Obsah (6)

§ 2§ 4§ 5§ 6§ 9§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-20 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 02

) kohaselt, kuid kaebaja seda ei teinud. Vastustaja hinnangul on distsiplinaarmenetluste käigus XXX antud piisav võimalus oma õiguste kaitseks. Vastustaja leiab, et XXX näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks oma õiguste täiendavaks kaitseks vangla poolt otsitud ja palgatud esindaja abi. Vastustaja vastuse lisas 1 on kohtule edastatud XXX hiljutine pöördumine vangla poole (nr1-11/64-1), milles XXX vaidlustab enda majandustööle määramise käskkirja. Pöördumise kolmandal leheküljel on XXX selgelt välja toonud, et ta omab mitut erinevat kvalifikatsiooni ja ta on nendel aladel pädev. Ühe kvalifikatsioonina toob XXX välja ka juriidilise assistendi kvalifikatsiooni. Vastustaja vastuses lisas 2 on kohtule edastatud ka advokaadibüroo Mercatoria juhatuse liikme Robert Sarve kinnituskiri, kus ta kinnitab, et XXX teadmised ja oskused vastavad juriidilise assistendi kvalifikatsioonile. Tartu Vangla märgib täiendavalt, et XXX kaitseb vanglas mitmete teiste kinnipeetavate õigusi, esitades nende eest pöördumisi nii vanglale, kohtule kui ka õiguskantslerile. Tartu Vangla hinnangul ei vaja XXX sugune kinnipeetav, kes omab enda hinnangul juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning kes peab ennast piisavalt pädevaks ka teiste kinnipeetavate esindamiseks, täiendavat juriidilist abi esindaja näol. Selline vajadus ei nähtu vanglale ka XXX poolt nii vaides kui kohtukaebuses kirjutatust, kus kaebaja on viidanud erinevatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning teinud nende pinnalt argumenteeritud järeldusi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Asja materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale suhtlemiseeskirjade rikkumise eest vastavalt – kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks 6-kuulise katseajaga ja kartserisse paigutamine 1 ööpäevaks. Kaebaja arvates on arest oma olemuselt kriminaalõiguslik ja seega tuleks kaebajale tagada kriminaalõiguslikud garantiid, st vastustaja pidi talle tagama kaitsja alates esimestest menetlustoimingutest. Kohus selliste väidetega nõustuda ei saa.
2. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Kaitsja osavõtt menetlusest on ette nähtud kriminaalmenetluse, mitte aga haldusmenetluse raames. Kuigi HMS § 13 lg 1 kohaselt on isikul õigus kasutada esindajat, ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vangla oleks pidanud esindaja osavõtu distsiplinaarmenetlusest tagama omal algatusel. Kui kaebaja soovis distsiplinaarmenetluse käigus esindaja abi kasutada, siis oli tal selleks õigus olemas.
3. Kohus märgib, et

reguleerimisalaks on näha ette riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja kord.

§ 2

kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundlik ja usaldusväärne õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.

§ 4

lg 2 kohaselt antakse käesoleva seaduse alusel riigi õigusabi füüsilisele isikule seoses menetlusega Eesti Kohtus või haldusorganis.

§ 4

lg 3 p 6 kohaselt on riigi õigusabiliigiks ka isiku esindamine haldusmenetluses.

§ 5

lg 1 kohaselt osutab riigi õigusabi advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

§ 9

näeb ette, et riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel ja § 10 lg 1 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada kohtule, kelle pädevuses oleks asja menetleda. Samas

§ 11sätestab juhud, millal ei pea isik kaitsja saamiseks taotlust esitama.

Kuna nimetatud normis ei ole ette nähtud, et haldusmenetluses, ka sellises millel on kaebaja väitel kriminaalõiguslik iseloom, ei pea menetlusosaline esindaja (kaitsja) saamiseks taotlust esitama, siis juhul, kui isik seda ikkagi soovib, peab ta esitama selleks taotluse

-s sätestatud nõuete kohaselt. Seega

§ 4

lg 3 p 6, § 6 lg 1 ja § 10 lg 3 alusel oli võimalik maakohtult taotleda riigiõigusabi enda esindamiseks distsiplinaarmenetluses, kuid seda kaebaja kohtule teadaolevalt ei teinud.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on kõigi distsiplinaarmenetluste käigus antud kohtu hinnangul kaebajale piisav võimalus oma õiguste kaitseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks oma õiguste täiendavaks kaitseks vangla poolt otsitud ja palgatud esindaja abi. Vastustaja edastas koos vastusega kohtule kaebaja hiljutise pöördumise Tartu Vangla poole (tl 54-58), milles kaebaja vaidlustab enda majandustööle määramise käskkirja. Pöördumise kolmandal leheküljel on XXX selgelt välja toonud, et ta omab mitut erinevat kvalifikatsiooni ja ta on nendel aladel pädev. Ühe kvalifikatsioonina toob XXX välja ka juriidilise assistendi kvalifikatsiooni. Vastustaja edastas kohtule ka advokaadibüroo Mercatoria juhatuse liikme Robert Sarve kinnituskirja (tl 60), kus ta kinnitab, et XXX teadmised ja oskused vastavad juriidilise assistendi kvalifikatsioonile. Vastustaja lisab, et kaebaja kaitseb vanglas mitmete teiste kinnipeetavate õigusi, esitades nende eest pöördumisi nii vanglale, kohtule kui ka õiguskantslerile. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et XXX sugune kinnipeetav, kes omab enda hinnangul juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning kes peab ennast piisavalt pädevaks ka teiste kinnipeetavate esindamiseks, ei vaja täiendavat juriidilist abi esindaja näol. Selline vajadus ei nähtu kohtule ka kaebaja poolt nii vaides kui kohtukaebustes (
2. aastal esitatud Tartu Halduskohtule 11 kaebust) kirjutatust, kus kaebaja on viidanud erinevatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning teinud nende pinnalt argumenteeritud järeldusi.
3. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, kõik vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele, seega puudub alus Tartu Vangla 02.10.2015 käskkirja nr 6-2/1384, 05.10.2015 käskkirja nr 6-2/1389, 06.10.2015 käskkirja nr 6-2/1394 ja 09.10.2015 käskkirja nr 6-2/1432 tühistamiseks, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik