD kaubamärki. See vastab frantsiisilepingu tunnustele (

§ 375

/(frantsiisiandja) /kohustub/ andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.) Kokkuvõttes sedastab kohus, et poolte vahel on segatüüpi leping, mis vastab müügilepinug, agendilepingu, käsunduslepingu ja frantsiisilepingu tunnustele. Millised imperatiivsed

sätted kohalduvad, sõltub igakordselt vaidlusalusest küsimusest ja valdkonnast. Lepingu üleandmine

  1. Hageja on esitanud nõude edasimüüjasuhtest tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku tuvastamiseks. Hageja väitel omandas ta õigused ja kohustused 26.03.2014 Xxxxpärandvara pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud asjaõiguslepinguga (I kd lk 69-70).
  2. Kohustuse tehinguline üleandmine on võimalik üldjuhul

§ 179

lg 1 järgi, kuid erialusena ka

§ 180jj järgi kui ettevõtte üleandmine.

17.

§ 180

lg 1 järgi ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte.

§ 180

lg 2 järgi ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk on algselt olnud kehtestada võlausaldajate kaitseks täiendav vastutus.

§ 183

lg 1 järgi enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Õiguste ja kohustuste ülemineku kohta ettevõtte müügil aga sätestab

§ 182

lg 1, mille järgi ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi.

§ 182

lg 2 järgi ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused 5

(8)ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 661 järgi ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. TsÜS § 66 järgi vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. 18. Ettevõtte üleminekut on selgitanud Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-113-11. Riigikohtu selgituse kohaselt ettevõtte üleandmise aluseks on

§ 180

lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st

§ 182

lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kolleegium selgitas, et kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul

§ 182

lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest. Selliselt on

§ 182

lg 2 alusel lepingute ja kohustuste ülemineku näol tegemist erilise üldõigusjärgluse juhtumiga, kus samas jääb

§ 183lg 1 alusel solidaarselt vastutama ka ettevõtte üleandja.

19. Kohus märgib, et ettevõttena ei saa käsitada mitte igasugust õigussuhet, sest kui iga lepingut võiks samaaegselt mõista kui ettevõtet, kaotaks lepingu ülemineku regulatsioon mõtte.

§ 180

jj sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioon on siiski eriregulatsiooniks õiguste ja kohustuste üldise ülemineku osas (vt RKtsKO 3-2-1-113-11).

§ 180

lg 2 järgi ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte regulatsiooni mõttest tulenevalt saab ettevõttena mõista õiguse objektide kogumit, mida seob majanduslik sisu. Seega üheks miinimumnõudeks ettevõtte ja tavalise lepingulise suhte eristamisel võiks pidada seda, et ettevõte sisaldab õigussuhteid mitmete isikutega. 20. Õiguskirjanduses on märgitud, et küsitav on majandustegevuse tuuma üleandmine ilma võlausaldaja nõusolekuta (

I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 900). Et see küsimus ei ole varem kerkinud, on seletatav asjaoluga, et senises kohtupraktikas moodustas ettevõtte tuuma suures osas vara, mida saab käsutada võlausaldaja nõusolekuta. Kui majandustegevuse tuum seisneb lepingulistes suhetes, peaks nende üleandmiseks olema vajalik spetsialiteedipõhimõttest tulenevalt võlausaldaja nõusolek. Samuti on õiguskirjanduses avaldatud seisukohta, et

§ 182

lg 2 ei kohaldu ettevõtte müügil pankrotimenetluses, siis on igakordselt vajalik lepingu üleandmiseks võlausaldaja nõusolek (

I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 894). 21. Hageja väitel oli tegemist ettevõtte üleandmisega ning selle peamisteks põhjendusteks on kostja enda materjalides avaldatud väited ning asjaolu, et edasimüüjasuhtega oli seotud äärmiselt suur hulk alledasimüüjaid. Hageja on esitanud tõendid seoses väitega, et Heikki-Juhani Heimonen'i võrkturunduse ettevõte/positsioon turundusvõrgus oli reaalne iseseisvalt rahavoogu tootev äriettevõte: - [k.1_tl_16] Võrkturunduse müügiettevõtte ostu-müügileping xxxx ja Xxxx'i vahel; - [k.1_tl_169-235] Väljavõtte GNLD andmebaasist H.-J. Heimoneile kuulunud võrkturunduse ettevõtte sisuks olevate allmüüjate nimekirja, kes sooritasid müügitehinguid konkreetselt ühes kalendrikuus; - [k.1_tl_164]_ 16.3.2002.11.15 xxxx avaldus GNLD'le võrkturunduse ettevõte/positsiooni rahavoogude suunamise kohta OÜ-sse Xxxx; 6

(8)- OÜ Xxxx konto väljavõtted boonuse laekumise kohta GNLD-lt, 2002, 2003 ja 2004 aasta kontoväljavõtted GNLD maksete kohta (k.2_tl.32-35, k.2_tl.30-31, k.2_tl.28-29]; OÜ Xxxx majandusaasta aruanded 2002 [k.1_tl_238-249] 2003 k.1_tl_250-264] 2004 [k.1_tl_265-278]; [k.1_tl_71]OÜ Xxxx õiend 2011 aasta GNLD müügiboonuste maksete kohta
  1. Hageja väitel võrkturunduse ettevõtte tegelik suurus oli üle 10 tuhande liikme ning müügiboonuseid on OÜ-le Xxxx kantud paljudest eri riikidest. Vaidlust ei ole selles, et xxxx oli hulgaliselt alledasimüüjaid , vt ka dokument (k.1_tl_169-235). Hageja tõenditest nähtub ka, et OÜ-le Xxxx maksti märkimisväärseid boonuseid nii Eestis kui teistes riikides toimunud müügi eest. Nimetatud väiteid kostja sisuliselt eitanud ei ole.
  2. See aga ei tähenda kohtu arvates, et alledasimüüjate võrgustik moodustaks edasimüüja jaoks tema ettevõtte

§ 180tähenduses.

Kuigi edasimüüja ja tema käsivarte vahel on õiguslik side õiguslike tagajärgedega, on edasimüüja lepingulises suhtes vaid GNLD-ga. Õigussuhe tekib ja toimib GNLD kehtestatud tüüptingimuste alusel, sealhulgas kohalduvad tüüptingimused ka edasimüüja ja tema käsivarte sidemetele. Edasimüüja ja käsivarte vahel ei ole otsest lepingulist suhet, vaid „käsivarreks“ saamine käib selliselt, et isik asub GNLD edasimüüjaks ning deklareerib, kes on teda värvanud sponsor (vt ka nõustaja selgitused kohtuistungil). Asjaolu, et tüüptingimused ja tutvustavad brošüürid kasutavad läbivalt mõistet „äri“, „äriettevõte“ ja „ettevõte“, ei ole kohtule siduv

§ 180kohaldamisel.

Tüüptingimuses on väga palju punkte, mis selgelt viitavad, et

§ 180

jj ettevõtte ülemineku regulatsioon ei kohaldu, näiteks võõrandamisel ostueesõigus ja GNLD nõusoleku nõue. Seega tuleb järeldada, et tüüptingimused kasutavad mõisteid „ettevõte“ teises tähenduses kui

§ 180

. Eelneva alusel järeldab kohus, et lepinguline suhe GNLD-ga ei ole kohtu arvates ettevõte

§ 180

tähenduses, vaid õigussuhe, mille üleandmisele kohaldub

  2. Kohus on ühe õigusliku kvalifikatsioonina kohtuistungil pooltega arutanud võimalust, et edasimüüjasuhe on õigus, mille üleandmisele kohaldub

§ 174(nõude loovutamine) koos AÕS §-ga 92 lg 1 (vallasomandi üleandmine).

Kohus asub seisukohale, et selline kvalifikatsioon ei ole põhjendatud. Eelpool uuritud tõenditest (tüüptingimused ja tutvustavad materjalid) ilmneb, et edasimüüjasuhtes esinevad kahepoolsed huvid, GNLD ootab, et edasimüüja arendaks võrgustikku ning järgiks GNLD turundus- ja muid reegleid, edasimüüja huviks on saada boonuseid ja motiveerivaid soodustusi nagu vastuvõtud ja reisid. Seega ei vasta edasimüüjasuhe loovutatava nõude tunnustele. Lisaks ei näe ükski seadusesäte ette, et kõnealusele õigusele tuleb kohaldada vallasomandi sätteid (AÕS § 94). Tüüptingimuste tühisus 25. Põhjendamatu on hageja väide, et tüüptingimuste regulatsioon edasimüüjasuhte võõrandamise ja pärimise kohta riivab omandipõhiõigust Põhiseaduse § 32 järgi ning õigust oma omandit vabalt võõrandada. Kohus osutab, et kui tüüptingimused ei näeks ette edasimüüjasuhte võõrandamist ja pärimist, oleks seda võimalik üle anda vaid

§ 179järgi kostja nõusolekul.

Seega ei piira tüüptingimused üleandmist, vaid laiendavad seda ning täpsustavad mis tingimustel kostja nõusoleku üleandmiseks annab. Seejuures ei saa väita, et üleandmise täielikult vaba võimaldamata jätmine oleks majanduslikult ebaloogiline või hea usu põhimõtte vastane – kostjal on huvi, et edasimüüjasuhe toimiks ning seega on tal huvi määrata ka isik, kes võib edasimüüjasuhte üle võtta ning on suuteline edasimüüjasuhet arendama. 26. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et GNLD kvalifitseerub turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana KonkS § 13 mõttes ning olulist vahendit omava ettevõtjana KonkS § 15 mõttes. GNLD poolt oma kommertshuvist lähtuvalt tingimuste peale surumine, kellele ja kuidas on 7

(8)võrkturundajal õigus ettevõtet võõrandada ja pärandada, on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine KonkS § 16 järgi. Muuhulgas ei ole põhjendatud hageja käsitlus turgu valitsevast ettevõttest ega virtuaalkeskkonnast kui infrastruktuurist. Kõnealuse turuna ei saa käsitada GNLD toodete turgu (iga ettevõtte oleks siis oma toodete osas turgu valitsev!) ning virtuaalkeskkond on sisuliselt GNLD ettevõtte kliendihaldustarkvara ja ka sellisena mõeldud vaid ettevõtte ja tema koostööpartnerite kasutamiseks. Edasimüüjasuhte võõrandamine 27. GNLD tüüptingimuste § 12 sätestab, et GNLD jätab endale õiguse otsustada, kas lubada edasimüüjasuhte ja sellega seonduvate õiguste müüki või mitte. Edasimüüjasute müüki puudutav leping tuleb koostada ja saata GNLD Internationalile vähemalt kolmkümmend
(30)päeva enne müügi toimumist. Kõne all oleva edasimüüjasuhte eelised võib üle kanda alles peale GNLD nõusoleku saamist. GNLD tüüptingimuste § 12 punktid b ja c sätestavad ostueesõiguse: esimesena pakutakse ostuvõimalust sponsorile /---/ Pakkumine peab olema lõplik ning sisaldama määratud tingimusi. /---/ Teine pakkumine /---/ tuleb esitada müüja poolte tema isiklikult sponsoreeritud kehtiva registratsiooniga edasimüüjatele. Kohus mõistab tüüptingimuste § 12 selliselt, et võõrandamise tingimuste täitmine on edasimüüjasuhte ülemineku eelduseks ning võõrandamise tingimuste täitmata jätmisel edasimüüjasute üleminekut ei toimu.
  1. Vaidlust ei ole selles, et 26.03.2014 Xxxxpärandvara pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud asjaõiguslepingule ei eelnenud GNLD teavitamist ega ostupakkumiste tegemist H-J.Heimoneni sponsorile (§ 12 p b) ega tema edasimüüjatele (§ 12 p c). Samuti on ilmne, et edasimüüjasuhte võõrandamiseks hagejale puudus kostja eelnev ja järgnev heakskiit. Sellega on täitmata edasimüüjasuhte ülemineku eeldused ja seetõttu ei saanud edasimüüjasuhe üle minna hagejale.
  2. Hageja on esitanud toendina [k.1_tl_16] dokumendi Võrkturunduse müügiettevõtte ostumüügileping H-J. Heimonen'i ja Xxxx'i vahel (hagi.t.t. p. 16.1). Kohus leiab, et nimetatud tõend ei viita, et „müügiettevõtet“ oleks müüdud teisiti kui kostja tüüptingimuste kohaselt, sealhulgas ei nähtu, et ettevõte oleks müüdud ilma kostja nõusolekuta. Selle üle, et kosta tüüptingimustega sätestatud korras saab ja on saanud positsiooni müüa, vaidlust asjas ei ole.
  3. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ei saanud õigusi ja kohustusi omandada üleandmise teel, ei ole kohtul põhjust hinnata, kas edasimüüjasuhtest tulenevad õigused ja kohustused kuulusid pärandvara hulka, sh hinnata hageja väiteid ja tõendeid, mis on esitatud hageja kohtuvaidluse teeside p-s 7 ,8 , 9, 10,
  4. Menetluskulude jaotus
  5. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.