← Eesti

2-15-7665/16

Obsah (4)§ 183§ 261§ 1§ 26

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7665 Ts

) §-st 183 koosmõjus §-ga 261 ning need on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad sätted.

§ 183

kohaselt võib kohtutäitur määrata võlgnikule

§-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks, või kui võlgnik rikub kohustust mingit toimingut taluda või toimingust hoiduda.

§ 261

on üldsäte, mis reguleerib täitemenetluses sunniraha määramise tingimusi ja korda. Sunniraha määrates on kohtutäituril kaalutlusõigus. Sellele vaatamata peab kohtutäitur kohtulahendit täitma formaliseerituse põhimõtte kohaselt. Täitemenetluses sunniraha määramise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kohtulahendit, mille täitmiseks soovib kohtutäitur sundi kohaldada, saab kohtutäitur täitemenetluse korras täita ning selle täitmist kohustatud isikult nõuda. Tsiviilasjas jõustunud või viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend on

§ 1lg 1 p 1 järgi üldjuhul täitedokument, mida saab täitemenetluses täita.

Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1321540, mis on seadusest tulenevalt täitmisele kuuluv alates määruse kättetoimetamisest kohustatud isikule. Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida

§-s 183 ja §-s 26¹ sätestatud sunniraha kohaldamise eeldusi.

§-e 183 ja 26¹ tõlgendada selliselt, et kohtutäitur võib lähenemiskeeldu sisaldavat kohtulahendit täites määrata kohustatud isikule sunniraha, kui kohustatud isik rikub kohustust hoiduda teatud toimingust. Sunniraha määramisel on otsustava tähendusega asjaolu, et kohustatud isik on rikkunud täitedokumendist tulenevat kohustust hoiduda teatud toimingust. Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-21540 resolutsioonist nähtuvalt rakendas kohus järgmisi esialgse õiguskaitse abinõusid: „2.1. Keelata Xxxxsiseneda Xxxx, Xxxx, Xxxxning Xxxxeluruumi aadressil Xxxx, Tallinn. 2.2. Kui Xxxxviibib üheaegselt Xxxxga ja/või Xxxxga ja/või Xxxxja/või Xxxx XxxxTallinn elumaja ühiselt kasutatavates ruumides, sealhulgas trepikojas, ei tohi Xxxx läheneda Xxxx lähemale kui 5 meetrit. 3

(6)2.
  1. Keelata Xxxx läheneda väljaspool XxxxTallinn elumaja Xxxxle, Xxxxle, Xxxxning Xxxx lähemale kui 10 meetrit. 2.
  2. Keelata Xxxxrääkida omal algatusel Xxxxga, Xxxxga, Xxxxning Xxxxning samuti keelata Xxxxvõtta nendega ühendust elektrooniliste sidevahendite kaudu“ (I kd, tl-d 25-26). Täitedokumendist tuleneb seega neli erinevat toimingut, mille tegemisest on võlgnik kohustatud hoiduma. Selleks, et kohtutäitur saaks kohaldada sunniraha, peab võlgnik olema rikkunud vähemalt ühte kohtumäärusest tulenevat toimingu tegemisest hoidumise kohustust.
  3. Selle, kas võlgnik on rikkunud täitedokumendist tulenevat toimingu tegemisest hoidumise kohustust, selgitab välja kohtutäitur. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur siduvalt tuvastada, kas võlgnik on rikkunud täitedokumendist tulenevat kohustust või mitte. Kohtutäitur saab anda üksnes hinnangu, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohustuse rikkumine on kohtutäituri hinnangul usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust, saab kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha. Kohtutäituril on võimalik koguda ise teavet, et välja selgitada, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäituril on võimalik koguda kohustuse rikkumise väljaselgitamiseks teavet võlgnikult (

§ 26

lg 1) ja kolmandatelt isikutelt (

§ 26lg 2).

Kohtutäituri õigus saada teavet on tagatud sunniraha määramise õigusega (

§ 261lg 1).

Kogutud teabe põhjal saab kohtutäitur kujundada seisukoha, kas kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohtutäitur on kujundanud seisukoha kohustuse rikkumise veenvuse osas, peab kohtutäitur otsustama, kas määrata sunniraha või mitte. Sunniraha määramine on kohtutäituri diskretsiooniõigus. Kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas peab olema täitetoimiku põhjal jälgitav.

  1. Võlgnikul on õigus esitada kohtutäituri otsuse peale kaebus põhjendusel, et kohustuse rikkumine ei olnud usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kui kohustuse rikkumine ei ole usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust, peab kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldama ja sunniraha määramise tühistama. Kaebuse rahuldamata jätmise korral on võlgnikul õigus taotleda kohtule esitatud kaebuses, et kohus annaks hinnangu, kas kohustuse rikkumine oli usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust.
  2. Kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
  3. Kohus on seisukohal, et kohus peab käesoleval juhul kontrollima, kas kohtutäitur on õigesti leidnud, et võlgniku poolt kohustuse rikkumine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohtutäitur avaldas vaidlustatud otsuses, et ta lähtus sunniraha määramisel Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 03.02.2015 teatisest kui dokumentaalsest tõendist ning teatises sisalduvatest järeldustest. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, et kohtutäitur oleks sunniraha määramisel lähtunud muudest dokumentidest või muust tema poolt kogutud teabest. Seetõttu peab kohus hindama, kas Politsei- ja Piirivalveameti Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 03.02.2015 teatisega on usaldusväärselt dokumenteeritud täitedokumendist tuleneva hoidumiskohustuse rikkumine võlgniku poolt. 4

(6)Kohus on seisukohal, et kõnealune dokument ei ole kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) mõistes dokumendiks, millega on tuvastatud süüteo tunnustega teo esinemine. Seetõttu ei saa teatist lugeda sama usaldusväärseks kui näiteks kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (KrMS § 206). Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse usaldusväärsus tuleneb eelkõige sellest, et määruse tegemisele on eelnenud kriminaalmenetlus ning isikul, kellele on omistatud süüteo tunnustega teo toimpanemine, on saanud oma õigusi seaduses sätestatud korras kaitsta. 03.02.2015 teatist saab lugeda dokumendiks, millega on fikseeritud, et uurimisasutusele avaldati informatsiooni lähenemiskeelu rikkumisest. Lisaks sisaldab teatis informatsiooni selle kohta, miks uurimisasutus ei tee menetlustoiminguid (ei alusta kriminaalmenetlust). Kohtu hinnangul ei ole uurimisasutusele teatamine süüteotunnustega teo tunnustega toimepanemisest ja sellise teate fikseerimine toiming, mis muudab teo toimepanemise tõendatuks. Seetõttu ei saa 03.02.2015 teatist lugeda dokumendiks, millega on usaldusväärselt dokumenteeritud teo toimepanemine. Teatist ei muuda usaldusväärseks ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Merle Randla 07.05.2015 vastusest ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.04.2015 vastusest nähtuvalt fikseeriti teatises lähenemiskeelu rikkumine. Kohtu hinnangul ei saa hilisemad uurimisasutuse ja prokuratuuri selgitused anda teatisele täiendavat sisu olukorras, kus kriminaalmenetlust läbi viidud ei ole. 03.02.2015 teatise tegemisele kriminaalmenetluse läbiviimist ei eelnenud. Seetõttu ei saa kohus lugeda ainult teatist ja teatisel põhinevat informatsiooni piisavaks, et lugeda hoidumiskohustuse rikkumise toimumine veenvaks. Vastupidise tõlgenduse korral piisaks kohustuse rikkumise usaldusväärseks dokumenteerimiseks sellest, kui uurimisasutusele avaldatakse kontrollimata info süüteotunnustega teo kohta ning uurimisasutus teeb info põhjal teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Kohtu hinnangul saab teatis olla üheks, kuid mitte piisavaks teabeallikaks, mille põhjal kohtutäitur saab lugeda kohustuse rikkumise muul põhjusel väljaspool kahtlust olevaks. Kohtutäitur oleks pidanud seetõttu kasutama oma

§-st 26 tulenevat teabe kogumise õigust võlgnikult ja kolmandatelt isikutelt. Täiendava teabe põhjal oleks kohtutäitur saanud kujundada arvamuse, kas kohustuse rikkumine on väljaspool kahtlust. Kuivõrd kohtutäitur lähtus üksnes teatisest ja sellele tagantjärele antud selgitustest ning ei kogunud muud teavet, ei olnud kohtu hinnangul kohustuse rikkumine usaldusväärselt dokumenteeritud ega muul põhjusel väljaspool kahtlust. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb rahuldada. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab kohtutäituri otsused kaebuse rahuldamata jätmise ja sunniraha määramise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kohtutäituri kanda, kelle seaduse nõuetele mittevastav sunniraha määramise otsus andis võlgnikule põhjuse esitada kaebus kohtutäiturile ja hiljem kohtule. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda.
  2. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab asja lahendamist. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.