← Eesti

3-15-1239/11

Obsah (4)§ 29§ 16§ 32§ 3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1239 Inseneribüroo TeknoPLAN OÜ kaebus Maksu

) tähenduses eluruumid või mitte. Praktika, et äriruumidena registreeritud korteriomandeid kasutatakse eluruumidena ja vastupidi, on tavapärane. Optsiooniõiguse kasutamine tõendab Kohtu 15 ja Tiigi 2-6 korteriomandite kasutamist äriruumina, kuna eluruumi kasutamisele (üürile) ei tohi käibemaksu lisada. MTA jättis maksuotsuses käsitlemata, et kaebaja teavitas 06.02.2015 MTA-d Kohtu 15 ja Tiigi 2-6 kinnisasjadega seonduvate kõigi tehingute maksustamisest. Sellisest teavitusest piisab, et kaebajal tekiks õigus nimetatud kinnisasja müügihinnale ja üüritasule (äriruumina) käibemaksu lisada ning korteriomanditega seonduvatelt teenustelt ja kaupadelt sisendkäibemaksu maha arvata. MTA jättis maksuotsuses tähelepanuta topeltmaksustamise ohu. Ühelt poolt on kaebajal õigus müüa korteriomandid käibemaksuga, kuid teiselt poolt keelab MTA korteriomanditelt sisendkäibemaksu maha arvata. MTA pööras sellele lühidalt tähelepanu alles vaideotsuses, viidates

§-le 32, kuid jättes täpsustamata asjakohase lõike. Seetõttu ei vasta maksuotsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 2 toodud põhjendamisnõuetele. MTA jättis kaebaja äriplaani alusetult tähelepanuta. Kaebaja äriplaan seisneb selles, et Tiigi 26 korteriomandit kasutatakse pangalaenu tagatisena ning käesoleval ajal ei ole plaanis korteriomandit eluruumina üürile anda. Kaebaja plaanib korteriomandi tulevikus äriruumina üürile anda või müüa. MTA subjektiivne käsitlus äriplaani puudumise kohta on vastuolus Riigikohtu 22.06.2009 otsusega nr 3-3-1-43-09. Kaebaja täitis oma selgitamiskohustuse ja selgitas soetamise otstarvet ning äriplaani, kuid vaatamata sellele leidis MTA, et „edaspidine äriplaan puudub“. Ükski seadus ei kohusta tegema äriplaani paberkandjal. Seni, kuni korteriomandid on ehitusjärgus, on nende ainukene otstarve olla tagatiseks pangale. Kaebaja ei pidanud lähtuma Rahandusministeeriumi poolt

-ile antud kommentaaridest, sest need ei ole siduvad. 4. Maksu- ja Tolliamet palus 15.06.2015 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

§ 29

lg-t 1 tuleb koosmõjus

§-ga 16 mõista selliselt, et seni, kuni soetatud vara näol on tegemist eluruumiga (kinnistusraamatusse märgitud sihtotstarve), tuleb eeldada selle kasutamist eluruumina. Samas ei piirdunud MTA ainult kinnistusraamatu kandega, vaid uuris vaidlusaluste kinnistute tegelikku kasutuselevõtmist. Vaatluse ja seletustega on tuvastatud, et kõnealuste eluruumide kasutamine äriruumidena ei ole maksuotsuse andmise seisuga kinnitust leidnud, mistõttu tuli MTA-l lähtuda korterite juriidilisest staatusest. Kaebuses ei ole selgitatud, millised tõendid MTA-l kogumata või uurimata jäid. Kaebaja viidetest sellele, et ta ei teadnud täpselt, mis otstarbel ta vaidlusaluseid ruume kasutama hakkab, järeldub, et MTA-l ei olnudki võimalik muid alternatiive kontrollida ega hinnata. Tõendite kogumine kui menetluslik kaalutlusotsus on kontrollitav, mistõttu ei ole põhjust maksuotsust alusetu uurimiskohustuse rikkumise etteheitel tühistada. Korteri kasutamine kontorina või äripinnana rendile andmine ei ole küll välistatud, kuid tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid annavad alust järeldada, et praegusel juhul on tegemist eluruumidega. Kaebaja esitas MTA-le maksumenetluse kestel Kuressaare Linnavalitsusele edastatud avalduse Kohtu tn 15 sihtotstarbe muutmise soovi kohta, kuid avalduse esitamiseks puudus muu mõistlik selgitus peale selle, et kaebaja tahtis MTA jaoks tagantjärele luua olukorda kinnistu soetamisest kaebaja maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja käsitlus on vastuoluline, sest ta viitas ise korduvalt asjaolule, et ta ei tea veel täpselt, mis otstarbel ta ruume kasutama asub. Kuna maksumenetluses tuvastati, et eluruume ei ole ühekski muuks otstarbeks kasutatud, ei ole kaebaja kavatsus korteriomandi(te) kasutamiseks ettevõtluses tõsiseltvõetav. MTA-l ei ole kaebaja väidete tõesuse kontrollimiseks võimalik muid tõendeid koguda. Kaebaja peab tõendama, et maksusumma määrati valesti, kuid ta ei ole kohtumenetluses lisaks maksumenetlusele toonud välja ühtegi sisulist asjaolu või tõendit, mis 3

(8)lubaks maksuotsusega võrreldes vastupidistele seisukohtadele asuda. MTA käsitluse õigsust ruumide kasutusotstarbe tuvastamise osas kinnitavad Tallinna Halduskohtu otsused haldusasjades nr 3-09-1450 ja 3-10-474. Kokkuvõtvalt on esmatähtis faktiline kasutus, kuid kui seda pole, tuleb eeldada, et kui korter on registreeritud nõuetekohaselt eluruumina, kehtib eluruumina kasutamise eeldus kuni faktiline kasutus ei tõenda vastupidist. Eluruumide üürile andmine on igal juhul maksuvaba käive. Ainult ebaselge kavatsus ja sellekohane tehingu deklareerimine käibemaksuarvestuses välistaks MTA õiguse tehingut vastavalt majanduslikule sisule maksustada ning käibe maksustamine muutuks suvaliseks. Vastupidine seisukoht seaks maksuvabastuse sõltuvusse juhuslikest ja ebaolulistest asjaoludest, mis moonutaks

§ 16eesmärgipärast kohaldamist ja puudutatud isikute võrdset kohtlemist.

Vastustaja seisukohta kinnitab asjaomane seletuskiri

§ 16lg 3 p 1 kohta (http://www.fin.ee/280/).

Seletuskirjast tuleneb üheselt, et tegemist ei tohi olla vaid juhusliku maksustamisega, sest see ei teeniks seadusega kehtestatud piiranguga soovitud eesmärki. Korter ehitatakse alaliselt selles elamiseks ja see on ka projektis eluruumina kajastatud või arvel (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 272). Menetluse käigus on tuvastatud korterile omased tunnused, millele kaebaja tegelikult vastu ei vaidle. Seega ei ole korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamine tulenevalt

§ 29

lg-st 1 ja §-st 16 lubatav, kuna korteriomand soetatakse maksuvaba käibe tarbeks. Kaebaja arvates ei sõltu

§ 29

lg 1 kohaldamine sellest, kas ruumide näol on tegemist asjaõigusliku sihtotstarbe poolest eluruumidega või mitteeluruumidega. Kaebajaga nõustumine tähendaks seda, et olukorras, kus puuduvad mistahes tõendid ruumi faktilise kasutamise kohta, tuleks lubada igasuguse ruumi, sh eluruumi käibemaksuga maksustamist. MTA ei viidanud topeltmaksustamise ohuga seonduvalt konkreetsele

§ 32

lõikele, kuid selgitamiskohustuse rikkumine ei too haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Kui kaebajal tekkisid kõhklused võimalikus topeltmaksustamises, saanuks ta menetluse kestel MTA-lt selgitusi küsida. Topeltmaksustamise oht puudub, sest kui korteri valmimisel võetakse see kasutusele või antakse rendile kontorina või osutatakse majutusteenust külaliskorterina, siis on kaebajal õigus korteriomandi soetamisel tasutud sisendkäibemaks

§ 32

lg 4 alusel maha arvata vastavalt korteri tegelikule kasutusele 10aastase korrigeerimisperioodi jooksul (igal aastal 1/10 käibemaksu summast). Sisendkäibemaksu mahaarvamist saab korrigeerida ka maksukohustuslasele positiivses suunas. See on vajalik juhul, kui põhivara soetamisel ei saanud sisendkäibemaksu maha arvata, kuid hiljem sai, sest asja hakati kasutama maksustatava käibe tarbeks. Tahte tegelikkusele vastamist ja realiseerimist ei ole võimalik kontrollida enne, kui korter(id) ka tegelikult vastavalt kasutusele võetakse. Kaebaja pole siiani esitanud tõsiseltvõetavat äriplaani just nende eluruumide käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks kasutamise kohta. Maksuotsuse tegemise ajaks kogutud tõendid on veenvad selles, et sisendkäibemaksu arvestamine on ilmselgelt põhjendamatu. MTA-l on põhjendatud arvamus, et asjaolud, millele sisendkäibemaksu mahaarvamisel tugineti, on ebausaldusväärsed ja tegelikult tulevikus aset ei leia. MTA arvamus tugineb elulise usutavuse kriteeriumile. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja poolt kontrolliperioodil Kohtu 15 korteriomanditega seoses tehtud kulutused (tasumine ehitus- ja projekteerimistööde eest) ja Tiigi 2-6 korteriomandi soetamise kulu on seotud kaebaja ettevõtlusega ja tehtud maksustatava käibe tarbeks. Sellest sõltub, kas kaebajal on õigus nende kinnisasjadega seonduvalt sisendkäibemaksu maha arvata. 4

(8)6.

§ 29

lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Seega saab sisendkäibemaksu maha arvata teiselt käibemaksukohustuslaselt ettevõtlusega seotud ja maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt, välja arvatud maksuvaba käibena käsitletavatelt tehingutelt.

§ 16

lg 2 p 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata.

§ 16

lg 3 p 1 sätestab, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele. Seega eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati maksuvaba ning muu kinnisasja või selle osa kasutusse andmine on maksuvaba, kui maksukohustuslane pole maksuvabastusest loobunud.

§ 16

lg 2 p 3 sätestab, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osaga seotud käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist.

§ 16

lg 3 p 2 sätestab, et enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu kinnisasja või selle osaga, välja arvatud eluruumiga tehtud tehingule. Seega ei ole ka selle sätte alusel võimalik eluruumi puhul maksuvabastusest loobuda.

  1. Üldjuhul tehakse maksuvabastuse kasutamise asjaolud kindlaks ruumide tegeliku kasutusotstarbe alusel. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust, et nii Kohtu 15 kui ka Tiigi 2-6 kinnisasi oli vastavalt kinnisasjaga seotud kulutuste tegemise või kinnisasja soetamise ajal alles valmimisjärgus ja reaalselt neid ei kasutatud, siis ei saa maksuvabastuse kasutamise asjaolude kindlakstegemisel lähtuda ruumide tegelikust kasutusest (vrd Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-47-15, p 14).
  2. Kaebuse punktis 2.3.2 märgitu kohaselt on kaebaja korduvalt maksuhaldurile selgitanud, et ei tea veel täpselt, millisel otstarbel ta asub Kohtu 15 ja Tiigi 2-6 ruume kasutama, ning kuna ruumid on alles ehitusjärgus, siis peaks sellest piisama. Kaebaja selline seisukoht ei ole õige. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-47-15 (p 15-16) antud juhistega tuleb valmimisjärgus ruumide puhul eeldada, et kinnisasja hakatakse kasutama otstarbel, mis on näidatud detailplaneeringus või ehitusloas, kuid maksukohustuslasele tuleb anda võimalus selgitada ja tõendada, et elamu või korter on tegelikult soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas kavandatud tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ja kas esitatud äriplaan on usutav. Maksukohustuslasele tuleb anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha, kui äriplaani teostumiseks pole seadusandlikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav.
  3. Maksuhaldur on Kohtu 15 kinnisasjaga seoses tuvastanud maksuotsuse lahutamatuks osaks oleva kontrollakti punktis 1.1.2.1 järgmised asjaolud: 1) kinnistusraamatu andmetel asuvad 5

(8)mõlemad Kohtu 15 korteriomandid elamus ja elamu aluse maa sihtotstarbeks on 100% elamumaa; 2)
  1. a valminud Kohtu 15 elamu ehitusprojekti seletuskirja järgi on projekti eesmärk ühendada kaks korteriomandit pereelamuks, ehitada välja katusekorrus ja kavandada läänefassaadile juurdeehitus; 3) Kuressaare Linnavolikogu 28.10.2010 otsuse nr 49 „Pikk tn 27 ja Kohtu tn 15 detailplaneeringu kehtestamine“ märgitu kohaselt on arenduse põhieesmärk hotelli rajamine ning krundi sihtotstarve on seetõttu 80% ärimaa, kuid krundil paikneva ajaloolise postimaja (st Kohtu 15) osa sihtotstarbeks jääb elamumaa; 4) Kohtu 15 rekonstrueerimiseks 20.03.2013 väljastatud ehitusloal on kasutamisotstarbeks määratud „üksikelamu“ (sama ka 18.03.2013 ehitusloa taotluses). Kohtu arvates on maksuhaldur nende asjaolude pinnalt lähtunud õigesti eeldusest, et Kohtu 15 kinnisasja hakatakse kasutama eluruumina.
  2. Erinevalt kaebuse punktis 2.3.3 väidetust ei ole maksuhaldur piiranud sisendkäibemaksu mahaarvamist Kohtu 15 kinnisasjaga seoses pelgalt formaalsetele (st kinnistusraamatus, detailplaneeringus, ehitusprojektis või ehitusloas märgitud) andmetele tuginedes, vaid on andnud kaebajale maksumenetluses võimaluse esitada selgitusi ja tõendeid ning hinnanud neid kontrollakti punktis 1.1.2.1 koostoimes muude tõenditega. Kaebaja andis maksumenetluses korduvalt selgitusi Kohtu 15 kinnisasja kasutamise plaanide kohta. Kaebaja raamatupidaja M. M. selgitas maksuhaldurile 27.03.2014 e-kirjas (tl 128), et kaebaja omab Kohtu 15 kinnisasja edasimüügi ja/või rentimise otstarbel ning väljarentimise korral renditakse ruume bürooruumidena. Kaebaja juhatuse liikme V. Maripuu 17.04.2014 seletuse (tl 99) kohaselt asub Kohtu 15 kaks korterit ja kaebajal on plaanis teha sinna koolitusruumid ja kohvik. Kaebaja raamatupidaja 22.04.2014 e-kirjas (tl 100) on öeldud, et kaebajal on plaanis leida operaator, kes tegutseb Kohtu 15 ruumides ja maksab kaebajale renti. Täpse äriplaani koostamine on keeruline olukorras, kus asjaajamine on aeganõudev ja olukord pidevalt muutub. Ehitustööd on hetkel peatatud, sest ei ole selgust renoveerimistööde lõppmaksumuses. Esimesele korrusele on plaanis teha kohvik ja koolitusruum ning teisele korrusele kaks bürooruumi, kuid kasutamise otstarve selgub hiljem, sest algne idee – rentida hoone naaberkinnistul paiknevale hotelliarendusele – ei ole enam teostatav. Kaebaja juhatuse liikme 28.04.2014 e-kirjas (tl 127) märgitu kohaselt on Kohtu 15 hoones hetkel kaks korterit. Hoone on projekteeritud üheks hooneks, millele on praegu pandud nimeks „elamu“, sest see oli ehitamise bürokraatia seisukohast kõige lihtsam. Kui põhilised ehitustööd on tehtud, taotletakse hoonele kasutusotstarbe muudatust ning algselt oli sinna planeeritud naaberkinnistu hotelli teenindavad kohvik ja koolitusruumid. Hetkel hoonele enne lõpliku hinna saamist rohkem investeeringuid ei tehta. Kaebaja selgitas 12.10.2014 kirjas (tl 113-114) maksuhaldurile veel, et Kohtu 15 kasutamise plaanid ei ole konkretiseerunud ja plaanid sõltuvad sellest, milline saab olema kaebaja tegevus tulevikus. Tulevikus muudetakse kogu kinnistu ärimaaks ja praegu on kinnistu kasutusel Kuressaare Kommunaalprojekti ostmiseks võetud pangalaenu tagatisena. Seejärel on kaebaja esitanud 29.12.2014 Kuressaare Linnavalitsusele avalduse (tl 16) muuta Kohtu 15 ja Pikk 27 kinnistu otstarvet vastavalt 28.10.2010 kehtestatud detailplaneeringule, nii et krundid liidetakse ja moodustatava krundi sihtotstarve on ärimaa 80% ja elamumaa 20%. Kohus leiab, et kaebaja maksumenetluses antud seletused ei ole olnud järjekindlad ja kaebaja täpsemad plaanid on ebaselged. Seletustest tuleb kokkuvõttes välja, et esialgne äriplaan – rentida Kohtu 15 kinnisasi naaberkinnistul paiknevale hotelliarendusele – ei ole enam asjakohane, kuid uued plaanid sõltuvad sellest, milline on kaebaja tegevus tulevikus. Sisuliselt on kaebaja seisukohal, et võimalikud on kõik kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise variandid. Nii üldsõnaliste väidete alusel ei ole aga maksuhalduril võimalik kaebaja äriplaani usutavust kontrollida. Ka kaebaja 29.12.2014 avaldus ei muuda äriplaani konkreetsemaks ega usutavamaks. Kaebaja on kaks kuud enne selle avalduse esitamist maksuhaldurile väitnud, et kogu kinnistu muudetakse ärimaaks. Kaebaja 29.12.2014 avalduses on aga taotletud muuta 6
(8)Kohtu 15 ja Pikk 27 kinnistu otstarvet vastavalt 28.10.2010 kehtestatud detailplaneeringule, st selliselt, et krundid liidetakse ja moodustatava krundi sihtotstarve on ärimaa 80% ja elamumaa 20%. Kuressaare Linnavolikogu 28.10.2010 otsusest nr 49 „Pikk tn 27 ja Kohtu tn 15 detailplaneeringu kehtestamine“ selgub, et Kohtu 15 kinnistule jääb alles elamu, mis tuleb restaureerida ja hoone aluse maa sihtotstarbeks jääb elamumaa (vt sama ka
  1. a esitatud detailplaneeringu seletuskiri tl 118). Seega ei saa öelda, et kaebaja oleks astunud reaalseid samme Kohtu 15 elamu aluse maa sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks. Kohtu 15 kinnisasja omamine pangalaenu tagatisena võib küll olla seotud kaebaja majandustegevusega, kuid pelgalt kinnisasja pangale tagatiseks andmisest ei teki maksustatavat käivet. Seetõttu nõustub kohus maksuhalduriga, et kaebaja ei esitanud konkreetset ja usutavat äriplaani Kohtu 15 kinnisasja kasutamise kohta oma maksustatava käibe tarbeks.
  2. Seega on maksuhaldur kokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal puudub õigus Kohtu 15 kinnisasjale
  3. a veebruarist
  4. augustini tehtud ehitus- ja projekteerimistöödega seonduvalt sisendkäibemaksu maha arvata.
  5. Tiigi 2-6 kinnisasjaga seoses on maksuhaldur kontrollakti punktis 1.3.2.1 tuvastanud, et kinnistusraamatu andmetel on tegemist korteriomandiga, mis asub 100% elamumaal ja mille sihtotstarve on eluruum. Seega võis ka selle kinnisasja puhul eeldada, et seda hakatakse kasutama eluruumina, ja kaebaja pidi esitama usutavad selgitused ja tõendid vastupidise kasutuse plaanide kohta.
  6. Kaebaja andis maksumenetluses korduvalt seletusi Tiigi 2-6 plaanitava kasutusotstarbe kohta. Kaebaja raamatupidaja M. M. selgitas maksuhaldurile 04.04.2014 e-kirjas (tl 171), et seal asub kaebaja Kuressaare kontor. Kaebaja juhatuse liikme V. Maripuu 17.04.2014 seletuse (tl 99) kohaselt on korter ehitusjärgus ja tulevikus on plaan ühendada korter samas hoones asuva OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt kuuluva korteriga. Kaebaja raamatupidaja 22.04.2014 ekirjas (tl 100) on öeldud, et korter on plaanis ühendada alumise korruse bürooruumidega, kui ettevõte areneb ja Kuressaares on võimalik palgata sobivat tööjõudu. Kaebaja juhatuse liikme 28.04.2014 e-kirjas (tl 127) märgitu kohaselt seisab korter tühjalt ja on investeering, mida plaanitakse ehk tulevikus ühendada all oleva bürooruumiga. Kaebaja selgitas 12.10.2014 kirjas (tl 113-114) maksuhaldurile, et plaanis Tiigi 2-6 korteriomandit selle soetamise ajal kasutada tagatisena võimalikule pangalaenule. Kaebaja plaanid seoses selle korteriga ei ole veel konkretiseerunud, vaid sõltuvad sellest, milline tulemus on OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt kuuluvate samas majas asuvate korterite 2 ja 3 kasutusotstarbe muutmisega seotud vaidlusel. Tulevikus on Tiigi 2-6 võimalik müüa OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt või muule isikule, kui kaebaja ei vaja seda enam pangalaenu tagatisena. Selles, et Tiigi 2-6 ei ole kaebaja kontor, nagu raamatupidaja 04.04.2014 e-kirjas väitis, ei ole enam vaidlust. Kaebaja ütlustest selgub, et kaebaja peamine eesmärk Tiigi 2-6 kinnistu soetamisel oli selle kasutamine laenutagatisena ja kohus märkis eespool, et kinnisasja omamine pangalaenu tagatisena võib küll olla seotud kaebaja majandustegevusega, kuid pelgalt kinnisasja pangale tagatiseks andmisest ei teki maksustatavat käivet. Ülejäänud plaanid olid „lahtised“. Korteriühistu Tolli-Tiigi andis küll 28.03.2014 OÜ-le Kuressaare Kommunaalprojekt nõusoleku korterite nr 2 ja 3 kasutusotstarbe muutmiseks (tl 176), kuid Pärnu Maakohtusse esitati hagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, mille maakohus võttis 15.05.2014 menetlusse (tsiviilasi nr 2-14-51980, tl 177). Kohus märgib, et kohtute infosüsteemi andmetel jõustus 07.12.2015 maakohtu otsus, millega hagi rahuldati. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks taotlenud Tiigi 2-6 kinnisasja kasutusotstarbe muutmist. Seetõttu nõustub kohus maksuhalduriga, et kaebaja ei esitanud konkreetset ja usutavat äriplaani ka Tiigi 2-6 kinnisasja kasutamise kohta oma maksustatava käibe tarbeks. 7
(8)
  1. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata ka Tiigi 2-6 kinnisasja soetamisega seonduvalt.
  2. Kaebaja teavitas maksuhaldurit 06.02.2015 (tl 19), et maksustab alates 01.02.2015 vastavalt

§ 16lg-le 3 Kohtu 15 ja Tiigi 2-6 kinnisasjadega seotud tehingud.

Maksuotsuses ei ole nimetatud avaldust käsitletud. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud maksuvabastusest loobumise avaldust maksuotsuses käsitlema. See ei too siiski kaasa maksuotsuse tühistamist. Maksuotsus ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ja maksuhaldur on nn optsiooniõiguse kasutamisega seonduvat selgitanud vaideotsuses (p 12), kõrvaldades sellega maksuotsuse motiveerimispuuduse. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas 06.02.2015 avalduse käsitlemine maksuotsuses oleks viinud teistsuguse lahenduseni, sest nagu maksuhaldur vaideotsuse õigesti märkis, peab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks olema maksuvabastusest loobumine ka sisuliselt õige, kuid käesolevas asjas see nii ei ole. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja 06.02.2015 avaldus ei saa tagantjärele mõjutada kontrolliperioodil tehtud tehingute maksustamist, vaid käivet, mis on tekkinud pärast avalduse esitamist. 16. Kaebaja kartus, et Kohtu 15 ja Tiigi 2-6 kinnisasjadega seotud tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel tekib topeltmaksustamise oht, ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kui kaebaja asub kinnisasju kasutama oma maksustatava käibe tarbeks, on tal

§ 32

lg 4-42 alusel 10-aastase korrigeerimisperioodi jooksul võimalik sisendkäibemaks hiljem vastavalt maksustatava käibe osakaalule osaliselt tagasi saada. Seega ei teki käibemaksu kumuleerumist. 17. Kokkuvõttes leiab kohus, et nii Kohtu 15 kui ka Tiigi 2-6 kinnisasja puhul võis maksuhaldur eeldada nende kasutamist eluruumina ning kaebaja ei ole esitanud usutavaid selgitusi ja tõendeid selle kohta, et tal oli projekteerimis- ja ehitustööde tegemise (Kohtu 15) või kinnisasja soetamise (Tiigi 2-6) ajal konkreetne plaan hakata kinnisasju kasutama maksustatava käibe tarbeks. Seega puudus tal õigus maksuotsusega hõlmatud arvetelt sisendkäibemaksu maha arvata ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui kaebaja hakkab edaspidi kinnisasju kasutama oma maksustatava käibe tarbeks, on tal õigus sisendkäibemaksu maha arvata kooskõlas

§ 32lg-ga 4.

18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.