Obsah (6)

§ 486§ 487§ 430§ 428§ 3§ 168

2-17-102472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1024

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 2-17-102472

1. XXXX AS (hageja) esitas 08.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX OÜ (kostja I) ja XXXX (kostja II) vastu 1881,22 euro saamiseks. Kostjate vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 27.03.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2. Harju Maakohus jätkas 31.03.2017 määrusega hageja nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja lepingulisele esindajale on määrus kätte toimetatud 03.04.
4. 12.04.2017 esitasid hageja ja kostjad kohtule allkirjastatud maksekokkuleppe nr 191016-1 (kompromissi), mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissi sõlmimise aluseks on hageja võlgnevus, mis tuleneb tsiviilasja nr 2-17-102472 tasumata summast seisuga 11.04.
5. Pooled kinnitasid seejuures, et kuni kokkuleppe sõlmimiseni ei ole maksekohustist nõuetekohaselt täidetud. Kostjad kinnitasid, et neil on kõik hageja nõude aluseks olevad dokumendid ja nad saavad nende sisust aru. Muu hulgas kinnitas pooled kompromissi allkirjastades, et omavad kõiki seadusest tulenevaid õigusi kokkulepet allkirjastada ja nende volitusi pole tagasi võetud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 486

lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. 6. Kohus ei jätka käesoleval juhul asja menetlemist hagimenetluses

§ 487kohaselt, kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

10. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 3

2-17-102472 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 11.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja II ja/või kostja I tasub hagejale riigilõivu summas 56,44 eurot ja menetluskulu 20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4