kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 1.9 Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 1.10 Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava määruse peale. II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagis XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes. III. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi XXXX ja XXXXi vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled on esitanud kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse põhjendused 2 2-17-856 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on saavutanud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss vastab
Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus lõpetab menetluse Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) nõudes XXXXi vastu kahju hüvitamise nõudes eraldi kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.