← Eesti

2-15-107503/33

Obsah (6)§ 430§ 433§ 661§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-107503 Tsiviilasi XXXX OÜ hag

§-de 430 ja 432 sisu. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad kohtule, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine 2 2-15-107503 Harju Maakohtu menetluses on XXXX OÜ hagi XXXX OÜ vastu võla nõudes. Pooled on 09.02.2017 toimunud kohtuistungil sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on kõnealusel kohtuistungil pooltele selgitanud seadusest tulenevaid nõudeid kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgi. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad kohtule, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Kohus on 09.02.2017 toimunud kohtuistungil pooltele selgitanud seadusest tulenevaid nõudeid kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgi. Seega on pooled teadlikud

§ 430ja 432 sätestatud tagajärgedest.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 63.70 eurot ning hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 161.30 eurot ning täiendavalt 25 eurot, kokku 250 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada tsiviilasjas nr 2-15-107503 hagiavalduselt tasutud 3 2-15-107503 riigilõivust, s.o 250 eurost pool, s.o 125 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.