lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Aivo Sihvart Isikukood või sünniaeg: 37206192747 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxx Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: xx xxxxx Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati 11.06.2014 Harju Maakohtu poolt
, § 121, § 137 lg 1, § 199 lg 2 p 5, § 328 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi 3 aastat vangistust, kandmata 2 aastat ja 6 kuud vangistust Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Kannatanu vandeadvokaat Marina Valge määratud korras alaealisest kannatanu TT seaduslik esindaja TM 1
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust 11.06.2014 Harju maakohtu otsusega Aivo Sihvarti ärakandmata karistuse 2 aastat ja 6 kuud võrra, seeläbi mõista lõplikuks karistuseks liitkaristus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja süüdimõistetul ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel 405 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 171,60 eurot. Kulud kokku on 576, 60 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
järgi, 04.01.2017 kella 02.23 ajal xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, lõi ühe korra rusikaga vastu alalõuga oma x T T, tekitades sellega T. T füüsilist valu ning kehavigastuse - hematoomi alalõual. Lähisuhtes oleva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega korduvalt pani Aivo Sihvart toime
Kohtuistungil uuritud tõendid: kannatanu TT ütlused, tl 2-3 kiirabikaart, tl 4 lähisuhtevägivalla infoleht, tl 5 kannatanu esindaja TM ütlused, tl 6-7 tunnistaja TT ütlused, tl 8-9 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tl 11 kahtlustatava Aivo Sihvart ütlused, tl 14-15 Harju Maakohtu 11.06.2014 otsus, tl 21-23 Kohtuistungil prokurör nõudis Aivo Sihvarti süüdimõistmist ja karistamiset
MS § 238 alusel arvata karistusest maha 1/3 ja karistuseks lugeda 6 kuud vangistust, mida suurendada
lg 2 alusel Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lugeda karistusest kantuks 1 päev ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid lühema vangistuse mõistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Aivo Sihvart süüdistus
A. Sihvart tunnistas kohtuistungil end süüdi ning jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kuriteo objektiivne koosseis on tõendatud alljärgnevate tõenditega kogumis. Nimelt, kannatanu TT ütluste kohaselt lõi tema x A. Sihvat teda tema enda toas rusikaga vastu lõuga. Löök tuli alt ülesse ja selle tulemusena kukkus TT maha ning tundis tugevat valu parempoolse lõualuu juures. Samuti TT ütluste kohaselt nägi ta pealt, kuidas A. Sihvart lõi TT rusikaga vastu lõuga parempoolsele küljele, mille tagajärjel TT kukkus maha. A. Sihvart on kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel samuti kinnitanud, et lõi TT rusikaga vastu lõuga. Kannatanu esindaja TM kuriteosündmust vahetult pealt ei näinud kuid kinnitab, et T oli kohe pärast sündmust pikali maas, 3
Kuna A. Sihvarti on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega kehalise väärkohtlemise eest ning kuritegu on toime pandud lähisuhtes, kvalifitseerub käesolev kuritegu
Kohus on seisukohal, et A. Sihvart pani teo toime otsese tahtlusega, A. Sihvart läks kannatanu tuppa, et sealt talle mitte kuuluvat alkohoolset jooki võtta ning selle tõttu tekkis sõnelus. Et kannatanust, kelle käes oli alkoholipudel lahti saada, lõi ta kannatanut. Kannatanut rusikaga vastu alalõuga lüües A. Sihvart teadis, et võib kannatanule tekitada tervisekahjustuse. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnistab A. Sihvarti
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
lg 2 p 2, 3 järgi on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Süü suuruse juures arvestab kohus, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega, sest see kujunes välja alles vahetus kokkupuutes kannatanuga. Samuti arvestab kohus kannatanul tekkinud vigastust, selle iseloomu ning suurust. Kaitsja on välja toonud, et teo toimepanemise üheks põhjuseks on alkohol ning kaine peaga poleks A. Sihvart tegu toime pannud. Kohus on seisukohal, et alkoholi kuritarvitamine ei saa olla vabanduseks ega kergendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemisel. Lisaks eelmise kohtuotsusega oli isikule pandud kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik 4
, § 121, § 137 lg 1, § 199 lg 2 p 5, § 328 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi 3 aastat vangistust, kandmata 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning ta vabastati
Seega on A. Sihvart on käesoleva kuriteo toime pannud katseajal ning rikkunud ka katseaja kohustust mitte tarvitada alkoholi. A. Sihvarti kaitsja on taotlenud prokuröri poolt taotletud 9 kuulisest vangistusest väiksema karistuse mõistmist. Kohus leiab, et A. Sihvartit on võimalik positiivselt mõjutada kergendava asjaolu tõttu karistusega, mis jääb tunduvalt alla ühekolmandikulist sanktsioonimäära. Eeltoodu alusel kohus mõistab A. Sihvartile
Tulenevalt
Sihvartile eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse pikkusest on välistatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Seadusandja karistusraami hulka tuleb lugeda ka elektroonilise valve võimalused katseajal toime pandud kuriteo puhul. Samas kohus leiab, et üldkasulik töö ei oleks ka põhjendatud seaduse alusel ning samuti ei oleks põhjendatud karistuse raskuse tõttu ka elektroonilise valve
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 11.06.2014 otsusega ärakandmata karistuse 2 aastat ja 6 kuud võrra ning seeläbi mõista lõplikuks karistuseks liitkaristus 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusest maha eelvangistusaeg 04.01.2017 – üks päev. Ärakandmata karistus on seega 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja A. Sihvartil ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Menetluskulud Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult riigituludesse välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3, § 175 alusel sundraha vähendatult 405 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 171,60 eurot. Kulud kokku on 576,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.