Obsah (4)

§ 15§ 141§ 139§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7027 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 15lg 2 - § 101 p 1 ja 8 ja Kr

K § 101 p 1, 7, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Samuti mõisteti R.

§ 141

lg 2 p-de 1-3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust, liitkaristuseks mõisteti kokku 17 aastat vangistust. KrK § 41 alusel suurendati karistust 07.04.1992 EV Ülemkohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga, st lõplikuks karistuseks jäi 18 aastat vangistust. 3. Harju Maakohtu 29.01.2001 otsusega mõisteti R.

§ 139lg 2 p-de 1-3 järgi ning karistati 4-aastase vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti 13.03.2000 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 19 aastat vangistust. 4. Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega tunnistati R.

§ 1773 järgi karistusega 1 aasta vabadusekaotust.

Lõplikuks karistuseks loeti 18 aastat ja 3 kuud vangistust.

1. Harju Maakohtu 13.05.2009 otsusega tunnistati R. Braginski süüdi KarS § 330 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks loeti 11 aastat 6 kuud ja 4 päeva.
2. Harju Maakohtu 02.04.2015 määrusega vabastati R. Braginski Harju Maakohtu 13.05.2009 KarS § 330 mõistetud karistusest, s.o 4 kuu vangistusest, kuna KarS § 330 tunnistati kehtetuks. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Harju Maakohtu 18.04.2002 otsusega moodustatud liitkaristus 18 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks arvati 18.04.2002 ja karistusaeg lõpeb 18.07.
4. 09.02.2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid kinnipeetava R. Braginski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
5. Tartu Maakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti R. Braginski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 8.
6. Kohus tõi positiivsena välja, et R. Braginskil on vabanemisel olemas kindel elukoht, töökoht ja endised kuriteokaaslased on surnud, mistõttu ei saa R. Braginskit uute kuritegude toimepanemisele mõjutada. R. Braginski on läbinud mitmeid programme vanglas ja tal on olemas lähivõrgustik ema ja õdede näol. 8.
7. Kohus võttis arvesse ka negatiivseid faktoreid –
8. aastal pärast vangistusest ennetähtaegselt vabanemist sooritas ülirasked kuriteod. Lisaks on R. Braginski pannud toime tapmise
9. aastal. Seega on R. Braginski pannud toime kolm tapmist (kaks lõpuleviidut ja ühe katsestaadiumisse jäänud tapmise), seega võib oht esineda ka tulevikus. 8.
10. R. Braginskil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei ole ehk piisavalt suuteline korralikult töötama. Kohus nõustus kriminaalhooldaja ja prokuröriga selles, et R. Braginskil puudub kokkupuude lähivõrgustikuga oma uues elukohas. Hinnates nii retsidiivsusriski kui ka üldpreventiivseid kaalutlusi leidis kohus, et R. Braginski vabastamine enam kui kolm aastat enne vangistusaja lõppu ei ole õiguskorra kaitsmisega kooskõlas. R. Braginski poolt toimepandud kuriteod on rasked. Samuti arvestades, et R. Braginskile saab kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrolli maksimaalselt kahele aastale, kuid vangistuses karistust kandes oleks kontrollaeg pikem, ei ole põhjendatud ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabastamine. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Braginski, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada R. Braginski tingimisi enne tähtaega või mittevabastamisel määrata järgmine ennetähtaegse vabastamise menetlus kuus kuud peale ringkonnakohtu määruse jõustumist.
12. Tartu Maakohtu määruses on korduvalt märgitud, et 16.02.1999 toimus kaks tapmist, tegelikult toimus vaid üks tapmine ja teine jäi katsestaadiumisse.
13. R. Braginski esitas 10.01.2017 kinnipeetava iseloomustuse, milles on kirjeldatud positiivseid asjaolusid. R. Braginski on mõistnud oma kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti teinud endast kõik oleneva, et selliseid kuritegusid enam ei korduks.
14. R. Braginskile mõisteti KrK § 101 järgi 15 aastat vangistust, kusjuures karistuse ülempiir oli kuni eluaegne vangistus. Seega kohtunik pidi mõistma, et see karistus on R. Braginskile piisav. Käesoleval hetkel on R. Braginski karistusest ära kandnud 17 aastat ja 8 kuud ning ülejäänud karistused on ta saanud II astme kuritegude eest, seega on I astme kuritegude eest ta oma võla ühiskonna ees tasunud. 2
15. R. Braginski tõi välja ka vangla hinnangu ja selles sisalduvad uute kuritegude toimepanemise riskiprotsendid. Samuti leiab R. Braginski, et tal on olemas toetav lähivõrgustik õe näol, kellega on pidevalt suhelnud ka vanglas olles. Vabanemisel on olemas töö- ja elukoht, vabanemisfondis on ligikaudu 2500 eurot.
16. R. Braginski leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt saab ennetähtaegsel vabanemisel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli, on väär, kuna R. Braginski mõisteti süüdi
17. aastal, kuid seadus jõustus alles 08.03.
18. Samuti tuleb R. Braginski hinnangul arvesse võtta, et vangla on taotlenud käitumiskontrolliks 12 kuud katseajaga karistuse lõpuni.
19. Kaaskirjas selgitab R. Braginski
20. aastal EV Ülemkohtu poolt süüdimõistmist, mil R. Braginskile määrati karistuseks 10 aastat vangistust, mida ta toime ei pannud. Pärast vabanemist ei olnud R. Braginskil normaalset suhtlusringkonda, ainult sidemed ema ja õega, mistõttu mitmete asjade kokkulangemine viis uuesti kohtu alla kuritegude eest, mida ta ka sooritas.
21. 03.04.2017 jõudis kohtusse R. Braginski lisa määruskaebusele, milles R. Braginski on kaasa pannud Tallinna Linnakohtu 09.07.1998 määruse R. Braginski ennetähtaegsest karistusest vabastamiseks. R. Braginski selgituste kohaselt oli
22. aastal ennetähtaegne vabanemine erakordne juhtum. Seega leiab R. Braginski, et tolleaegsetel kohtunikel, kes 16.10.1991 R. Braginski süüdi mõistsid, oli oma arusaam antud asjast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Braginski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
24. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus R. Braginskit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. R. Braginski ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige R. Braginski kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja R. Braginski käitumine karistuse ajal. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on R. Braginski puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
25. Kaebaja hinnangul on Tartu Maakohus oma määruses ekslikult märkinud, et R. Braginski on toime pannud kolm tapmist. Nähtuvalt Tartu Maakohtu määrusest on maakohus viidanud küll kolmele tapmisele, kuid täpsustanud iga lõigu juures, et üks neist tapmistest jäi katsestaadiumisse, seega on arusaadav, et maakohus viitab tapmiskatsele.
26. Kaebaja on välja toonud positiivsed faktorid, mis tulenevad 10.01.2017 kinnipeetava iseloomustusest ja sellekohase vangla hinnangu. R. Braginski ei nõustu kohtuga, et tal puudub toetav lähivõrgustik ning samuti toob välja, et tal on vabanemisfondis 2500 eurot algkapitali ja vabanemisel töö- ning elukoht. Ka maakohus on eeltoodud tegureid hinnanud kogumis, kuid leidnud, et see ei kaalu üle kuriteo toimepanemise asjaolusid ja samuti on oluline asjaolu, et R. Braginskil on kehtiv distsiplinaarkaristus. Ka R. Braginski ise toob välja, et
27. aasta vabanemisel oli ta lähivõrgustikus peresidemed säilinud ainult ema ja õega, kuid sooritas siiski uued kuriteod. See ei tekita kohtus veendumust, et ka käesoleval ajal ennetähtaegsel vabanemisel oleks toetav lähivõrgustik lähisugulaste näol suurema positiivse mõjuga. 3
28. R. Braginski on määruskaebuses toonud välja asjaolu, et ta on kandnud karistust juba 17 aastat 8 kuud ja praegusel ajal on ta I astme kuritegude karistused ära kandnud ning kannab karistust II astme kuritegude eest. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et liitkaristuse puhul ei saa arvestada liitkaristust selliselt, et millise osa eest on isik juba ära kandnud ning seetõttu järeldada, et arvestada ei saa selle kuriteoga, mille eest on karistus juba nö. ära kantud. Liitkaristuse puhul on karistus mõistetud kogumis ning ei saa eraldada erinevate kuritegude eest vangistuse kandmise aega. Seetõttu ei oma ka R. Braginski seisukoht tähtsust, kuna liitkaristus ei ole käesolevaks hetkeks veel kantud.
29. R. Braginski leiab, et talle ei ole võimalik kohaldada kohtu poolt nimetatud karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta mõisteti süüdi
30. aastal ja seadus jõustus alles
31. aastal. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 on katseajaks võimalik allutada süüdlane käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Asjaolu, et käesolev säte hakkas kehtima hiljem kui R. Braginski süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, ei tähenda, et käesolevat sätet ei saaks rakendada ennetähtaegsel vabastamisel vangistusest. Tartu Maakohus on toonud sisulise hinnanguna välja, et käitumiskontrolli ja katseaja määramine ei vasta üldpreventiivsetele eesmärkidele, kuna R. Braginski karistusaja lõpu saabumiseni on veel üle 3 aasta. On ebaloogiline, et käitumiskontrolli saab seada R. Braginskile vaid 2 aastaks, vangistuses on teda võimalik jälgida aga üle 3 aasta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt kuriteo toimepanemise raskusest ei ole R. Braginski ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud 3 aastat enne karistusaja lõpu saabumist, samuti ei ole põhjendatud käitumiskontrolli seadmine 2 aastaks. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleb järgida vangla ettepanekut käitumiskontrolli nõuete seadmisel, ei ole asjakohane. Kohtul on õigus määrata ise käitumiskontrolli nõuded kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel tulenevalt KarS §-st
33. R. Braginski on määruskaebuse kaaskirjas ja lisas selgitanud
34. aastal EV Ülemkohtu poolt tema süüdimõistmise asjaolusid ning ennetähtaegset vabastamist vangistusest
35. aastal. Kohus peab oluliseks välja tuua, et käesolevas ennetähtaegse vabastamise menetluses ei vaadata ümber varasemalt määratud karistusi ja karistuste kandmisaja määrasid. Asjaolu, et
36. aastal R. Braginski ennetähtaegselt vabanes, on küll positiivne, ent selle varjutab kahe äärmiselt raske kuriteo toimepanemine pärast ennetähtaegset vabanemist (s.o 7 kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabastamist). Seega hinnates kõiki asjaolusid kogumis on maakohus jätnud õigesti R. Braginski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
37. R. Braginski on määruskaebuses alternatiivselt palunud kohtult ennetähtaegse vabastamise menetlus määrata kuus kuud peale ringkonnakohtu määruse jõustumist tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 05.01.2016 määruse kohaselt on R. Braginski ennetähtaegne tingimisi vabastamine rohkem kui 3 aastat enne karistusaja lõppu ebaproportsionaalne toimepandud kuritegudega. Kuna 18.07.2017 jääb R. Braginskil karistuse lõpuni täpselt 3 aastat, ei saa vabastamine olla õiglustunnet riivav. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt vangistusseaduse § 76 lg-st 2 edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava kohta kohtule uuesti pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Käesoleval juhul taotleb R. Braginski ennetähtaegse vabastamise menetluse määramist 6 kuu peale pärast määruse jõustumist. Asjaolu, miks R. Braginski taotleb, et menetlus algatatakse uuesti just 6 kuud pärast 4 jõustumisest, ei ole aga kohtu hinnangul põhjendatud. Seetõttu ei määra kohus ka uut ennetähtaegse vabastamise menetluse arutamise aega.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
39. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Mati Kartau