Obsah (5)

§ 238§ 414§ 180§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8904 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ja M. Pajule mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg

1. –
2. märts 2016 karistusaja hulka ning loeti kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 414lg 2 alusel on karistuse kandmise alguseks M.

Paju vanglasse saabumise aeg. Kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõisteti süüdistatavalt

§ 180lg 1 alusel välja kriminaalmenetluskulud.

1. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. Maakohtu põhjendused M. Pajule karistuse mõistmisel olid kokkuvõtlikult järgmised. M. Paju on süüdi raske kehavigastuse tekitamises, millega on põhjustatud surm. KarS § 118 lg 1 p 7 näeb karistusena ette üksnes vangistuse 4-12 aastani – seega ei ole võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist. Kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning märkis veel, et ka pärast intsidenti oli M. Paju see, kes kutsus kiirabi. M. Paju ütluste kohaselt kutsus ta kiirabi, kuna S.L. oli teadvusetu ja südametunnistus hakkas piinama. Ta kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M. Paju pani toime I astme ning KarS § 118 kvalifikatsiooni kõige raskema tagajärjega kuriteo intensiivse vägivallaga kannatanu suhtes. Ründe tagajärjel tekkisid kannatanul hulgivigastused ja peatrauma, mille tagajärjel ta suri. Kannatanu peksmisel vastupanu ei osutanud. Probleemide lahendamiseks kasutas süüdistatav sõnade asemel füüsilist vägivalda: selline käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav. Kohus arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid – jõhkrat vägivaldsust, süüdistatava isikut, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, karistas M. Paju vangistusega sanktsiooni madalama määra lähedal, s.o vangistusega 5 aastat. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, vähendati karistust 1/3 võrra. 2
2. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse Tartu Maakohtu otsust karistuse osas. Ta taotleb tühistada Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsus osaliselt, s.o karistuse osas ning mõista süüdistatavale kergem karistus. Kaebaja leiab, et maakohus ei ole arvestanud M. Paju ütlustega selle kohta, et ta oli kannatanuga pikemaaegne tuttav. Süüdistatav on kirjeldanud, kuidas kannatanu varastas temalt raha, tegi tema elukaaslasele lähenemiskatseid ning kasutas viimase suhtes solvavaid väljendeid. Kannatanu oli purjus ja viis ka
5. märtsil 2016 M. Paju oma solvangutega endast välja, mille tagajärjel ta kaotas enesekontrolli ja hakkas kannatanut peksma. Kriminaalasjas ei ole selliseid väiteid ümber lükatud. Karistusmäära valikul aga pidanuks neid arvestama. Samuti jättis kohus arvestamata, et M. Paju ülalpidamisel on 3 alaealist last ning ta abistab eakaid vanemaid. M. Paju vangistuse pikkusest sõltub nende igapäevatoimetulek. Seega tuleks kõne alla M. Paju karistamine vangistusega sanktsiooni alammäära piirides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust käesolevas kriminaalasjas, leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

1. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et M. Paju on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Nimetatud osas kaebust esitatud ei ole. Vaidlustatud on karistuse mõistmist ning taotletud sanktsiooni alammääras karistust.
2. Ringkonnakohtul maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited puuduvad. Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole maakohus jätnud asjakohase tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning kooskõlas karistuspraktikaga, mõistnud M. Pajule põhjendatud karistuse.
3. Asjakohane ei ole kaebaja väide selle kohta, et kohus ei ole arvestanud ega ümber lükanud M. Paju väiteid asjaoludes, mis teda kuriteo toimepanemiseni viisid. Isegi kui eeldada, et kannatanu varastas M. Pajult, solvas tema naist või tegi talle lähenemiskatseid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et probleemide lahendamiseks sõnade asemel füüsilise vägivalla kasutamine ei ole vastuvõetav. Tuleb arvestada, et M. Paju pani toime KarS § 118 kvalifikatsiooni kõige raskema tagajärjega teo ning süüdistatava teosüü on suur. Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistades isikut, kes kasutab teise isiku suhtes süüdistuses kirjeldatud jõhkrat vägivalda, kaitsja poolt taotletud viisil, s.o minimaalse võimaliku karistusega, tekiks küsimus, milliste asjaolude puhul oleks sel juhul põhjendatud karistamine sanktsiooni keskmise lähedase või sellest suurema karistusega. 3
4. Ka asjaolu, et M. Paju kolme alaealise lapse ja eakate vanemate igapäevatoimetulek sõltub M. Paju vangistuse pikkusest, ei anna alust sanktsiooni alammääras karistuse kohaldamiseks. Kohustus hoolitseda alaealiste laste ja eakate vanemate eest ei takistanud M. Paju käitumast viisil, mis tingis tema süüdi tunnistamise. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes arvestanud süüdistatava isikuga ning võimalusega teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on maakohus juba arvestanud karistuse eripreventiivseid eesmärke.
5. Eeltoodust lähtudes puudub apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimgi edulootus ning see jääb

§ 326lg 3 alusel läbi vaatamata.

1. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Saavo esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas, sh käibemaks 12 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 72 euro (sh käibemaks 12 eurot) hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lg-st 3 ja justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale määrata 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulud tuleb

§ 175lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt M.

Pajult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4