Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 15.03.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-11186 Tsiviilasi XX

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Hageja elatise nõuet tõendab kanne lapse sünnitunnistuses, millest nähtub, et kostja on hageja isa (lk 7) ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 390 eurot kuus alates 15.08.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. 5.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas 2 tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Riigikohus on korduvalt andnud kohtutele juhiseid (nt 3-2-1-160-12, p 17; 3-2-1-118-12, p 16), et kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kuus kokku 795,27 eurot, mis on oluliselt suurem seaduses sätestatud mõlema vanema miinimumülalpidamise suurusest (

1. aastal 430 eurot kuus ja
2. aastal 470 eurot). Hageja seaduslik esindaja on kulude tõendamiseks esitanud arveid ja tšekke. Kostja vaidleb hageja kuludele ja nende vajalikkusele vastu. Kostja märgib, et poolte vahel oli kokkuleppe, et kostja annab lapsele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud määras. Samas toob kostja välja, et ta on andnud lapsele ülalpidamist igakuiselt keskmiselt summas 300 eurot. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma lapsele elatist vähemalt seaduses sätestatud määras. Samas pooled ei vaidle ja selle kohta on esitatud ka kirjalikud tõendid, et kostja maksis lapsele elatist alates septembrist 2015 summas 300 eurot kuus (lk 9, lk 74, lk 107). Kostja käitumisest võib järeldada, et tema hinnangul moodustavad lapse igakuised ülalpidamiskulud miinimumist mõnevõrra suurema summa. Lapse tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et tegemist on
3. aastase lapsega, kes on elanud pärast vanemate abielusuhete lõppemist 2014 koos emaga. Lapse isa elab lapsest lahus ja maksab lapse ülalpidamiseks elatist keskmiselt summas 300 eurot kuus. Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi kohtu poolt kogutud andmete kohaselt. Kohus on nõudnud välja krediidiasutustelt andmed lapse ema kontodele toimunud laekumiste kohta. Lapse ema pangakontole AS-s Swedbank on perioodil 09.08.2016 – 09.02.2017 laekunud 985,63 eurot (kohus ei lugenud lapse ema sissetulekuks kostja poolt tasutud elatist lapsele ja riigi poolt makstud peretoetust) (lk 164 – 171). Maksu- ja Tolliameti teabe kohaselt on lapse emale tehtud perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 3 väljamakseid 9 641,61 eurot (lk 137 – 144). Lapse emale kuulub korteriomand aadressil XXXX (lk 97). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kostja esitas tõendi, et tema saab igakuiselt palka summas 365,62 eurot (lk 75, lk 107). Kostja pangakontole AS-s Swedbank on perioodil 09.08.2016 – 09.02.2017 laekunud keskmiselt kuus 3 203,63 eurot (lk 156 – 163). Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et kostjale on perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 tehtud väljamakseid summas 4 719 eurot (lk 146 – 152). Äriregistri andmetel on kostja osanik ja juhatuse liige XXXX OÜ-s, samuti on kostja hooneühistu XXXX liige ja talle kuulub 1/3 hooneühistu XXXX osaluse kaasomandist (lk 91 - 94). Kostjale kuulub sõiduauto BMW 316i (ehitusaasta 1994) (lk 96). Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja väide, et tema igakuine sissetulek moodustab 365,62 eurot. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et tema sissetulek on kõrgem ja perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016 moodustas see 3 203,63 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et kostja varaline seis on selline, mis võimaldab tal kanda lapse ülalpidamiskulutusi suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et vanemate varalise seisundi pinnalt ei saa järeldada, et juba ainuüksi vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Lapse tavalise elulaadi hindamisel tuleb arvestada, et laps on
4. aastat vana. Vanemad on taganud lapsele head elamis- ja arenemistingimused. Lapsest lahus elav vanem on maksnud lapsele elatist üle miinimumi. Lapsele on tagatud võimalus tegeleda spordiga ja arendada oma vaimseid võimeid huviringides. Kohus asub seisukohale, et lapsel väljakujunenud harjumuspärane elustandart on miinimumilähedane.
5. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid kuluartiklite lõikes. Toidukulud. Hagis märgitakse, et lapse toidukulud moodustavad 117,32 eurot kuus. Kulude kohta on hageja esitanud tõendid (I kd, lk 11 – 16, lk 36 - 37). Toidukulude kinnitamiseks esitatud arvetel toodud kogused, aga ka kaupade sortiment näitab, et tegemist ei ole vaid lapse tarbeks tehtud ostudega. Tavaliselt ostetakse toit kogu perele ühiselt ja ostetud ostutšekkide alusel ei ole võimalik lapse vajalike toidukulude suurust kindlaks teha. Arvestades, et tegemist on
6. aastase lapsega, kelle puhul ei ole esile toodud mingeid nt tervisest tulenevaid asjaolusid, mis põhjendaks tavapärasest erinevat toiduvalikut ja sellega seoses suuremaid kulusid, loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks lapse toidukulud 110 eurot kuus. Eluasemekulud, mh TV ja internet. Hagiavalduse kohaselt moodustavad lapse igakuised eluasemekulud, mh TV ja internet 83,36 eurot. Kulude tõendamiseks esitas hageja tõendid kommunaalkulude kohta (lk 21 – 22, lk 36 – 37). Kohus leiab, et hageja eluasemekulud, mh TV ja internet summas 83,36 eurot kuus on vajalikud ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud. Huviringidega seotud kulud (st kunstitunnid, sport, inglise keele tunnid). Hagis märgitakse, et laps käib kunstitundides, mille kulu moodustab 32,75 eurot kuus, laps käib ujumistrennis, mille kulu on 43,50 eurot kuus, laps võtab osa lasteaia poolt pakutavatest inglise keele lisatundidest, millega kaasneb kulu 28 eurot kuus. Materjalidest nähtub, et laps käib kunstitundides. Hageja on esitanud tõendid kunstitundides perioodil detsember 2016 – märts 2017 käimisega seoses kantud kulude kohta summas 32,75 eurot kuus (lk 17). Kohus leiab, et kulud seoses kunstitundides käimisega on vajalikud ja põhjendatud summas 32,75 eurot kuus. 4 Laps käib ujumistrennis, mille igakuine kuumakse
7. a oli 35 eurot ja alates
8. a 45 eurot. Lisaks tekib vahest vajadus osta lapsele varustust. Hageja spordikulud on kokku 43,50 eurot kuus. Hageja esitas tõendi kulude kohta (lk 86, lk 36 – 37). Kuigi hageja esitas tõendi, et alates
9. a on ujumistrenni igakuine kuumakse 45 eurot ei ole ta muutnud hagis esitatud nõude suurust seoses lapse spordikuludega ja kohus lähtub hagis märgitud kululiigi suurusest. Kohus leiab, et lapse spordikulu summas 43,30 eurot kuus on põhjendatud ja vajalik. Materjalidest nähtub, et hageja käib lasteaia poolt korraldatud inglise keele lisatundides, mille igakuine kulu on 28 eurot. Hageja esitas tõendi kulude kohta (lk 29, lk 36 – 37). Kohus leiab, et inglise keele lisatundide kulu summas 28 eurot kuus on põhjendatud ja vajalik lapse ülalpidamiskulu. Lasteaiakulud. Hagis märgitakse, et laps käib lasteaias, millega kaasnevad kulud keskmiselt 77,12 eurot kuus. Hageja esitas tõendid kulude kohta (lk 31 – 35). Kohus leiab, et lasteaiakulud summas 77,12 eurot kuus ei ole ülepaisutatud ning lapse põhjendatud ja vajalik lasteaiakulu moodustab 77,12 eurot kuus. Tervishoiukulud. Hagis märgitakse, et külma kliima ja niiskuse tõttu haigestub laps tihti sügisel ja kevadel, mistõttu tuleb osta ravimeid ja soetada vitamiine haiguste profülaktikaks. Tervishoiukulude alla läheb ka juuksuris käimine korra kuus. Lapse tervisega seotud kulud on 100,15 eurot kuus. Hageja esitas tõendid kulude kohta (lk 18 – 20). Lapse ema ei ole tõendanud ega ka mitte väitnud, et lapsel esineks mingeid terviseprobleeme või nt et tegemist oleks väga tihedalt viirushaigustesse haigestuva lapsega. Üldteada on asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Hageja ei ole tõendanud, et lapse tervislikust seisundist tulenevalt oleks lapsele näidustatud vitamiinide tarvitamine aastaringselt. Kohus leiab, et lapse põhjendatud tervishoiukulud (sh juuksuris käimine) moodustavad aasta lõikes keskmiselt 30 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele. Hageja väidab, et tema kulud riietele ja jalanõudele moodustavad 134,65 euros kuus. Hageja esitas tõendid kulude kohta (lk 26 – 27). Hageja on
10. aastane laps, kes kasvab kiiresti, mistõttu tekib regulaarselt vajadus osta uusi riideesemeid. Samas on kohus seisukohal, et hooajalisi riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda 60 eurot kuus. Meelelahutuskulud. Hagis märgitakse, et lapse meelelahutuskulud on 109,08 eurot kuus, mis hõlmavad erinevatel üritustel, kinos, teatris jne käimist, lisaks mänguasjade ostmise kulud. Hageja esitas tõendid kulude kohta (lk 24 – 25). Mõnedest kulude tõendamiseks esitatud arvetest ei selgu, et kulud olid kantud lapsele (nt 27.05.2016 arve summas 139,89 eurot ja 08.05.2016 arve summas 7 eurot (lk 24). Seega ei ole hageja tõendanud meelelahutuskulude kandmist igakuiselt summas 109,08 eurot. Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Ilmne on, et laps ei külasta loomaaeda, kino, mängutuba, igas kuus mitmeid kordi. Samas ei osteta lapsele iga kuu uusi mänguasju. Lisaks meelelahutuskuludeks loetud toidukulud, mille kinnitamiseks hageja esitas tõendid (lk 25), on hõlmatud lapse igakuiste toidukuludega. Kohus leiab, et 30 eurot kuus võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust ning lisaks osta ka mänguasju. 5 Muud kulud. Hageja märgib, et tema igakuised muud kulud (st sünnipäeva pidamise kulud, lapsele tehtavate kingituste kulud, sõprade sünnipäevadel käimise kulud) moodustavad keskmiselt 59,34 eurot kuus. Hageja esitas tõendi kulude kohta (lk 28). Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Laps tähistab oma sünnipäeva kord aastas. Laps ei külasta sõprade sünnipäevad igas kuus mitmeid kordi. Osa märgitud kululiigi alla paigutatud kuludest on kaetud osaliselt lapse meelelahutuskuludega. Kohus leiab, et lapse põhjendatud ja vajalikud muud kulud moodustavad keskmiselt 10 eurot kuus. Eelnevat kokkuvõttes moodustavad hageja vajalikud ülalpidamiskulud igas kuus 504,53 eurot (110 eurot + 83,36 eurot + 32,75 eurot + 43,30 eurot + 28 eurot + 77,12 eurot + 30 eurot + 60 eurot + 30 eurot + 10 eurot). Osa lapse kuludest on kaetud riigi poolt emale makstava toetusega, mille suurus on 50 eurot kuus. Seega jäävad vanemate kanda lapse igakuised kulud summas 454,53 eurot (504,53 eurot – 50 eurot). Kumbki vanematest peab kandma poole lapse kuludest summas 227,26 eurot (504,53 eurot : 2). Lapse ema ei ole palunud kalduda kõrvale lapse kulude kandmise proportsioonist vastavalt vanemate sissetuleku suuruse vahele. Sellest kohus järeldab, et lapse ema on nõus kandma poole lapse igakuistest kuludest. Kostja sissetulek võimaldab tal kanda lapse igakuiseid kulusid poole ulatuses, mistõttu puudub alus jätta

§ 105lg 3 alusel lapse isa kanda lapse kulusid väiksemas mahus kui 50 %.

Kostja on esitanud tõendi, et hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil ja kohtumenetluse ajal on ta andnud lapsele ülalpidamist summas keskmiselt 300 eurot kuus (lk 74, 106), mis on rohkem kui tema kanda jääv osa lapse vajalikest igakuistest kuludest summas 226,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lapse ülalpidamise kohustust rikkunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, sest kostja menetluskulude jätmine hageja, st alaealise lapse kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7