1-15-1840/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1840 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrey Makarov (isikukood 38411043712), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Andrey Makarov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud algusega
9. september
10. a. Karistusaeg lõpeb
11. jaanuar
12. a.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega jäeti A. Makarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Positiivseks loeb kohus seda, et A. Makarov on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning osalenud riigikeele A1 ja A2 taseme õppes. Vähetähtis pole seegi, et käesoleval ajal töötab kinnipeetav väljaspool vanglat ja ka vabanemise korral on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht. Vabanemisjärgselt soovib A. Makarov elama asuda õe juurde, hiljem soovib ta endale korteri üürida. Süüdimõistetul on olemas toetav lähivõrgustik: õde koos enda perega ning tütar. Vaatamata sellele leiab kohus, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning korduvaid karistusi, ei ole A. Makarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, siis ei osutaks kohtu hinnangul kriminaalhooldus isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Samuti on A. Makarovil võlanõudeid umbes 6842,87 euro ulatuses, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut ning võivad omakorda mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud rahvatervisevastases kuriteos, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Samuti ei oleks ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus märgib, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on pigem erand ning järelejäänud vangistuse jooksul on A. Makarovil võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isikut ei saa vabastada ka vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused) viidates.
16. A. Makarov vaidlustas Viru maakohtu
17. märtsi
18. a määruse. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Kohtu seisukohad ei ole põhjendatud, sest A. Makarovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta läbis riigikeele kursused, on töötanud majandustöödel, viibib avavanglas ja töötab väljaspool vanglat ettevõttes, mis on lubanud ta vabanemisjärgselt tööle võtta. Seal töötades on kinnipeetav omandanud operaatorieriala. Vabanemisel garanteeritud töökoha kohta on olemas ka garantiikiri. Võlgade osas märgib määruskaebuse esitaja, et vabaneb igal juhul vanglast suurte võlgadega, aga kinnitab, et saab aru võlgade maksmise kohustusest ja kavatsebki seda teha. Kohus ei võtnud arvesse prokuröri seisukohta, kes on välja toonud vangistuses käitumise positiivsed asjaolud. Lisaks ei ole võetud arvesse prokuröri arvamust, mille kohaselt oleks võimalik vabastamise korral teostada kinnipeetava üle kontrolli 10 kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. A. Makarov on oma süüd uurimise ajal tunnistanud, teinud koostööd ja ei seganud juurdlust. Maakohus ei ole arvestanud ka vangla arvamust, kes toetab tingimisi ennetähtaega vabastamist. Lisaks ei ole võetud arvesse kontaktisiku ja sotsiaaltöötajate seisukohti, kes leiavad samuti, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud ka kriminaalhooldusametniku öeldut, et eelneval kahel korral, kui A. Makarov määrati kriminaalhooldusele, möödus katseaeg rahuldavalt. A. Makarov on aru saanud, et tema varasem eluviis viib selleni, et ta rohkem kaotab, kui võidab. Ta mõtles käesoleva karistuse ajal oma käitumise üle järele ja vaatas üle oma eluviisi. Ta usub, et kriminaalhooldus mõjuks talle positiivselt ja motiveeriks teda seaduskuulekale elule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Makarovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt- ja vastuargumente, jätab maakohtu määruse muutmata. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Makarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 4.2 Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati maakohtu seisukohaga, mille kohaselt esineb A. Makarovi puhul hulk argumente, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Kahtlemata on vabastamise pooltargumentideks see, et A. Makarov on vangistuse ajal töötanud majandustöödel ja töötab praegu väljaspool vanglat, ta on osalenud riigikeele õppes ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on positiivne vabanemisjärgselt olemasolev elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Maakohus on kõiki neid asjaolusid arvestanud (tlk 88 pöördel ja 89) ja seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et kohus pole võtnud arvesse A. Makarovi positiivset käitumist ja püüdlusi vanglas. 4.3 A. Makarovile jääb arusaamatuks, kuidas kohus ei nõustu vangla, prokuratuuri, kontaktisiku ja sotsiaaltöötajate arvamusega, kes toetavad ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus oma mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Apellatsioonikohus märgib siinjuures, et A. Makarov on korduvalt karistatud, mh on kuritegude laad muutnud raskemaks, sest varasemad varavastased kuriteod on asendunud rahvatervist ohustava kuriteoga. Kinnipeetava varasem käitumine on seega näidanud, et kergemad karistused ega kriminaalhooldus ei ole evinud uute kuritegude ärahoidmise seisukohast mingit toimet. A. Makarov varem kriminaalkorras karistatud isikuna ja teades, millised õiguslikud tagajärjed tema teole järgnevad, jätkas ikkagi uute kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasem elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda tema tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. Kinnipeetava A. Makarovi mittevabastamise tingisidki maakohtu hinnangul peamiselt tema varasem elukäik (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ja kuriteo raskus (rahvatervisevastane kuritegu). Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses ka ümber lükatud. 4.4 Iseenesest on õige A. Makarovi viide prokuröri seisukohale, et vabastades A. Makarovi vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 10 kuu kestel ning uue kuriteo toimepanemise riske saaks vähendada kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. Eeltoodu aga ei tähenda, et formaalsete eelduste täidetuse korral peaks vabastama iga süüdimõistetu. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhoolduse näol on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Makarovi eelnevale elukäigule osundades õigustatult leidnud, et varasem kriminaalhooldus ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Seega vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametniku sõnul on eelnevad kaks katseaega möödunud rahuldavalt, ei ole need A. Makarovit õiguskuulekale käitumisele suunanud. 4.5 Tõsi, kinnipeetav on oma muutumist määruskaebuses selgitanud ning kinnitanud, et nüüd on ta seaduskuulekaks eluks motiveeritud. Ringkonnakohtu hinnangul A. Makarovi elukäiku arvestades tema lubadustele määravat tähendust anda aga ei saa. Olukorras, kus süüdimõistetu on ka eelnevalt reaalses vangistuses viibinud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et just kantav vangistus on olnud varasematest mõjusam ning suunanud kinnipeetava õiguskuulekale teele.
20. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau