KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 12. aprill 2017. a, Võru tn 12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, juhul kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (tl 2). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus koos vastuse nõude ja vastavalt

§-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 16.12.2016. a. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks

§ 407lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Nõude põhjenduste kohaselt on mõisteti kostja Tartu Maakohtu 23.04.

1. a kohtuotsusega (jõustus 7.07.2012 Tartu Ringkonnakohtu 29.06.
2. a otsusega) kriminaalasjas nr 1-1113413 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver K. V. suri. Sotsiaalkindlustusameti 8.12.
3. a otsusega nr 00135K72 määrati K. V. ülalpeetavale M. V. toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 20.08.
4. a. Ajavahemikul 1.01.
5. a kuni 30.11.
6. a on seoses K. V. surmaga hüvitatud ohvriabi seaduse alusel toitja kaotusest tingitud kahju kokku summas 6324,25 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanu surma põhjustamisega kahju tekitamine õigusvastane. Tulenevalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ohvriabiseaduse (OAS) § 31 lg alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hagilt hinnaga kuni 7000 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 450 eurot. 3

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Asjaolu, et Eesti Vabariik menetlusosalisena on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, ei vabasta kostjat hagi rahuldamise korral riigilõivu hüvitamise kohustusest. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 450 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4