KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
) § 80 lg 1 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
§ 80
lg 2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
§ 56lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. 2
(4)5. Hageja väitel kuulub hagejale korter asukohaga xxxx, Tallinn. Korter on kostja otseses valduses. Pooled ei vaidle, et kostja valdab korterit. Hageja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (tl 6-7), mille kohaselt korteriomandi asukohaga xxxx omanik on hageja. Hageja on esitanud ka väljavõtte rahvastikuregistrist (tl 8), millest nähtuvalt on xxxx registreeritud rahvastikuregistris kostja elukohana. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja on xxxx korteri omanik ning et xxxx korterit valdab kostja. 6.
§ 83
lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja on välja toonud, et tema õigus vaidlusaluse korteri valdamiseks tuleneb
- aastal sõlmitud üürilepingust. Üürilepingu olemasolu kohta ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Kostja on märkinud, et tasub üüri käesoleval ajal korteriühistule. Kohtuistungil täpsustas kostja, et tasub makseid korteriühistu poolt esitatavate arvete alusel. Nähtuvalt asjas esitatud korteriühistu arvetest (tl 61, tl 78) on korteriühistu esitanud hagejale ja kostjale arveid kommunaalteenuste eest. Üüri esitatud arvetel ei kajastu. Kohus leiab, et kostja väide üürilepingu või mistahes lepingu olemasolu kohta, millega oleks xxxx korter antud kostja kasutusse, on tõendamata.
- Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 enne
- juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
- juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kostja on kohtuistungil välja toonud, et üüri tasumise kokkulepet tal ei ole olnud. VÕS § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kohus leiab, et
- aastal sõlmitud leping, mille alusel kostja väidetavalt korterit kasutab, saaks olla tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses. Kuna kostja ei ole väitnud, et nimetatud leping oleks sõlmitud hagejaga ning seadus ei näe ette, et tasuta kasutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused läheksid asja võõrandamisel üle asja uuele omanikule, siis isegi kui kostja väide
- aastal sõlmitud kasutuslepingu kohta oleks tõendatud, ei saaks nimetatud leping anda talle õigust asja valdamiseks hageja suhtes.
- Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus xxxx korterit vallata. Seetõttu tuleb hageja nõue nimetatud korteri väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest
§ 80lg 1 alusel rahuldada.
- Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust, kas kostja on korteriühistule korrektselt kommunaalteenuste arveid tasunud, millise asjaoluga seoses on kohtule esitatud korteriühistu hoiatuskiri koos lisaga (tl 62, lisa tl 63-65) ning maksegraafik (tl 79). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
- TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
- Hageja on avaldanud oma menetluskulude suuruseks riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 828,75 eurot. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõivu 300 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja kohtuväliseks kuluks on lepingulise esindaja kulu 828,75 eurot. Hageja on avaldanud, et summa ei sisalda käibemaksu. Hageja on avaldanud, et nimetatud summast moodustab hagiavalduse ettevalmistamise kulu 288,75 eurot, milline summa on kokkuleppehind. Kohtumenetluses osalemisega tekkinud ajakulule 4,5 tundi vastab lepingulise esindaja tasu 540 eurot. 3
(4)Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kulude kohta arvamust avaldanud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud hageja vajalikud ja põhjendatud. Kohus lähtub eeldusest, et asjas esitatud hagiga sarnase hagi koostamiseks kulub vähemalt kolm tundi eeldusel, et õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Võttes aluseks hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis, jääb hagi koostamisega seotud kulude suurus kohtu osundatud ajakulu piiresse (288,75:120=2,4). Seetõttu on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud. Hageja on avaldanud kompromissiläbirääkimistega seonduvaks ajakuluks 3 tundi ja kohtus tehtud toimingute ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kompromissiläbirääkimisteks ettevalmistumise ja läbirääkimiste pidamine vajalik toiming. Kostja ei ole vaidlustanud hageja avaldatud andmeid kompromissiläbirääkimiste ajakulu õigsuse kohta. Kompromissiläbirääkimistega seonduv ajakulu tuleb lugeda põhjendatuks. Kohtumenetluses tehtud toimingud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja nendega kaasnev ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab asja keerukusastmele ning ei ületa sarnase õigusteenuse turuhinda. Eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 828,75 eurot (288,75+4,5x120=828,75). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruse 828,75 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
(4)