Obsah (10)

§ 477§ 122§ 125§ 132§ 173§ 172§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-16-19375 Tsiviilasi XXXX kaebu

) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 20.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
2. Sisuliselt heidab võlgnik täiturile peamiselt ette kaht: seda, et täitur on arestinud kogu võlgnikule kuuluva OÜ XXXX osa (olukorras, kus piisanuks vaid 5% suuruse osa arestimisest) ning täitur on arestinud lisaks OÜ XXXX osale ka muud võlgniku vara, sh arestinud tema pangakontod ja sissetuleku. Kohus leiab, et kohtutäitur on käitunud õiguspäraselt.
3. Mis puudutab OÜ XXXX osa tervikuna arestimist, selgitab kohus, et täitur saab võlgnikule kuuluva äriühingu osa arestida vaid tervikuna. Muudel juhtudel kui osaühingu osa müügil liigub osaühingu osa tsiviilkäibes üldjuhul tervikuna (sh selle pantimisel, arestimisel tsiviilkohtumenetluses ja täitemenetluses). Seda seisukohta kinnitab täitemenetluse seisukohalt ka

§-s 125 sätestatu. TMS § 125 lg-s 1 on sätestatud, et kui osaühingu osa ei ole kantud väärtpaberite keskregistrisse, loetakse osa arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. 5 Kohtutäitur teatab arestimisest osaühingu juhatusele. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Vallasjasju arestitakse ja müüakse täitemenetluse praktika kohaselt tervikuna, mistõttu sama on põhjendatud ka osaühingu osa puhul. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohtu hinnangul arestinud õigesti kogu XXXXle kuuluva OÜ XXXX osa.

1. OÜ XXXX osale lisaks muu võlgniku vara arestimise osas leiab kohus, et ka see on toimunud õiguspäraselt. Kõik menetlusosalised, sh võlgnik ise, on õigesti viidanud TMS § 53 lg-le 1, mille kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
2. Nii kohtutäitur kui sissenõudja on selgitanud, et võlgnik ise väidab täitemenetluses väärtusliku vara olemasolu, kuid ei ole omalt poolt seni kasutusele võtnud mitte ühtegi abinõu või reaalset tegevuskava, mille tulemusena oleks õnnestunud tänaseks sissenõudja nõue rahuldada või seda arvestatavas ulatuses vähendada. Sellist tegevust ei ilmne ka avaldaja poolt kohtule esitatud väidetest ega tõenditest. Selleks, et vältida täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamist OÜ XXXX osa müügi läbi, on avaldaja sissenõudja väiteil lubanud teha täituriga koostööd ja omal käel otsida kiiremas korras vara võõrandamiseks võimalusi. Samas kinnitab sissenõudja, et avaldaja ei ole andnud täiturile ega sissenõudjale mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, millises seisus on avaldaja vara võõrandamise tehingud, sh kellega peetakse läbirääkimisi, milline on ajagraafik, millist vara plaanitakse võõrandada, millal on oodata nõude vabatahtlikku täitmist (puudutatud isiku II seisukohad, tl 40, 41).
3. Käesoleval ajal ei ole OÜ XXXX osa müüki veel alustatud, kuna käib vaidlus osa väärtuse üle. Kohtutäitur on esitanud võlgniku taotlusel Harju Maakohtule avalduse OÜ XXXX osa väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi teel ning seda lahendatakse tsiviilasjas nr 2-16-
4. Antud asjas on kohus teinud määruse, millega on kohustanud võlgnikku tasuma ekspertiisitasu kohtu deposiitkontole ning võlgnik on määruse määruskaebusega vaidlustanud. Seega ei ole käesolevaks ajaks alanud isegi ekspertiisi teostamine ning ekspert on 04.04.2017 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-17938 edastatud kirjas teavitanud, et ekspertiis on võimalik läbi viia kahe ja poole (2,5) kuu jooksul alates ekspertiisimääruse eksperdile kättetoimetamisest. Sealjuures peab kohus peale ekspertiisi valmimist küsima selle osas poolte seisukohad (mis võtab samuti täiendavalt aega) ning ei ole välistatud ka mõne menetlusosalise taotlusel eksperdile täiendavate küsimuste esitamine (arvestades ekspertiisi eelduslikku detailsust) või kordusekspertiisi läbiviimise taotlemine. Seega ei ole tänases menetlusstaadiumis võimalik prognoosida, millal OÜ XXXX osa väärtus kindlaks määratud saab.
5. Kohus nõustub ka sissenõudja seisukohaga, mille kohaselt ei ole välistatud, et eksperdi arvamuse valmimise hetkeks on OÜ XXXX väärtus oluliselt väiksem kui käesoleval hetkel, arvestades, et OÜ XXXX võõrandas avaldaja eestvedamisel möödunud aasta lõpus enda kõige väärtuslikuma vara AS-i XXXX aktsiad. Osa arestimine ei piira otseselt osaühingu majandustegevust, sh osaühingu õigust talle kuuluvat vara võõrandada või omandada. Eeltoodust tulenevalt on osaühingu väärtus pidevas muutumises ning ei ole välistatud ka aastaid kestvad vaidlused selle pidevalt muutuva väärtuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi ei ole täna teada, mis hinnaga OÜ XXXX osa täitemenetluses võõrandada õnnestub ja kas sellest on võimalik nõue täielikult täita. Asjaolu, et 15.11.2016 (sh enne seda kui OÜ XXXX võõrandas enda osaluse AS-s XXXX) on täitur hinnanud osaühingu osa väärtuse 25 korda suuremaks kui nõude suurus, ei tähenda, et see nii suure summa eest millalgi ka reaalselt müüakse. Eriti, arvestades kohtu poolt ülalpool välja toodud OÜ XXXX õigust oma vara täitemenetluse ajal vabalt võõrandada
6. Nii kohtutäitur kui sissenõudja märgivad õigesti, et kohtutäitur peab täitemenetluses kaitsma lisaks võlgnikule ka sissenõudja huve ning õigusi. Käesoleva ajani on lisaks võlgniku poolt vabatahtlikult tehtud maksele summas 13 000 eurot (mis moodustab nõudest 6 umbkaudu 1%) nõude väikeses ulatuses sissenõudmine olnud võimalik vaid võlgniku pangakonto arestimise teel, mis on võimaldanud sissenõudja nõude rahuldamist 19 247,31 euro ulatuses. Seega on võlgniku poolt alusetu väita, et pangakonto ja sissetulek on arestitud alusetult – see on olnud käesoleva ajani ainus täitetoiming, mis on võimaldanud nõuet mingiski ulatuses rahuldada. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud mistahes asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et nõuet oleks võimalik täita muul ja vähemkoormaval moel kui täitur seda täna teinud on.
7. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. II Tsiviilasja hinna määramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 31. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 32.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 33. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172

lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. 34.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik II (sissenõudja) palus enda vastuses kaebusele mõista õigusabikuluna avaldajalt välja menetluskulud kokku summas 412,50 eurot – 2,5 tundi tunnihinnaga 165 eurot (tl 41). Avaldaja on esitanud puudutatud isiku II menetluskulude osas kohtule omapoolsed seisukohad (tl 50), milles avaldaja leiab, et nii puudutatud isiku II tunnihind kui töö ajamaht on ülepaisutatud. Avaldaja hinnangul on tegemist sedavõrd lihtsa täitemenetluse vaidlusega, et tunnihind ei tohiks olla põhjendatud suuremas ulatuses kui 130 eurot tunnis (käibemaksuta). 7 Ühtlasi leiab avaldaja, et kaebuse osas seisukoha koostamiseks kulunud 2,5 tundi, mis sisaldab 0,8 tunni ulatuses kaebuse ja lisade analüüsi ning 1,7 tunni ulatuses kaebusele vastuse koostamist, on ilmselgelt ülepaisutatud. Seda tulenevalt asjaolust, et üle poole seisukoha sisulisest osast on pelgalt asjaolude ümberkirjutamine. Samuti on avaldaja hinnangul kummastav 0,8 tunnine kaebuse ja lisade analüüsimine olukorras, kui kõigis puudutatud isiku II poolt loetletud menetlustes on esindaja olnud pidevalt kaasatud ning asjaoludega kursis. Liiati on avaldaja hinnangul märkimisväärses osas korratud juba varasemates menetlustes esitatud seisukohti. Seega saab 16.01.2017 seisukoha koostamiseks lugeda avaldaja arvates põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1 tunni. Ülejäänud osas palub avaldaja kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ning määrata menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastavalt

§ 174lg-le 1.

1. Kohus leiab, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot on advokaadibüroode puhul tavapärane ning kohus peab seda põhjendatuks. Muu hulgas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et avaldaja enda menetluskulude nimekirjas on tunnihinnaks märgitud 180 eurot (käibemaksuga), mis on sisuliselt samas suurusjärgus puudutatud isiku II poolt nõutuga.
2. Kohus on seisukohal, et kaebuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud. Arvestades kaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks puudutatud isiku II poolt esitatut. Seega leiab kohus, et puudutatud isiku II menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. 37.

§ 177

lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle. 38.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8