Obsah (12)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 199§ 367§ 124§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 30. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2-1

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 11.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Poolte vahel puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja XxxxOÜ (pankrotis) sõlmisid 10.07.2012 vanametalli ostu-müügilepingu nr 9471, mille kohaselt pidi XxxxOÜ tasuma hagejale vanametalli eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast (tl 6-11); 2) 10.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja vanametalli ostu-müügilepingu, mille kohaselt lepiti kokku, et kostja garanteerib hageja ees hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise, lepiti kokku maksegraafikus (tl 23-32);
2. Ostu-müügilepingu nr 9471 kohaselt pidi XxxxOÜ tasuma hagejale vanametalli eest 10 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast, kokku summas 73 465,19 eurot (tl 12-22). Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
3. 10.06.2013 sõlmisid hageja ja OÜ Xxxxvanametalli ostu-müügilepingu, mille kohaselt lepiti punktis 1.4 kokku, et kostja garanteerib hageja ees hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise. Müügilepingu lisana väljastas kostja hagejale garantiikirja (tl 28), mille alusel kostja garanteeris kogu müügilepingust nr 9471 tuleneva võlgnevuse tasumise vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole kooskõlas müügilepingu punktiga 2.
4. (tl 23), mille kohaselt müüja ei väljasta ostjale kaupa enne, kui müüdava kauba kogusele vastava arve alusel tasumisele kuuluv summa ja garantii alusel tasumisele kuuluv summa on laekunud. Seega on pooled eraldi kokku leppinud kauba üleandmise ja selle eest tasumises, mida kinnitavad ka ettemaksu arved (tl 61, 62). Kostja ei ole ettemaksuarveid ega 3 garantiikirja alusel tekkinud kohustusi täitnud, hagetava summa suurust ja kujunemist ei ole vaidlustanud. 15.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (

§ 199

) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (

§ 230lg 1).

Kostja vastuväited hagejapoolse müügilepingu rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et mittetasumine on VÕS § 111 lg 4 alusel vabandatav, sest hageja ei ole täitnud omapoolselt kohustust müüa kostjale vanametalli lepingus kokkulepitud koguses ja tähtajal. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st

1. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
2. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotletud viivisenõue alates 10.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni, on arvestades põhivõlgnevuse olemasolu, põhjendatud. 17. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 56 620,55 eurot ja viivis alates 10.06.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (56 620,55 eurot) kuni 100% ulatuses põhisummast kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud 18.

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 61 178,50 eurot.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 20. Kuna kohus hagi rahuldas, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

21. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 4

1. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1100 eurot ja õigusabikulud summas 3280 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud.
2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 25 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta, kokku summas 3280 eurot (sh 4 eurot registripäringute eest). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 3280 eurot, kokku 4380 eurot. 24.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5