lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Nõusoleku andmisel hindab kohus, kas tehing on eestkostetava huvides või võib tema huve kahjustada.
lg 4 järgi kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus on tuvastanud, et alaealised XXXX ja XXXX on XXXX surnud XXXX lapsed. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 27. aprill 2006 ostsid XXXX ja XXXXkorteriomandi aadressil XXXX. Korteri ostmisel seati ühishüpoteegid korteriomanditele XXXX ja XXXX, 2 2-17-731 millest viimane kuulub XXXX emale XXXXle ja isale XXXX. Avaldaja on laste XXXX ja XXXXi ainus hooldusõiguslik vanem. Käesoleval hetkel kuulub korteriomandist XXXX 1/6 kaasomandist XXXXle ja 1/6 kaasomandist XXXXile ning 4/6 kaasomandist laste isale XXXXle. Korteriomanditelt ühishüpoteegi vabastamine on vajalik seetõttu, et XXXX ja XXXX soovivad müüa oma korterit aadressil XXXX,. Kuna XXXXl on Swedbank AS ees laenukohustus laenulepingust nr XXXX tulenevalt, tuleb seada XXXX korterile uus hüpoteek.
lg 6 kohaselt ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal
kohaselt.
lg 1 näeb ette, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises.
lg-st 1 tuleneb, et isikul, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanema või eestkostja ei saa teha. Sama sätte teine lõige näeb ette, et erieestkostja määratakse ka
§-s 180 nimetatud toiminguteks. Praeguses asjas on avaldaja teinud kohtule ettepaneku määrata erieestkostjaks laste vanaema XXXX. Avalduse ja eestkosteasutuse seisukohtade põhjal on kohus veendunud XXXX isiku sobivuses erieestkostja ülesannete täitmiseks. XXXX on omapoolset nõusolekut kinnitanud kohtule. Seega määrab kohus lastele nimetatud korteriomanditega tehingute tegemiseks erieestkostjaks XXXX. Kohus annab
p 1 alusel XXXXle loa laste nimel teha järgmised tehingud: kustutada AS Swedbank kasuks seatud ühishüpoteegi korteriomanditelt XXXX (registriosa nr XXXX) ja XXXX (registriosa nr XXXX) ja seada uus hüpoteek XXXX korteriomandile (registriosa nr XXXX), kuid mitte suuremas summas kui olemasolev hüpoteek. Kohus ei määranud alaealistele puudutatud isikutele esindajat TsMS § 219 järgi. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusvõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Praegusel juhul kohus leidis, et avaldaja esitatud avaldusest ei nähtu, et alaealiste laste huvid võiksid olla oluliselt vastuolus avaldaja huvidega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). 3 2-17-731 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.