) § 409 lg 1 p 3 alusel. Hageja nõue põhineb väitel, et kostja tellis kaks korda, s.o 24.10.2014 ja 20.12.2014 hageja õiguseelnejalt Xxxx OÜ-lt teenust (gastronoomilist teatrit) ja jättis selle eest tasumata. Kostja väitis, et 24.10.2014 gastronoomia teatri ürituse tellis hageja õiguseelneja hoopis kostjalt ning 20.12.2014 toimus bankett, mille tellis kolmas isik (xxxx). Kohus annab poolte väidetele alljärgneva hinnangu. Puudub vaidlus selles, et hageja on Xxxx OÜ õigusjärgneja (I kd, t lk 32-33). Esmalt annab kohus hinnangu 24.10.2014 gastronoomiateatri üritusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et 24.10.2014 ürituse osas olid pooled sõlminud suulise lepingu (I kd, t lk 168). Suulist lepingut soovis hageja tõendada tunnistaja xxxx ütlustega ja Facebook’i kuulutusega. Kostja soovis suulist lepingut tõendada tunnistaja xxxx ütluste ja kostja juhatuse liikme Xxxxi vande all antud seletusega. Kuivõrd hageja ei andnud nõusolekut kostja juhatuse liikme vande all antava seletuse võtmiseks, ei saanud kostja kohtule seda tõendit
Pooled võtsid endale ülesandeks tagada kohtuistungiks tunnistajate kohalolek (I kd, t lk 168 pöördel). Kostja tunnistaja ilmus kohtuistungile, hageja tunnistaja jäi koos hagejaga ilmumata. Tunnistaja xxxx andis kohtus ütlusi, mille kohaselt toimus 2014a oktoobris restoranis XXXX glamuurne üritus, mille eesmärgiks oli selle restorani reklaam ja klientide leidmine. Teade üritusest avaldati Facebook’is ja üritusel osales 40-50 inimest, kes tellisid restoranist ja tasusid sularahas või pangakaardiga kasutades restorani xxxx kaarditerminali. Kohtule on esitatud selle ürituse Facebook’i reklaam, mille järgi toimub restoranis XXXX 24.10.2014 Michelini tärni pälvinud peakokk Xxxxgastronoomiateatri pidulik gaala-õhtusöök (I kd, t lk 2729, 146-149). Kostja väitel on ta hageja huvides levitanud ka reklaamlehti (I kd, t lk 75). Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et hageja õiguseelneja OÜ XXXX ja kostja (endise nimega XxxxOÜ) on sõlminud 24.10.2014 gastronoomiateatri ürituse jaoks cateringteenuse osutamise lepingu, sest sellise lepingu sõlmimise kohta puuduvad tõendid. OÜ XXXX arve kostjale lepingulist suhet ei tõenda (I kd, t lk 25), sest arve on ühepoolne, kuid leping eeldab kahepoolset tahteavaldust. Pooltevahelise lepingulise suhte kindlakstegemiseks tuleb kohtul hinnata lepingupoolte käitumist ning lepingulise suhte olemust ja eesmärki tulenevalt VÕS § 29 lg 5 p-st 3 ja 4. Kostja ei eita seda, et tegeles 24.10.20147 ürituse korraldamisega ning seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (I kd, t lk 125-149). Kostja väidab, et tegutses hageja 3 õiguseelneja huvides. Kohus leiab, et see kostja väide on tõenditega kinnitust leidnud, sest kostja poolt avaldatud ürituse kuulutuses ei reklaami kostja ennast, vaid restorani XXXX, mis kuulub hageja õiguseelnejale. Samuti kinnitas tunnistaja Xxxx, tellimuste eest maksti restoranis sularahas või pangakaardiga restorani kaarditerminali, s.o tulu sai selle ürituse eest hageja õiguseelneja, mitte kostja. Seetõttu leiab kohus, et kostja väited hageja õiguseelneja poolt teenuse tellimisest on usutavamad ja kooskõlas tõenditega. Asjaolu, et kostja ürituse korraldamisel kandis ka ise kulusid ei väära kohtu järeldust. Hageja ei ole kohtule suutnud tõendada, et 24.10.2014 gastronoomiateatri ürituse tellis kostja, mistõttu puudub alus selle ürituse eest raha saamiseks summas 3 000 eurot rahuldamiseks. Järgmisena vaatleb kohus 20.12.2014 üritust. Hageja väitel tellis selle ürituse hagejalt kostja. Kostja väitis, et ürituse tellis kolmas isik – Xxxx. 20.12.2014 ürituse kohta kirjalikku lepingut samuti sõlmitud ei ole (I kd, t lk 168). Hageja väidab ka seda, et selle ürituse eest on kostja osaliselt tasunud, tasumata on 366,12 eurot. Kostja tasumist eitab. Tunnistajana üle kuulaltud Xxxx andis ütlusi, mille järgi tellis tema restoranist XXXX uusaastapeo 2014 a detsembris ja tasus selle eest sularahas. Sellel üritusel tunnistaja ütluste järgi kostjaga seost ei olnud. Hageja ei ole suutnud tõendada hagis märgitud suulise lepingu olemasolu 20.10.2014 ürituse tellimiseks kostja poolt. Seoses hageja väitega, et kostja on selle ürituse eest osaliselt tasunud, tegi kohus hagejale ettepanku seda väidet tõendada (I kd, t lk 168 pöördel). Hageja esitas kassa sissetulekuorderi nr 2612 (I kd, t lk 173), millele kohus tugineda ei saa, sest see dokument on vaid hageja õiguseelneja enda poolt koostatud dokument, millel seost kostjaga ei ole. Seetõttu on jäänud hageja väide 20.12.2014 ürituse arve osalisest maksmisest tõendamata. Kohus leiab, et hageja nõue 20.12.2014 ürituse eest kostjalt raha saamiseks summas 366,12 eurot on tõendamata ning kohus jätab selle nõude rahuldamata. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Eelnevalt lahendas kohus hageja nõude, poolte muudele võimalikele õigussuhetele kohus hinnangut ei anna. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kuigi kohtuistungil märkis kostja esindaja, et menetluskulu dokumendid on esitatud, selgus kostja esindaja jaoks pärast istungit, et neid toimikus siiski ei olnud. Kostja esitas menetluskulu dokumendid pärast kohtuistungit.
lg 1 kohaselt saab istungimenetluses menetluskulude nimekirja esitada enne kohtuvaidlusi, pärast kohtuistungit on võimalik esitada vaid neid kuludokumente, mis seonduvad kohtuistungil osalemisega. Seetõttu määrab kohus kindlaks kostja menetluskulud, mis seonduvad 16.11.2016 kohtuistungil osalemisega. Kohtuistung kestis 34 minutit, kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu vastab turusituatsioonile ning õigusabi kohtuistungil osalsemiseks oli vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud summas 57 eurot ja mõistab selle hagejalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.